Geeniused armees

[pontu6]

Meenub äkki kellelegi mõni geenius(nii jutumärkidega,kui ilma) keda kroonus näha sai?
Algatuseks kaks imemeest.
Üks oli vist tsiviilis mingi posti tõõtaja,sest ta teadis peast kõiki Venemaa postiindekseid.Vahest tüübid ikka proovisid ta teadmisi aga ega ta naljalt hätta ei jäänud.
Teine vend mängis peast malet.Pandi nupud lauale ja kutt oli voodi pikali seljaga ürituse poole.Käigud õeldi ette ja ta pidas kogu laual oleva seisu meeles.Ühtki suurmeistrit meil võtta polnud aga kohalike amatõõridega mängis ta küll täiesti võrdväärselt.
Issanda loomaaed on suur...

[Rebane1]

Mul EPA ajal kursavend mängis samamoodi malet. Allan Nutov. Tegi tervele kursale pimedalt pähe, kuigi meie hulgas oli kaks maletajat, kel 3. järk. Allan oli tol ajal Eestis kiirmales 3. käsi. Tösi, proovisime sobi teha, aga ta hakkas jorama, et meil kaks musta oda....

[canislupus]

Meil teenis kunagi aega võitleja Vindi, kellega alati midagi juhtus. Ükskord anti talle korraldus kerida kaablipoolile ca 200 m sidekaablit, mis millegipärast lahtiselt põrandal vedeles. Hommikul kästi, lõunaks pole Vindit kusagil. Mindi vaatama - sidelao uks kinni kurat! Seest kostab imelikku mõminat. Kuna oli teada, et too vend oli... mitte just faasinihkega, vaid mõnus käpard, siis tekkis kerge ärevus. Lao uks sai lahti tehtud peale mõningat võtmeotsingut ja mis selgus - too kodanik oli end konkreetselt selle kaabli sisse kinni mässinud ja seda nii oskuslikult, et ta ei saanud isegi appi karjuda ega end vähimalgi määral liigutada, sest kaabel poos ja pitsitas igast küljest nigu kookon. Kähiseda ta siiski sai - sellest see arusaamatu mõmingi. Ei aidanud siin miski - tuli vapper võitleja montööritangidega vabastada kaabli juppideks lõikumise teel. Seda, miks ta ukse seestpoolt sneprisse keeras, ei osanud ta kuidagi põhjendada.
Tagajärjeks oli see, et lõunasöögile ta ei jõudnudki - ent ta oli rõõmus, et kitsikusest pääses.

[kalleb]

ma olen sellist tsuurikut näinud (vist oli armjan) kes oskas 30 keelt ja parajasti õppis korraga veel 10 keelt sealhulgas ka eesti keelt

[ennww]

Nii vingeid geeniusi ette ei juhtunud. utšebkas oli meil ohvitseripraktikal üks kursant, vist tatarlane, kes oli üsna kõrgel tasemel riistvõimlemist teinud. Eks noori pitsitati tireltõusuga kangil. Kutt siis hakkas tegea, kirsad jalas, nagu kord ette nägi, ilma nähtava püingutuseta pani järjest mõnikümmend tükki. Küsisime, et palju teeb, kas sajaga saaks hakkama. rves, et pole kunagi viitsinud niipalju.

Nähtavalt jõudu see temalt ei nõudnud, tegi niipalju kui tahtis.

Paar kondiväänajat ja amatöörmustkunstnikku oli ka.

Omaette geenius oli kõrgharidusega (ajalooõpetaja) usbekk, kes poliittunnis, kui kaardi peal kästi Moskvat näidata, hakkas seda kusagilt Kasahstanist otsima, Lenini sünni- ja surma-aastat polnud aga kuulnudki.

[Pvo]

Oli meil naaberroodus keegi Fjodorov, rahvus äraarvamatu. Selline pisike tõmmu "raudhammastega" mehike. See ei tundnud ju voolu! 220V oli tema jaoks nagu tavainimesele 12V. Olime koos naaberrooduga telkidega välilaagris. Raadiolokatsiooni polk, generaatoreid kõik masinad täis. Tuli siis ju täisväärtuslikku elu elada. Telkides oli elekter sees ja pirnid särasid. Anti siis Fjodorovile laagri sisseseadmisel ülesanne elekter telkidesse vedada. Tüüp pani esiteks geneka käima, otsad külge, juhtmekera üle õla, pirnikast kaenla alla ja liini telkidesse vedama. Paljaste kätega keeras pinge all oleva liini külge pirnipesa, pirn sisse ja säras. Küsimuse peale, miks nii teed, vastas, et miks ma peaksin pärast hakkama mingit jama otsima kui mõni telk pime on. Raadiojaamas oli liiniväljundi kontrollimiseks pirakas neoonpirn, umbes tavalise 60W elektripirni suurune. Kui selle "peele" pinge peale anda, hakkas ilusti siniselt helendama. Proovisime seda Fjodorovi peal. Keeras vend telgis pirni pesast välja, lõi pöidla pesasse ja ütles, et pole siin miskit. Meie radist torkas siis selle neoonika talle nina otsa ja kae imet, helendas mis hirmus!

[ats 2]

Mind üllatas üks armeenlane ! Aasta oli 82 ja tema alustas minuga vestlust teemal "ärge tahtke iseseisvust"
Ta rääkis konkurentsist maailmaturul,oma valuuta kasutuselevõtu probleemidest,kapitalismist üldisemalt ja Eesti oludes.Ta ei olnud kunagi Eestis käinud.Kui küsisin ,kuidas ta nii palju asju teab ,siis vastas ,et tal kõrgharidus.Ma mitte usu ,et 80-81 räägiti Räägiti Jerevani ülikoolis Eesti iseseisvumistaotlustest.Kui juhtub ,et Eesti krooni devalveeritakse ,siis olen kindel ,et too armjan on prohvet ja otsin ta üles.