Panzer IV Ausf.E

[vaoinas]

Üldjoontes ei juhtu minuga puhul niimoodi, et laual on peale reeglipärase õlleklaasi korraga rohkem, kui üks mudel. Aga nüüd on suisa kolm - lisaks TKS'ile, mida saab näha teises teemas ning maailma parima mudelitootja StuG'ile, mis ootab Hiinast mitte nii hea mudelitootja analoogi, et siis koos edasi minna, kaevasin sahtlist välja Dragoni Panzer IV Ausf. E karbi. Alustatud sai teda tegelikult ca 6 aastat tagasi paralleelselt LWS'i värvimisega. Lisaks karbi sisule on idee siinjuures ära kasutada Trumpeteri Brückenlegerist üle jäänud juhikoha interjööri. Et see jääb vaid luukidest põgusalt näha, ei hakka selle puhul seekord väga täpseks minema - las ta olla seal all oma trumpeterlikul jämedakoelisel kujul.

Lisaks on mul talle kunagi varutud Armorscale' porilauad ja metalltoru, Aber'i varustusekast, LionRoar'i täpsustav etsileht ja Modelkasteni roomikud. Roomiku puhul võib muidugi ette tulla, et ma panen ta hoopis emmale-kummale StuG'ile ja tellin siia midagi muud, aga see paistab tulevikus.

Plaanis oli ja siiani on teha temast DAK'i masin, et riiulisse tankihallide panzerite vahele veidi rõõmsamat meeleolu luua. Ka jääb see teiste prioriteetsemate mudelite kõrval ilmselt sääraseks pikemalt venivaks projektiks, mis liigub siis, kui teised mingil põhjusel seisavad.

[vaoinas]

See liigub ikkagi ka, kuigi isegi teosammu kohta liiga aeglaselt.

Mingil päeval hiljuti oli pisut raskem enesetunne ja siis ei osanud midagi muud ette võtta, kui hakkasin sellele Dragoni Panzerile torni põhja ümber põrandat meisterdama.
Lahingusektsiooni päris skrätsist tegema ei hakka, peamine eesmärk oli, et torniluukidest sisse vaadates tornikorvi ümber mingit tohutut tühjust ei jääks.
Põrandal rihvelplekina kasutasin kunagi Brückenlegeri karbist üle jäänud plekkporilaudade plekki.






Seejärel võtsin ette Armorscale' porilauad. Nende kohta peab küll vaid kiidusõnu lausuma - Aberi omad näevad selliste kõrval suisa õnnetud välja.
Püüdsin pildistada neid just sellises poolikus seisus ilma katteplaadistuseta, et oleks hästi näha, kuidas Panzer IV porilauad olid üles ehitatud.




Ja siin on kere pealmine osa ka kuivalt peal.






Loodetavasti tuleb järgmine apdeit selles teemas siiski enne, kui jälle aastapäevad mööduvad.
Kristjan

[calico]

Märk maha-Like!

[fossiil]

Noo, krt... mul on samasugune mudel kusagil kaugel kapi nurgas oma järjekorda ootamas, aga kui ma sinu ehitamist kaua jälgin, siis pole kindel, kas üldse alustangi...

[vaoinas]

Noo, krt... mul on samasugune mudel kusagil kaugel kapi nurgas oma järjekorda ootamas, aga kui ma sinu ehitamist kaua jälgin, siis pole kindel, kas üldse alustangi...

Minu ehitamist ei maksa sul üldse karta. Kas sul on see esimene Dragoni Ausf.E numbriga 6264, või juba parandatud variant 6301 Vorpanzeri väljaandes?
Kui see 6264 on, siis võibolla tõesti ei maksaks... sealsete vigade parandamisega saab hulluks minna.


Aga püüan seda teemat ka mingi progressiga upitada.

Esmane prioriteet selle mudeliga oli kereosa karp kuidagi kokku saada. See eeldas aga juhikoha interjööri lõpetamist, mis tähendas juhikange,
raadiot ja muud pudipadi. Nagu varasemalt juba öeldud, siis ei hakanud sellega hulluks minema ja panin kõik põhimõtteliselt sellisena, nagu
see interjöör Trumpeteri karbist tuli. Ainus millega rohkem tegelesin, oli kellade paneel, sest sel olid osutid plasti valatud ja mulle ei meeldinud sihukese
asja peale Archeri dekaale panna.

Peale seda tuiskasin värvidega üle - 41. aasta masinana said toonid samad, kui StuG'idel - seejärel tolm, õlid ja laisavõitu kulutamine.










Et pisut lõbusam oleks, tegelesin sinna juurde ka välimiste asjadega pisut.

Näiteks mootoriruumi luugid, nendega juhtus lõbus seik, mida püüan järgnevalt kirjeldada. Tropen modifikatsiooniga
pandi Panzer IV'dele lisa-õhutusavadega luugid. Lionroar, mille etsisett mul selle mudeliga kaasas käib, oli sinna ilusad
plekist ribid teinud. Servad tuli alla keerata ja said sellised madalad kaared. Tegin need kõik valmis, lõikasin Dragoni plasti
maha ja liimisin need siis asemele. Nii ilus sai, et heldimus tuli peale, kole rahul olin iseenda ja oma tööga. Seejärel
tekkis rumal mõte tagantjärele fotodelt üle vaadata, kuidas asi tegelikult välja nägi ja esimesi fotosid nähes halbas süda aima.
Nood ribid seal peal, selgus, olivad täiesti tasapinnalised. Seega nuga sisse, ilusad kaared maha ja sobiva laiusega etsiraamist
saivad uued ribid sinna asemele. Njah, nii ilus enam ei ole.




Porilaudade tagumine katteplaadistus on kah ära pandud. Ülejäänud plaadistust ei saa panna, sest needid lõppesid otsa,
uued on tänasega tellitud, aga pole veel kohale jõudnud. Osad õhuavade plekk-katetest on siin liigutatavad ja ma tõsiselt kaalun mõned
neist ülemisse asendisse fikseerida, sest mitmel fotol DAK'i masinatest paistavad need nii olevat. Pealegi ei kohta peaaegu kunagi
Panzer IV mudelit, kus mõni neist katetest oleks kinnises asendis.




Tanki tagumine ots on pisut rohkem tähelepanu saanud, kui muud tanki otsad. Siin on peaaegu kõik, mis
vaja juba olemas




Ja sihuke kerge kõrvalepõige siis Pantri juurest.








Kristjan

[vaoinas]

Kui eelmised pildid said foorumisse laetud, hakkasin Panzer IV lühikeseraudse kahuriga tegelema.
Terry Ashley ülevaate (Perthmilitarymodelling) kohaselt on kahuri plastosa
pisut liiga lühike, nimelt ei ole Dragon arvestanud sinna ette tuleva soomusplaadi paksusega. Kuna mul oli neid
detaile kaks tükki, üks siis Brückenlegeri aluseks läinud Panzer IV D karbist, siis ei olnud kahe peale neist
ühte õige pikkusega detaili aretada kuigi keeruline. Ühenduskoha viiimistlemisega ei hakanud suurt vaeva nägema, sest
soomusplaat kattis selle niikuinii ära.




Rohkem nikerdamist oli pearelva aluse raamiga ja just selles osas, et see kõik ühte tükki joota.
Raami alumine osa on Lionroari etsilehelt, kinnitusrõnga valmistasin ise.




Ja niiviisi näeb ta välja kahuri all. Kahur ise on väga ilus asi Aberi repertuaarist.




Seestpoolt näeb kahur välja selline, omaloomingut pole, sisuliselt on siin Dragoni asjad otse karbist.




Aafrika variandis kippusid Panzer IV'd olema kõik lisasoomusega.
Päris otse karbist need plaadid aga sinna ette ei läinud. Radisti esisesse plaati lõigatud hammas oli
liiga suur, selle plommisin kinni ja tegin väiksema sisselõike sinna asemele. Juhi esise lisasoomuse alumised etteasted
vajasid ka pisut kaasa aitamist, et need viltuse esiplaadi peal korralikult istuksid. Plaadi ülemistele kinnitustele lisasin
ka kruvipead.






Sealsamas olevad luukide siseküljed said ka pisut järele aidatud.




Torni taga asuva Rommelkiste asendasin plekist variandiga. See on siis samuti Aberilt.
Muidu oli seda lust kokku joota, tsipa keerukaks osutus ainult kinnituste külgedele rihtimine, et kast
seal taga otse istuks. Kasti lukustushaagid on praegu veel tegemata. Samuti kaalun ülemist serva palistava
needirea kinnipahteldamist ning Archeri resinist neetide panemist sinna asemele.








Master Clubi needid jõudsid ka hiljuti pärale ja seega sai nüüd porilauad ära lõpetada.
Ühtlasi tegin ka porilapakaid hoidvad vedrud ette ja taha ära.

Ahjaa, nagu näha, on ka roomikud vahepeal alla ilmunud. Need on taas Master Clubilt.
See varajase 380mm laiuse roomiku komplekt on küll mõeldud lühema veermikuga Panzer III'le, kuid
karbi sisust jagub ilusti ka Panzer IV jaoks.










Praegu kõik,

Olge terved,
Kristjan

[fossiil]

No äge! Detailsus on selline, et tekkib jälle vana tuntud küsimus värvimise mõttekusest?
Aga olgu pealegi, iga projekt peaks jõudma loogilise lõpuni, nii et pane aga edasi...

Ootan järge..

[vaoinas]

No äge! Detailsus on selline, et tekkib jälle vana tuntud küsimus värvimise mõttekusest?

Jah, sellesisulist kommentaari olen ka välismaises foorumis kohanud oma teemades.
Kui sellest lähtuda, siis mul ei saakski vist ükski mudel värvitud.


Aga ma siis panen edasi.

Järgnevalt läks värvimisse kõik, mis torni sisse jääb. Jällegi, mingit väga detailikeskset töötlust ei hakanud tegema,
peaasi, et luukidest enamvähem viisakas jääb.










Keresse istutatult näeb torni alumine osa välja niiviisi






Seejärel liimisin hirmsa kärsitusega tornile kupli peale ja siis selgus et oleks pidanud
seda asja ehk pikemalt kaaluma, sest torniga hakkas üks lõputa jama pihta.

Kõigepealt istus torni serv kere kohal liiga kõrgel ning serva ja kere vahele jäi inetu vahe.
Püüdsin kokkupuutekohtadest plastikihti noaga kraapides vähendada, pisut tegi see pildi nagu paremaks, aga
probleemi ei lahendanud. Lõpuks liimisin torni alla 0,25mm paksuse stüreeniriba ja sain selle vahe enamvähem korda.




Kogu selle katsetamisega, torni keresse passimise ja sealt eemaldamisega ilmnes aga järgmine probleem.
Dragoni Panzer IV'l kinnitub torn nimelt mitte ülemist serva pidi, vaid torni põhjaga keresse ja see võibolla ei ole kõige
toimivam lahendus, sest kolmest pulgast kaks, mis torni põhja kinni hoiavad, muutusid kaks selle toimetamise peale
väga vedelaks, kippusid nii ülevalt kui alt murduma ja tsüanakrülaadiga olukorra üle ujutamine ei teinud asja paremaks.

pisukese mõtlemise peale tegin neile kogu pulga pikkused messingnurgast toed, mis kinnituvad nurka joodetud traadiga torni ülemisse
ringi ja on terves pikkuses tornijala välimisse külge liimitud. See lahendus toetas need jalad sedavõrd ära et nende murdumise kartust enam ei ole.
Nagu piltidelt näha, ei ole täiendav liimimis- ja värvimistöö kõige puhtamalt välja kukkunud, aga no kui ta toimib, siis las ta olla.






Olles üleannetu torni ülalmainitud võtetega enamvähem korrale kutsunud, lisasin esiplaadi ja katuse-külgede ühenduskohta
puuduoleva keevise.




Ja lõpetuseks pilt ka luukidest, mis said sama soojaga ära värvitud, kui torn.
Luukide siseküljed said seekord interjöörikarva, sest mõnelgi Afrikakorpsi fotol
on näha Panzer IV heledad luukide siseküljed.




Kristjan

[fossiil]

No ikka on... Võimas!
Päris hea spikker, kui peaksin ise ükskord Pz.IV manu jõudma. Selle interjööri värgi jätaksin hea meelega vahele, aga kui kõik on ekraanil päris üksipulgi ära seletatud, siis mine tea, ehk võtan ka mõne lõvijoogi ligi...

[vaoinas]

Paus siinses teemas on vahepeal üsna pikaks kiskunud.

Vahepealset aega olen sisustanud peamiselt tööriistade ja muude pisemate asjade lisamisega
ja kuna Panzer IV'l on neid tööriistu porilaudadel omajagu, siis ei ole see just innustanud mudeliga edasi liikumist.

Tööriistaklambrid on pärit peamiselt Armorscale' porilaudade komplektist ja nende koostamine oli elamustevaba ja üksluine.

Üks asi mida tähele panna tulevastel Dragoni Panzer IV koostajatel, juhul kui otsustate lisasoomusega
variandi kasuks, on kere külgmiste soomusplaatide ülemine needirivi, mis tuleb umbes poolteist millimeetrit allapoole tõsta.
Ise ei osanud ka sellele esialgu tähelepanu pöörata ja avastasin selle Dragoni apsaka alles töö käigus erinevaid fotosid uurides.






Eesmistesse puksiiraasadesse saab rippuma jupp varuroomikut milles on mugav varurattaid ja kanistreid tassida.




Suitsuküünalde kast tagasoomusel on E.T. Models'i EA35-119 komplekt.
Mugav pisike lisa, mis sai kokku joodetud peaaegu nö otse karbist. Etsitud poldipead asendasin küll
kõikjal kus võimalik Master Club'i omadega.




Mootorikatte tagumistele nurkadele panin varurataste hoidjad, mida paljudel Afrikakorps'i
masinatel näha võib. Kuna markeeringuks saab variant, mille fotot mul pole õnnestunud internetiavarustest
leida, siis annab see võimaluse üsna vabalt erinevaid DAK masinate featuure siin-seal kasutada.
Traadist moodustised olid Dragoni karbis kaasas, enese lisada jäid ainult keevisõmblused.




Ja ühe tagumise porilapaka väänasin kah kahekorra.

[vaoinas]

Ja kuna sellega on ehitusfaas ühele poole saanud, siis siin on väike ringvaade,
Kuidas ta koostatuna enne värvima asumist välja näeb.

Pildil olev antenn läheb veel väljavahetamisele. Mulle see plastist lapik alumine osa sugugi ei meeldi.
Orange Hobby vastav väike etsikomplekt on tellitud, kuid on alles teel minu poole.

Mõlki pekstud porilapakas viimasel pildil tundub ka nurgaga vastu roomikut puutuvat. See on sellepärast, et see on
praeguses staadiumis veel lahtiselt hingedel. Peale värvimist fikseerin selle liimiga ülespoole ja siis jääb roomiku ja
nurga vahele piisav vahe.

Mis veel tulevasse värvimisse puutub, siis on mul eeskujuks Michael Rinaldi täiesti suurepärane DAK'i Panzer IV Ausf. E.
Plaanin teha enda mudeli samade markeeringutega, ka kõrbekollaseks värviks on tellitud samad Lifecolori toonid, mida tema kasutab.












Kristjan

[fossiil]

Väga äge - sellised kaadrid mudelist ongi tavaliselt kõige atraktiivsemad - mida rohkem plekki ja lisavidinaid juures on on, seda vingem!
Peale selle on hea vaadata väga puhast ja korralikku teostust , nii et ootan värvimist (kerge kahjutundega).

Urmas

[vaoinas]

Olen põiganud jälle vahepeal Pantri juurest siia teemasse - otsustasin, et peaks selle Panzer IV'ga ikkagi lõpuni pressima.
Viimane kord jäi jutt pooleli seal, et mudel on koos ja valmis värvimiseks.

Ettevalmistused selleks võtsid päris palju teipimist, siin ta on.




Seejärel krunt ja alustoonimine. Arvesse võttes, mida ma temaga teha kavatsen, on
alustoonimine küll täiesti kasutu tegevus, kuid kuna ma sellel alal olen kaunis kobakäpp,
siis arvasin, et head võimalust kätt harjutada ei saa siiski käest lasta.




Seejärel tankihall. Kuigi StuG'e tehes sai Tamiya tankihalli mitut moodi segatud, siis Panzer IV'le
lasin selle seekord otse purgist peale. Ja tuleb öelda, et ka otse purgist on tegu tegelikult täitsa hea
tooniga, eriti kui värskem tankihall masin plaanis on.




Tankihalli katsin poolläikiva lakiga ning panin peale ka enamuse dekaalidest.
Enne kõrbekollast panin peale ka kõik eelnevalt värvitud tööriistad ning tegin teise teipimisringi.






Seejärel juukselakk ning kõrbekollane, milleks kasutasin LifeColori värve
UA084 German Desert Yellow ning UA090 Sand enamvähem pooleks.

Fotodel on kõrbekollane värskelt peal ja tankihalli välja kulutamine seisab nüüd ees.






Kristjan

[fossiil]

Kõik see värk on igavesti äge, ainult et kõrbepruun tundub heledavõitu või on tegu ülevalgustusega?

[vaoinas]

Kõik see värk on igavesti äge, ainult et kõrbepruun tundub heledavõitu või on tegu ülevalgustusega?

Tänud.
Ta on mul taotluslikult selline kahvatu. Tegu on 1941 aasta kevade masinaga - esimene sats, mis neid sinna
Aafrikasse tumehallidena saadeti ja kohapeal kättesaadavate värvidega välitingimustes ära värviti.
Sel ajal veel nn ametlikke aafrika värve sakslastel ei olnud.