Leid

[MartinL]

Kahjuks pole just militaarne teema, kuid ikkagi. Leidsin siis sellise vidina. Mis ajast võib pärineda. Ehe ise tundub olevat vasest.
http://img526.imageshack.us/my.php?imag ... 0264cq.jpg
Vabandan pildi kvaliteedi pärast

[Marissa]

See peaks olema naise rõivaste juurde kuulunud pronksist hobuserauasõlg. Võib pärineda kusagilt 12.sajandi I poolest või keskelt.

[OveT.]

Minu arvates on tegemist keskaegse hoburaudsõlega. Dateeriks ca 17.saj.

[canislupus]

Võib pärineda mis ajast iganes - oleneb muidugi, kust ja mis oludel leitud. Vabalt võib tegu olla ka eelmise sajandi alguse käsitööga.

[OveT.]

Võib pärineda mis ajast iganes - oleneb muidugi, kust ja mis oludel leitud. Vabalt võib tegu olla ka eelmise sajandi alguse käsitööga.

Vaidlen kategooriliselt vastu!

[Arnold]

See peaks olema naise rõivaste juurde kuulunud pronksist hobuserauasõlg. Võib pärineda kusagilt 12.sajandi I poolest või keskelt.

Eseme nimetus on hoburaudsõlg, ei pea ilmtingimata olema kuulunud naisele. Kehva pildi järgi on raske kõike märgata ja hoburaudsõlgede mitmed tüübid on olnud kasutusel sajandeid. Paistab selline muinasaja lõpu - keskaja külakalmistu materjal olevat. Mingil juhul ei ole tegemist uusaegse vidinaga.

Muinsuskaitseseadus

5. peatükk

KULTUURIVÄÄRTUSEGA LEID

§ 30. Kultuuriväärtusega leiu mõiste

(1) Kultuuriväärtusega leid on maa seest või maa pinnalt, rajatisest, ehitisest, veest või veekogu põhjaladestustest leitud looduslik või ajaloolise, arheoloogilise, teadusliku, kunstilise või muu kultuuriväärtusega vallasasi, millel ei ole omanikku või mille omanikku ei ole võimalik kindlaks teha.

(2) Kultuuriväärtusega leid kuulub riigile.

(3) Kultuuriväärtusega leiu suhtes kohaldatakse asjaõigusseaduse § 105.

§ 31. Kultuuriväärtusega leiu ajutine kaitse

Kultuuriväärtusega leid on ajutise kaitse all selle leidmisest alates.

§ 32. Leidja kohustused

(1) Käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud asja leidja on kohustatud säilitama leiukoha muutumatul kujul ning leiust viivitamata teatama Muinsuskaitseametile või valla- või linnavalitsusele. Leidjal on õigus jääda anonüümseks.

(2) Leitud asi tuleb kuni Muinsuskaitseametile üleandmiseni jätta leiukohta. Leitud asja võib leiukohast eemaldada ainult juhul, kui tekib oht asja säilimisele. Seda ei tohi puhastamise, haljastamise, murdmise või muul teel rikkuda ega selle üksikuid osi üksteisest eemaldada.

§ 33. Õigus tasule

(1) Käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud asja leidjal on õigus saada tasu asja pooles väärtuses. Asja väärtuse määrab kindlaks Muinsuskaitseamet. Tasu maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(2) Tasu ei maksta isikule, kelle kohustuste hulka kuulub käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud asjade otsimine või väljakaevamine või mälestiste uurimine või muinsuskaitsenõuete täitmise järelevalve.

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=738898

[canislupus]

Võib pärineda mis ajast iganes - oleneb muidugi, kust ja mis oludel leitud. Vabalt võib tegu olla ka eelmise sajandi alguse käsitööga.

Vaidlen kategooriliselt vastu!

Miks? Isa leidis kunagi põrandaalusest mullast hõbesõrmuse, mis ka pealtnäha "väga vana" välja nägi. Sellega koos oli eelmise sajandi alguse vaskraha ja hõberaha (tühises koguses) tallele pandud. Maja ise ehitatud 30 nendatel tühja koha peale.
Pimesi ei usuks, et tegu ürgse asjaga.

[Arnold]

Võin ka ise vastata: Eelmise sajandi alguses sellist käsitööd lihtsalt ei tehtud. Polnud nõudlust Küll võid tänapäeval mitmesuguseid koopiaid, mis muinasaegsete ehete 1:1 jäljendused, ka Eestist osta.

[canislupus]

No tead... Kas keegi keelas karjapoisil vasktraadist (kodanik ise ei ütle, millest see tehtud ja pilt on tõesti kehv)ehteid teha?
Sõjavangid muide treisid ka ehteid - endal üks sõrmus esimese ilmasõja soldati poolt tehtuna.

Kuna maniwald on kidakeelne midagi täpsemalt ütlema, siis pakun endiselt, et tegu ei pruugi olla mingi vana asjaga. Seda enam, et materjali kohta ei tea samuti midagi.
Vihjeks - nõel ja sõlg ise on erinevatest materjalidest. Nagu punane ja valge vask oleks. Tolleaegne pronks PEAKS olema auklikuks muutunud.

Ootan huviga, millal omanik paljastab midagi täpsemalt.

[OveT.]

Pimesi ei usuks, et tegu ürgse asjaga.

Tegemist ei ole ürgse asjaga, vaid suure tõenäosusega keskaegse külameistri valmistatud pronksist hoburaudsõlega.
Tutvu vastava kirjandusega ja uuri leidmaterjali.

[canislupus]

manivald võiks ka suu lahti teha ja valgustada selle ehte saamisloo kohta?

Ent üldiselt - olete kunagi mõelnud, et rahvariietes laulupeol käidi ka enne Ernesaksa? Kustkohast nad oma ehted said?

[Marissa]

Eseme nimetus on hoburaudsõlg, ei pea ilmtingimata olema kuulunud naisele.

Samasugune pilt olemas Eesti esiajaloo raamatus. Ning seal juures ka leiukoht ning selle sõle omaniku sooline kuuluvus. Võis muidugi kuulda ka mehele ...

Ent üldiselt - olete kunagi mõelnud, et rahvariietes laulupeol käidi ka enne Ernesaksa? Kustkohast nad oma ehted said?

Olete sellele ka mõelnud, et igas endast lugupidavas taluperes olid enamasti rahvarõivad olemas juba ammu enne seda kui laulupeod välja mõeldi? Ning tegid need riided valmis naised ise. (omaenda kogmustest tean, et see vastikult aeganõudev töö ) Ja kust ikka neid ehteid mujalt saadi kui tehti ise või muretseti nende käest kes olid selle ala spetsid. Välistatud pole ka vahetuskaup muidugi.

Aga hea oleks tõesti kui nüüd selle pildi ülespanija ka natuke suud lahti teeks, sest pimeduses tuulamine pole just eriti lõbus tegevus.

[OveT.]

Väike, aga tulutoov vihje veel. Kaalu Kirme "Eesti sõled" on raamat, millega tutvumine teeb teile asjad üksipulgi selgeks. Kui peale raamatuga tutvumist (hoiatan- raamat on mahukas) teha ka väike visiit kohalikku koduloomuuseumi (taolisi keskaegselt külakalmistult väljakaevatud sõlgi leidub IGAS muuseumis), siis võib risti seinale tõmmata ja ühe päeva elus kordaläinuks lugeda

[MartinL]

Räägiks siis pikemalt.
Selle sõle leidsin juhuslikult.Olime Paljassaare poolsaarel suviseid tegemisi tegemas (õlle joomine, loodust taaraga ei reostanud). Loopisime niisama kividega lutsu, kui märkasin vee piiril kivide vahel seda vidinat. Kuna tege seal suht savise pinnasega, siis võimatu öelda, kas sõlg on välja uhutud savi seest (kevadel tuleb sealt igasugust träni) või siis mere poolt. Viimane aga muidugi suht ebatõenäoline, aga ei vaidle ka. Muidugi leidus seal ka vanu sepa taotud raudnaelu (nii 15 cm pikad ja kuni 2 cm jämedad). Kuna kõik see metallkraam ei asunud korrapäraselt julgen väita, et viikingilaeva jäänuseid sealt ei leia. On piirkond ka tõenäoliselt Nõukogude sõjaväelaste poolt toll tolli haaval läbi uuritud.
Tegu siis täiesti juhusliku leiuga. Sõlge karab roheline oksudatsioonikiht, millest järeldasin , et tegu vase või pronksiga.
Katsun tutvuda oma fotokaga ja teen parema pildi.
Aga kellel viitsimist on võib ju alati Paljassaare rannas veidi jalutada, ehk leiab veel misket.

[nords]

Tundub igati loogiline. Kuskilt olen lugenud hõbeaardest, mis leitud samuti sealt poolsaarelt ja pärines samast ajastust.