Eesti sõjaajaloolased

[toomas tyrk]

Tere!

Siin ühes teemas kirjutati ühe inimese kohta "keegi Mati Mandel".

Mis tekitas paljudes inimestes võõrastust ning avaldati soovi, et eesti sõjaajaloo teemal kirjutavad inimesed ning nende kirjutatud teaosed (raamatud JA artiklid JA muud teaduslikud tööd) võiksid olla eraldi teemana üles loetud.

Alustaks siis "kellegist Mati Mandelist"

http://et.wikipedia.org/wiki/Mati_Mandel

Mati Mandel (sündis 11. juunil 1945 Tartus) on eesti ajaloolane-arheoloog.

Lõpetas 1972 Tartu Ülikooli ajaloolasena.

Ta kaitses 1992 magistritöö "Võitlusnuga ja mõõk Muinas-Eesti relvastuses" ja 2003 doktoritöö "Läänemaa kalmed 5.–13. sajandil".

Töökohad
Eesti Ajaloomuuseum (1972). Vanema ajaloo osakonna juhataja.

Teosed
1994: "Sõjalõpu sündmused Keila ümbruses";
2000: "Lihula muinas- ja keskaeg"; ISBN 9985700600
2001: "Traagiline suvi 1941 Keilas" ISBN 9985915844
2003: "Läänemaa 5.-13. sajandi kalmed" ISBN 9985911660
2005: Suvi 1941 Kirblas : [Läänemaa]; ISBN 9985965302

Artikkel:
Eesti 8.–13. sajandi mõõkade tüpoloogiast ja dateerimisest. // Muinasaja teadus I. Arheoloogiline kogumik. Tallinn 1991, lk 101–133.


Välislingid
http://www.eam.ee/est/ajalugu/teadus/Mandel


Kõik täiendused kõigi eesti sõjaajaloolaste kohta on siia teemasse teretulnud...

[Arnold]

Mina ei piiraks Matit epiteediga "sõjaajaloolane"! Arheoloogi elukutse ei luba olla ainult ühe kitsa teema teenija! Mida kindlasti ei saa ühestki raamatust lugeda, on see, et inimesena parimat eestlast ei ole vist võimalik leida ja milleks peakski. Sellele kirjutavad alla kindlasti ka ülejäänud sajad Mati kaevajad.

[toomas tyrk]

Mina ei piiraks Matit epiteediga "sõjaajaloolane"! Arheoloogi elukutse ei luba olla ainult ühe kitsa teema teenija! Mida kindlasti ei saa ühestki raamatust lugeda, on see, et inimesena parimat eestlast ei ole vist võimalik leida ja milleks peakski. Sellele kirjutavad alla kindlasti ka ülejäänud sajad Mati kaevajad.

Tõsi ta on, aga enamusel eesti sõjaajalooga tegelejatele on see vaid üks paljudest tegevusvaldkondadest. Mõnedel on neid rohkem, mõnedel vähem ja protsenti ma isegi ei tahaks arvutama hakata Kuna meie foorumiliikmed aga rohkem nagu sõjaajaloo huvilised, siis tõstaks siin teemas esile nende seda tegevusala.

Mati Mandel sai siin loetelus esimeseks sel lihtsal põhjusel, mis eelmise postituse alguses sai ka ära mainitud. Et tal siin väga igav ei oleks - lisan siis veel mõned. Kes (vähemasti otsa pidigi) on sõjaajalooga on tegelenud ja osad tegelevad ka praegu edasi.

Enamus infost laenatud Vikipeediast. Ja nagu juba öeldud - kõik täiendused ja parandused on teretulnud...

[toomas tyrk]

Rein Helme (21. veebruar 1954 – 31. detsember 2003) oli eesti sõjaajaloolane. Eriti hästi tundis ta Napoleoni ja tema ajastut.

Teosed
- 1989 "Molotovi-Ribbentropi paktist baaside lepinguni" (koostaja);
- 1990 "1812. aasta Eestis ja Lätis: monograafia" ISBN 5450004583;
- 1999 "Minu Napoleonica: Napoleoni võimuletuleku 200. aastapäevaks";
- 2003 "Napoleon ja tema mõtteterad" (tõlkija ja toimetaja);
- 2003 2. jalaväepolgu "Sõjategevuse päevaraamat" (toimetaja);
- 2004 "Õhtusöök Beaucaire'is" (tõlkija);
- 2006 "Kindralfeldmarssal Barclay de Tolly" ISBN 9985702026;

Rein Helmel jäi lõpetamata sõjaajalooline esseekogumik “Napoleoni marssalid ja kindralid”, teostamata jäi ka soov avaldada esimene eestikeelne originaalmonograafia Napoleonist.

[toomas tyrk]

Hannes Walter, (3. detsember 1952 Nõmme, Tallinn – 26. november 2004) eesti sõjaajaloolane ja poliitik. Aastail 2001 kuni 2004 Laidoneri muuseumi direktor.

Ilmunud teosed
- Ausalt ja avameelselt Landeswehri sõjast, Võnnu lahingust, Riia operatsioonist. Tallinn : Perioodika, 1989
- Eesti teenetemärgid. Estonian Orders and Decorations. Tallinn: SE&JS, 1998
- Detsembrimäss oli Eesti huvides : 75 aasta tagune detsembrimäss Eestis oli Nõukogude Liidu globaalse agressiooni tüüpiline episood. Luup, 1406-0612, (1999) nr. 24(107), 29. nov., lk 36
- Salaluure Eesti Vabariigi sündimise ajal. Luuramisi. Tallinn, 1999, 9985-895-10-X, lk. 11-33
- Nad andsid kõik. Vabadussõjas langenud ohvitserid (kaasautor Tiina Tojak). Tallinn: SE&JS, 2000
- Husaar. Horisont, 0134-2282, (2001) aprill, nr. 2, lk. 36-39
- Sada aastat sõdu - sada aastat ohvreid. Tallinn: SE&JS: Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit, 2002
- 28. juulil 1914 algas 20. sajand. Horisont : inimene. Loodus. Universum, 0134-2282, (2004) juuli, nr. 4, lk. 12-18

[toomas tyrk]

Mart Laar (sündis 22. aprillil 1960 Viljandis) on eesti poliitik ja ajaloolane.

Lõpetas 1983 Tartu Ülikooli ajaloolasena. Tartu Ülikooli ajaloomagister 1995, doktor 2005.

Teosed (ajaloo alased)
- 1989 "Kodu lugu" (koos Heiki Valgu ja Lauri Vahtrega);
- 1990 "14. juuni 1941" (kogumik) ISBN 9186116584;
- 1990 "14. juuni 1941 a. : mälestusi ja dokumente" ISBN 440009574;
- 1992 Forest Brothers: War in the Woods ("Metsavennad: Sõda metsas");
- 1993 "Metsavennad" ;
- 1995 "Raamat Jakob Hurdast" ISBN 9985821440;
- 1996 "Teine Eesti: Eesti iseseisvuse taassünd 1986 – 1991" (koos Urmas Oti ja Sirje Endrega) ISBN 9985854039;
- 1997 "Ajalugu 5. klassile" (koos: Maria Tilk, Eha Hergauk, Liisi Pääsuke) ISBN 998520025X;
- 1997 "Isamaa ilu hoieldes" ISBN 9186116800;
- 1998 "Eesti Vabadussõda ja Suurbritannia 1918 – 1920";
- 2000 "Eesti iseseisvus ja selle häving. I osa"
- 2005 "Äratajad : rahvuslik ärkamisaeg Eestis 19. sajandil ja selle kandjad" ISBN 9985858433;
- 2005 "Punane Terror. Nõukogude okupatsioonivõimu repressioonid Eestis";
- 2005 "Emajõgi 1944" ISBN 9985311833;
- 2006 "Sinimäed 1944. II Maailmasõja lahingud Kirde-Eestis" ISBN 9985311175;

[toomas tyrk]

Ain Mäesalu (sündis 23. veebruaril 1955 Pärnumaal Emmu-Arukülas Mäe-Jüri talus) on Eesti arheoloog ja Tartu Ülikooli õppejõud. On avaldanud mitmeid Euroopa keskaja relvastust puudutavaid teoseid, sealhulgas välja töötanud ammunoolte tüpoloogia, mis on leidnud tunnustamist üle Euroopa.

Uurimisvaldkonnad
- Muinas- ja keskaegsed linnused
- Muinas- ja keskaegne Tartu
- Muinas- ja keskaegne relvastus
- Mehhaanilised laskerelvad muinas- ja keskaegses Eestis (9.-16. sajand).

Artiklite loetelu on nii pikk, et annan sinna lihtsalt lingi.
http://www.arheo.ut.ee/Aini_kirjandus.htm

[toomas tyrk]

Tõnu-Andrus Tannberg (sündis 22. septembril 1961 Rakveres) on Eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud. Tannberg tegeleb põhiliselt Nõukogude Liidu, eriti Eesti NSV ajaloo ning Vene impeeriumi ajaloo, eriti sõjaajaloo uurimisega. Ta on ka mitmete õpikute kaasautor.
Avaldatud töid
Raamatud:
- Maakaitseväekohustus Balti kubermangudes 19. sajandi 1. poolel (1806-1856). Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 1996
- "Tarto maa rahwa Nädali-Leht." Uurimusi ja allikmaterjale. Koost. Tõnu Tannberg. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Ajalooarhiiv, 1998.
- Rahvusväeosade loomisest Eestis. Mälestusi ja kirju aastatest 1917-1918. Uurimusi ja allikmaterjale Eesti sõjaajaloost 1. Koost. Ago Pajur ja Tõnu Tannberg. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 1998
- Eesti polgu komitee protokollid 1917-1918. Allikapublikatsioon. Koost. Ago Pajur ja Tõnu Tannberg. Uurimusi ja allikmaterjale Eesti sõjaajaloost 3. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2001

Artiklid:
- Das Imperium und sein Grenzgebiet. Haupzüge und Eigenarten der Rekrutenordnung in den baltischen Gouvernements (1796-1874). - Festschrift für Vello Helk zum 75. Geburtstag. Beiträge zur Verwaltung-, Kirchen- und Bildungsgeschichte des Ostseeraumes. Tartu, 1998, lk. 297-332
- "Ljubjanka marssal" Nõukogude impeeriumi äärealasid reformimas. L. Beria rahvuspoliitika eesmärkidest ja tagajärgedest 1953. aastal. - Tuna. 1999, nr. 3, lk. 22-37, nr. 4, lk. 56-71; 2000, nr. 1, lk. 42-52
- The Crimean War and Estonia. - Kleio. Estonian Historical Journal. Special Issue in English. Tartu, 1994., lk. 30-37
- Eine Zeitung für leibeigene Bauern. Über Inhalt und Verbot der ersten estnischsprachigen Zeitung. - Steinbrücke 1998. Estnische Historische Zeitsschrift. Tartu, lk. 141-156
- Zemessardze Baltijas gubernas 19. gs. pirmaja puse. - Latvijas Kara muzeja gadagramata. Riga, 2000, lk. 31-45
- Massiarmee küsimus Venemaal 19. sajandi esimesel poolel. - Eesti Ajalooarhiivi Toimetised 1(8). Tartu, 1996, lk. 255-283
- Der Feldzug von Dorpat nach Paris. Die Geschichte des Freicorps Nieroth. - Zur Geschichte der Deutschen in Dorpat. Hrsg. Helmut Piirimäe, Claus Sommerhage. Tartu, 1998, lk. 140-162

Õpikud (kaasautor):
- Uusaeg 8. klassile. Koostanud T. Tannberg. Tallinn: Avita, 1998
- History of Estonia. Tallinn: Avita, 2000
- Eesti ajalugu. Tallinn: Avita, 2001
- Lähiajalugu 9. klassile. Tallinn: Avita, 1999

[metssiga]

Imelik küll, miks siia pole keegi sõnagi lisanud? Asjatundjaid terve foorum täis, aga kas siis Eestis sõjaajaloolasi rohkem polegi? Lisan paar nime:
Mati Õun
Urmas Salo
ja muidugi Toe Nõmm

[Mati]

Mina isiklikult pean lugu Evald Laasist, olgugi, et ta ei avaldanud trükiseid,
aga kui ma kohtusin temaga 1989. aasta suvel ja mil ta rääkis milline kartoteek tal olemas on!!!
Minu abikaasa soovis teavet oma isa kohta ja see pidi selles kartoteegis olema ainult ta ei soovitanud külastamisega hiljaks jääda.
Kahjuks nii see läkski.
Kas Punaarmee lennuväekapten Laasi oli tema isa?

[holt]

Mitme tubli mehe kohta on antud väga põhjalik ülevaade, kas teab keegi midagi täpsemalt rääkida ka Urmas Salo kohta?...oleks huvitav

[oleeg]

Lisan veel ühe nime:

VITALI LOKK
Sündinud 28. november 1973
Haridus:
2003 lTallinna Pedagoogikaülikool - magister
Sõjaväelane, auaste major.
Dekoreeritud mitmete aumärkidega.
2008 avaldanud raamatu
"Eesti rahvusväeosad 1917 - 1918 -formeerimine ja struktuur"

terv
o

[ictta]

Eesti rahvusväeosad 1917-1918 raamatuga on väike jama juhtunud http://www.album.ee/node/14369689/50097381

[Arnold]

Trükiviga raamatu köitel Seda näen küll esimest korda!

[juss000]

Trükiviga raamatu köitel Seda näen küll esimest korda!

Ja kui paljusid asju veel tuleb näha edaspidises elus esimest korda!