Vidin metsavenna punkrist
-
- Liige
- Postitusi: 2495
- Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
- Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
- Kontakt:
Vidin metsavenna punkrist
Mis asi see on? Mingi pinal puhastusvahenditele? Võti?
Umbes 10cm pikkune ja läbimõõduga 1,5cm.
Tundub, et koosneb kahest osast (mis ongi pildil koos). Seest tühi.
Umbes 10cm pikkune ja läbimõõduga 1,5cm.
Tundub, et koosneb kahest osast (mis ongi pildil koos). Seest tühi.
Re: Vidin metsavenna punkrist
Tõenäoliselt tõesti puhastusvahendite pinal, mida sai kinnitada rauasuudmele, et mitte rauaõõne suudmeosa vardaga ära nühkida.
Re: Vidin metsavenna punkrist
tavalise mosina pool pinalit jah
Re: Vidin metsavenna punkrist
Lingi taga vene plakat, millelt näha kuidas seda pinalit relva hooldamisel kasutada. Pildile vajutades läheb see suuremaks. Keerad kirbualuse külge kinni ja siis saad vintrauda hooldada selliselt, et puhastusvardaga vinte rauasuudme juures ära ei lõhuks.
http://worldwar2database.com/gallery/wwii0259
http://worldwar2database.com/gallery/wwii0259
-
- Liige
- Postitusi: 2495
- Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
- Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
- Kontakt:
Re: Vidin metsavenna punkrist
AK47 kogemuse põhjal ma seda arvasin, kuid igaks juhuks küsisin.
Mul on mulje, et see vidin (pinal) ise käib veel lahti. Rooste tõttu ei hakanud kangutama. Nii see küsimus tekkiski.
Suur tänu!
Mul on mulje, et see vidin (pinal) ise käib veel lahti. Rooste tõttu ei hakanud kangutama. Nii see küsimus tekkiski.
Suur tänu!
-
- Liige
- Postitusi: 2495
- Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
- Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
- Kontakt:
Re: Vidin metsavenna punkrist
Äkki keegi oskab öelda täpsemat päritolu.
Pandlal paistavad suured tähed CG ja nende all H, seejärel AlMgSi. Viimane on vist alumiiniumi sulam.
Kas keegi oskab öelda, mille detail ja kust riigist pärit?
-
- Liige
- Postitusi: 1031
- Liitunud: 27 Dets, 2012 10:02
- Kontakt:
Re: Vidin metsavenna punkrist
Eriti äge on muidugi see, et kui kirjutada guuglisse "cgh almgsi," siis kohe esimene viide ongi selle valgevene foorumi teema.
Re: Vidin metsavenna punkrist
Mina näiteks vene keelt ei valda ja jätan venekeelsed lingid vahele. Google`i tõlge on ebatäpne ja tülikas kasutada, proovin pigem leida infot inglise või saksa keeles.
Mis julla see on siis?
Mis julla see on siis?

- desert eagle
- Liige
- Postitusi: 1086
- Liitunud: 02 Nov, 2005 16:56
- Asukoht: tartu
- Kontakt:
Re: Vidin metsavenna punkrist
Antud kinnitus pannal käib nii Saksa Y-rakmete kui ka ranitsa rihmade külge.Pandla konksuga ots kinnitus vöörihma külge.Sai kinnitada otse rihma alumise serva külge või siis kasutati nahast aasasid ümber rihma mille küljes olid D-rõngad kuhu külge siis kinnitada sai.Fotol on D-rõngas veel säilinud.Alumiiniumist kinnitused olid kas enne sõda või sõja alguses valmistatud.Hiljem asendus alumiinium rauaga.
-
- Liige
- Postitusi: 2495
- Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
- Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
- Kontakt:
Re: Vidin metsavenna punkrist
Mulle tundub, et minu vidin ei ole selles foorumis väidetud "saksa rakmete kinnitus (A raam)". Kahjuks ei näe ka fotot seal küsitud kinnitusest.
Eks ma või ka ise googeldada, kuid loodan, et siin võtab vähem aega.
Pealegi minu esimesed katsed vastust ei andnud.
Põhjus miks see mind nii väga huvitab, on nende metsavendade varustuse päritolu.
Esiteks tellisid nad varustust USAst (1948).
Teiseks oli neil kontakt Saalistega, kes 1947 Rootsist tuli. Oleks ju äärmiselt põnev, kui metsavendadel oleks sõjajärgset lääne toodangut.
Eks ma või ka ise googeldada, kuid loodan, et siin võtab vähem aega.

Põhjus miks see mind nii väga huvitab, on nende metsavendade varustuse päritolu.
Esiteks tellisid nad varustust USAst (1948).
Teiseks oli neil kontakt Saalistega, kes 1947 Rootsist tuli. Oleks ju äärmiselt põnev, kui metsavendadel oleks sõjajärgset lääne toodangut.
-
- Liige
- Postitusi: 2495
- Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
- Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
- Kontakt:
Re: Vidin metsavenna punkrist
Hmmm .. ma pean selle veel korra üle vaatama.
Re: Vidin metsavenna punkrist
Miks ei võinud anglo-ameerika sõbrad metsavendadele Saksa trofeevarustust saata?
Lähis-Idas ju siiamaani näiteks Sturmgewehrid kasutusel, milliseid N.Liit oma tolleaegsetele liitlastele tarnis.
Silmakirjalikkus asjal nimeks. Kui küsitakse, saab rahulikult vastata, et meie oma II MS aegse liitlase jalgealust ei õõnesta. Kust režiimi vastaste Saksa relvastus/varustus pärit, seda meie ei tea ega oska arvatagi.
Sama silmakirjalikkus on ju siiani kasutusel. Võtame kasvõi Lugandoonia relvastuse päritolu. Kõik puha Ukraina armeeladudest pärit kui Vene propat uskuda.
Lähis-Idas ju siiamaani näiteks Sturmgewehrid kasutusel, milliseid N.Liit oma tolleaegsetele liitlastele tarnis.
Silmakirjalikkus asjal nimeks. Kui küsitakse, saab rahulikult vastata, et meie oma II MS aegse liitlase jalgealust ei õõnesta. Kust režiimi vastaste Saksa relvastus/varustus pärit, seda meie ei tea ega oska arvatagi.
Sama silmakirjalikkus on ju siiani kasutusel. Võtame kasvõi Lugandoonia relvastuse päritolu. Kõik puha Ukraina armeeladudest pärit kui Vene propat uskuda.
Re: Vidin metsavenna punkrist
Kusagilt loetud ja meelde jäänud, et ühele metsavennale saatnud tema lähisugulane postipakkidega USAst riideid ja saapaid metsas müttamiseks. Raadiku-nimelised olid vistMartin Herem kirjutas:Oleks ju äärmiselt põnev, kui metsavendadel oleks sõjajärgset lääne toodangut.

Re: Vidin metsavenna punkrist
Kui juba osundamiseks läks:Hetzer kirjutas:Kusagilt loetud ja meelde jäänud, et ühele metsavennale saatnud tema lähisugulane postipakkidega USAst riideid ja saapaid metsas müttamiseks. Raadiku-nimelised olid vistMartin Herem kirjutas:Oleks ju äärmiselt põnev, kui metsavendadel oleks sõjajärgset lääne toodangut.
"Võib tunduda uskumatu, et metsavend Ossil õnnestus sidet pidada ka läänemaailmaga. Liikus legend, et Osvald Raadik oli kandnud metsas oma vanema venna Antoni poolt USA-st saadetud nahkjopet. Ent nii see oli. Selle kohta on lisaks suulistele allikatele ka kirjalik kinnitus arhiiviallikatest.
Ühel ülekuulamisel 29. septembril 1949 kinnitab üks vangi langenud metsavendadest vendade Osvaldi ja Antoni sidemete kohta nõnda: „Kirju saadi umbes kord kuus. Kuni 1946. aastani kirjutas Anton Raadik sellest, et vend peaks mingilgi moel ära sõitma Eestist. Pärast 1946. aastat soovitas ta oma kirjades korduvalt jätta Eesti ja lubanud isegi ise sõita kohale. Anton Raadik saatis Ameerikast pakke, milles oli: 3 kummeeritud jopet, kummikuid, nahkjoped, vihmamantlid jm. sellised asjad. Kusjuures esimese saadetise eest maksime meie, see oli kallis. Siis kirjutati Anton Raadikule ja ta hakkas saatjana saatekulusid kandma juba Ameerikas.
Post käis Anton Raadiku Soomes elava sõbra kaudu. Saadetiste adressaadiks oli isa Jüri Raadik. Osvald Raadiku sidepidamist on kirjeldanud oma magistritöös kolonelleitnant Martin Herem nõnda: „Mainimata ei saa jätta ka O. Raadiku sidet oma küüditatud emaga.
Julgeolekuorganite dokumentidest ilmneb, et vähemalt 1951. a. saatis metsavend Raadik mitu korda oma emale paki ja raha. Sarnaselt pidas ta ühendust oma venna Anton Raadikuga USA-s Chicagos. 1948. aastani oli USA-st saabunud kirju umbes kord kuus".
Valdur Ohmann:
http://www.ra.ee/wp-content/uploads/201 ... n=download
Heremi kirjeldus siit:
M. Herem. Metsavendade strateegia ja tegevuse analüüs. R. Saaliste poolt organiseeritud metsavennad aastatel
1947–1950. – Kõrgema Sõjakooli magistritöö. Tartu, 2012, lk. 59.
Anton Raadikul oli muidugi Soomes sõpru ka, aga eelkõige oli tal Soomes abikaasa. Nii et esmalt võiks arvata, et abikaasa Terttu kaudu.
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline