Gröönimaa peaminister Múte Egede kutsus sel nädalal peetud uusaastakõnes üles saare iseseisvumisele, nimetades Taani võimu saare üle kolonialismi köidikuteks, mis tuleb eemaldada. "Nüüd on aeg astuda meie riigi jaoks järgmine samm," ütles Egede ilmse viitega referendumi korraldamisele 2025. aastal, märkis väljaanne Politico. "Nagu teised maailma riigid, peame ka meie töötama selle nimel, et kõrvaldada koostöö takistused – mida võime nimetada koloniaalajastu kammitsateks – ja edasi liikuda," lisas ta.
2009. aastal Taaniga sõlmitud lepingu kohaselt saab Gröönimaa iseseisvuse välja kuulutada alles pärast edukat referendumit, millele Egede näis vihjavat. Saarel toimuvad aprillis parlamendivalimised, millega paralleelselt saaks toimuda ka rahvahääletus iseseisvuse üle. "Töö Gröönimaa kui iseseisva riigi raamistiku loomisel on juba alanud," ütles ta. "On vaja astuda suuri samme... Eelolev uus valimisperiood peab koos kodanikega need uued sammud looma."
Kuna globaalsed jõud püüavad laiendada oma haaret ja jalajälge Arktikas, ihaldatakse mineraaliderikast Gröönimaad, kus asub USA sõjaväebaas, selle strateegilise väärtuse tõttu julgeolekus ja kaubanduses, kommenteeris Politico. Trumpi ambitsioonid pälvisid aga Egede terava hukkamõistu, kes teatas, et Gröönimaa ei ole müügis. Taani peaminister Mette Frederiksen nimetas 2019. aastal USA pakkumist absurdseks.
Elanikke sama palju, kui Narva linnas, ei tea mis plaanid ja ambitsioonid neil on: oma raha, politsei, ministeeriumid, kaitsevägi?
Minule teadaolevalt ületavad saare kulud Taanile (analoogselt meie Saaremaaga) tulusid. Eks iseolemise tahe ole suur muidigi, samuti on võimalus realiseerida suurt hulka maavarasid.
Igatathes saame äkki ühe vastase jalgpallis endale juurde, kellest meite koondise jõud üle käib. Hetkel on selleks umbes sama rahvaarvuga teine Taani omavalitsus Fääri saared, kus legendi järgi on iga kümnes tööealine mees jalgpalli koondises
"We have 50 million Muslims in Europe. There are signs that Allah will grant Islam victory in Europe—without swords, without guns, without conquest—will turn it into a Muslim continent within a few decades." Muammar Gaddafi
Selles mõttes tundusb Sul olevat õigus, et maavarad on hetkel asja liikumapanev jõud.
Kui vaadata, kuidas Kopenhaageni keskvõim Göönimaad nunnutab, siis tulevadki Põhjamaadest silme ette Fäärid ja Ahvenamaa. Fääride kohta kindlat ei tea väita, maad ei tunne, aga väidetavalt on seal igasugused iseseisvusjutud rohkem õllelauajutud.
Ahvenamaal on küll räägitud, et kui võtaks rohkem iseseisvust juurde, et kas siis tullakse lisandunud kohustuste ja vastutusega toime? Hetkel Ahvenamaal tõsiseltvõetav iseseisvusliikumine puudub.
Ameerikaski on maa, kes iseseisvust kuidagi ei taha - Puerto Rico. Ei taha ka USA osariigiks saada, praegune seis neid rahuldab.
Ja mis puutub USA-Taani maamüükidesse, sisi alles 100 a tagasi (1917) osteti Taanilt Neitsisaared ära...nii et Trumpi maaostujutus iseenesest midagi absurdset pole...
Huvi koostööd arendada saab ka teisiti väljendada, kui et me ostame teid ära. Uued ajad, vanad kombed. Niipalju on võnkeid jätkuostuhuvi tekitanud, et liitlasete USA, Taani ja Gröönimaa vahel on pinged üleval. Eks Gröönimaa iseseisvumisreferendumi eel arutelul selgu, mis on iseseisvuslaste argumendid ja plaan ning millele toetuvad Taani autonoomia jätku pooldajad.
Ma kahtlustaks et gröönimaalased võib soovida mingit analoogset diili USAga nagu osadel Vaikse ookeani väikeriikidel (Palau jt.), kus formaalselt ollakse iseseisvad ja ÜRO liikmed aga samas USAst tuleb pappi ja riigikaitse: https://en.wikipedia.org/wiki/Compact_o ... ssociation
Larsen ütles 2019. aasta oktoobris, et Ameerika konsulaat on osa "USA tohutust võlurünnakust ja "pehmest jõust" diplomaatia vallas" ning et kuna Taani ei täitnud oma kohustusi Gröönimaal, võib enamus saarel toetada Ameerika annekteerimist. viie kuni kümne aasta pärast.
Kohaliku poliitiku sõnul võib Trumbi plaan täiesti õnnestuda.
Saar on endiselt oluline Ameerika ja NATO julgeoleku seisukohalt. Walter Berbrick mereväe sõjakolledžist ütles 2019. aastal: "Kellel on Gröönimaa, see hoiab ka Arktikat. See on kõige olulisem strateegiline asukoht Arktikas ja võib-olla ka kogu maailmas."
Gröönimaa valitsused on teatanud oma kavatsusest ühineda NATOga iseseisva riigina, tervitavad USA kasvavat huvi ega ole vastu Ameerika kohalolekule, kui saar saab kasu USA investeeringutest töökohtadesse ja infrastruktuuri.
https://www.nato.int/cps/pl/natohq/decl ... 162083.htm
Islandi kuulumist NATO-sse on pidevalt saatnud kemplemised ja intriigid. Loomulikult on hetkeolukord parem kui sattuda vene/hiina mõjusfääri aga pole see teema ka nii roosiline. History? taevakanalitelt tuli hiljuti mitmeosaline saade selle teema köögipoolest ning probleemidest, mis liikmelisust siiani on saatnud - baaside ülalpidamine, suhted kohalikega, salakaubavedu jne.
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Ühest küljest: nii suur territoorium, nii vähe inimesi. Kui Gröönimaa näeb ette, et liustikud sulavad ning elutingimused paranevad, ning soovib Taani alt iseseisvuda, vajab ta liitlasi, et ükski avantüristlik riik teda üle ei võtaks.
Taanist lahkuminek tuleks neil siis korraldada nii targasti, et Taaniga liitlaseks jäädakse ja NATO liikmeks saadakse, muidu tekib ebamugav geopoliitiline tühimik, kus Taani võib-olla sooviks probleemide korral aidata, aga teab et ülejäänud NATO pole kohustatud ja ei julge hakata Gröönimaa pärast näiteks Venemaa, Hiina või USA-ga jaurama.
Ühesõnaga, Taani (ja nende selja taga NATO) on hetkel inuiitide jaoks üsna ohutu võõrvõim... aga eks kindlasti on mõningane vimm Taani võimu vastu, kuna too on nende esivanemaid minevikus halvasti kohelnud - nii nagu koloniaal-ajastul kombeks oli. Sama halvasti on oma uute alade põliselanikke kohelnud ka kõik teised maad (Kanada, USA, Venemaa). Taaniga on läinud isegi hästi, nii et inuiidid on jätkuvalt Gröönimaal elanikkonna enamus.
"Kui keegi juba rõhub, siis olgu see võimalikest rõhujatest kõige nõrgem", võiks naljaga öelda, aga sellist valikud keegi ajalooliselt teha ei saanud. Avastajad ja vallutajad tulid ise, keegi nende vahel valida ei saanud. Tänapäeval on aga võimalus valida või valimata jätta.
USA protektoraadina võiks Gröönimaa avastada, et USA sekkub arengusse ja majandusse jõuliselt, esindab tugevalt oma huvisid ja sõidab kohalike soovidest tugeva lobitöö jõul üle. Risk on selleks, et ühiskond kihistub kiiresti: et eliit saab kaevandamise ja asustamise buumiga rikkaks, aga pisike rahvastik lahustub saabujate keskel ning keskmine inuiit saab tänutäheks üksnes Ameerika sotsiaalkaitse (selle, mille pärast ravikindlustuse bosse tänaval tulistatakse).
...nüüd aga prognoos:
Minu prognoos: jutud käivad, aga need on pigem soe õhk. Teod lükatakse edasi ja järgmine USA president pärast Trumpi ei tunne mingit ambitsiooni Gröönimaa teemat tõugata. Taani investeerib natuke (mingi miljardi) oma kohaloleku tugevdamisse, aga Gröönimaad oma näo järgi tegema ei hakka. Kliimamuutus läheb edasi ja siis vaadatakse, kuidas muutunud oludes väljavaated on.
Trumpilt küsiti, kas ta välistab sõjaväe kasutamise, vahendab Associated Press. „Ma ei kavatse siduvat lubadust anda,“ ütles Trump. „Võib juhtuda, et tuleb midagi teha. Panama kanal on meie riigi jaoks elutähtis.“ Trump lisas: „Me vajame Gröönimaad rahvusliku julgeoleku vajaduste jaoks.“
Gröönimaa rahvaarv on ca. 57 000. Maailmas on rida riike, mis võiksid igale gröönimaalasele miljoni pritsida nende kodusaare eest. Karta on, et referendumitele mõeldakse nii mõneski pealinnas just selles võtmes.
Trump lisas: „Me vajame Gröönimaad rahvusliku julgeoleku vajaduste jaoks.“
No vot just jah.
Putinile on vaja rahvusliku julgeoleku vajaduste jaoks Ukrainat, Baltimaid, Soomet jne.
Ja Trump, nagu ta ütles, saab väga hästi aru Putini vajadustest.
Esinedes oma Mar-a-Lago kuurordis Florida osariigis Palm Beachis süüdistas Trump USA ametist lahkuvat presidenti Joe Bidenit USA seisukoha väidetavas muutmises Ukraina NATO liikmesuse kohta, vahendab Reuters. Trumpi sõnul on Venemaa juba aastaid ja ammu enne Putinit öelnud, et Ukrainat ei tohi NATO-sse kaasata, ja see on olnud nagu „kivisse raiutud“. „Ja millalgi ütles Biden: „Ei. Nad peaksid saama NATO-ga ühineda.“ Noh, siis on Venemaal keegi otse nende ukselävel ja ma suudan nende tundeid selle kohta mõista,“ lausus Trump.
Väga huvitavad ajad on tulekul.
Venelased on suutnud väga hästi "läänemaailmale" kõrvadevahele istutada, et neile kunagi lubati, et NATO enam ei laiene VF suunal ja Putin ketrab seda alati ning igal pool kus vähegi võimalik. Trump on Putini suunal hea kuulaja.
USAl on piirkonna julgeoleku tagamiseks olemas Thule lennubaas Gröönimaal, mis suudab ka B-52 teenindada (külma sõja ajal olid seal ka B-52d).
Seal ei ole täna püsivalt ainsatki lennukit, kasutatakse ainult vahemaandumisteks.
Segaseks jääb, mis julgeoleku tagamiseks. Järgmine lennuväebaas on Islandil, seal asub miski air policing. Kui julgeolekut on vaja tagada, oleks see Thule baas ammuilma hambuni relvis.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Ma arvan, et mure seisneb selles, et konkureerivad riigid Gröönimaal jalga maha ei saaks.
Ega olukorral ei ole häid lahendusi. Mul kahjuks ei ole usku sellesse, et põliselanikud kindlameelselt keelduksid ülekuldamispakkumistest globaalsete väärtuste nimel. Erinevalt Naurust, millest suur osa ära kaevati, oleks innuitidel pealegi võimalik oma traditsioonilist elustiili jätkata.
