Tuumaplahvatuste kasutamine sõjavälistel eesmärkidel.

[paadikapten]

Kunagi teismelisena lugesin mingit nõuka-aegset noortele suunatud tuumavärgi raamatut. Sain teada, et pauku saab teha igasugustel eesmärkidel. Näiteks saab maasse suuri koopaid teha.

Nüüd sain teada, et Nõukogude Liit oli mitu korda kasutanud tuumapomme gaasi ammutamise kohtades, kui puurauk ei toiminud normaalselt ja sealt välja jooksev gaas süttis:

https://interestingengineering.com/scie ... oup=test_b

Puuriti auk suunaga kuskile gaasipuuraugu kõrvale. Sinna lasti tuumapomm ja selle pauguga pandi rikkis puurauk kinni.

Huvitav, kas ajaloost on veel näiteid tuumaplahvatuse kasutamise kohta mittesõjalistel eesmärkidel? Sama sait mainib ära ka ühe veehoidla rajamise, mis, tõsi küll, olevat siiani radioaktiivne.

[Lemet]

USA plaanis Alaskal termotuumapomme sadama rajamiseks kadutada (Cape Thompson), aga keiti, et mäng ei vääri küünlaid. Venelastel olid Programm 6 ja Programm 7, mille raames õhati "rahvamajanduse huvides" tiba alla 150 tuumalaengu. Kusjuures viomane neist Arhangelski oblastis aastal 1988.

[mart2]

Ei viitsi otsida, kuid Ukraina sõja lõimes oli mõned aastad tagasi pikalt juttu (ja mitmeid viiteid) Donbassis NLiidu ajal tehtud väikesest maa-alusest tuumaplahvatusest kaevanduste alal.
Kardeti, et kui põhjavesi tõuseb, sest pumbad jäid seisma, siis hakkab reostama keskkonda.

[moppel]

Asianometryl on sovjettide rahumeelsest aatompommist tore ja sisukas video

https://youtu.be/HFVVDtPazGo?si=43bXIu4mZtNumuab

[olavsu1]

see tegelikult maskeraad relvakatsetustele....

[lennumudelist]

Millalgi eelmise sajandi 50-ndatest alates (esimene idee Stanislaw Ulamilt, jah, Teller-Ulami nimepaari ühelt poolelt) kuni üsna hiljutiste aegadeni, mil tulid kasutusele elektriga käitatavad rakettmootorid (ülemäära üldistades "ioonmootorid" ja "plasmamootorid"), unistasid mõnedki ulmehuvilised tuumaplahvatuse kasutamisest kosmoselaeva tõukejõuna:

https://en.wikipedia.org/wiki/Nuclear_pulse_propulsion

Häda teadagi selles, et alla kriitilise massi ei juhtu midagi, aga üle kriitilise massi juhtub garanteeritult rohkem kui tarvis.

Mõeldi ka igasugu skeeme välja, et kuidas terakese antiainega (väga kallis) või laseritega (toona ei osatud, nüüd juba osatakse) initsieerida termotuumaplahvatust odavamates materjalides (vana hea liitumdeuteriid?) ilma uraani ega plutooniumi mängu toomata (sest nemad rikuvad mängu ära, nõudes kriitilist massi).

Nüüdseks on see vist suures osas unustusse vajunud, kuna ioonmootorid viskavad osakesi välja nii suurel kiirusel, et suudavad eriimpulsi poolest (elektrostaatilisel ioonmootoril nähtavasti kuni 21 400 s) konkureerida tuumaplahvatusega (praktiliste vahenditega kättesaadav eriimpulss 5000 s, teoreetiliselt kujuteldav 100 000 s), aga ei peksa kõike puruks, vaid vastupidi, töötavad vaikselt, isegi vibratsiooni ei tekita, ainult veojõud on tagasihoidlik. Ioonmootoriga kosmoseaparaat võib "põletada" oma mootorit nädalaid ja kuid, sest ioontuule tõukejõud on nõrk. Süvakosmoses võib tal olla tuumareaktor, plahvatamist pole vaja.

Neist tõukejõu allikatest massiökonoomsem on ilmselt ainult footonitega tõukamine (päikesepurjed jms).

[Madis Reivik]

Kas sa mitte ei unusta ära et nii ioon- kui ka footonmootori impulss ei arvesta üldse seda et energia tuleb kusagilt mujalt, mitte massi enda põlemisest ?

Termotuumapelletite energiasisaldus oleks brutaalselt lahe ja kui neid õnnestuks süüdata siis muutuks kosmosemajandus radikaalselt. Jänkid kunagi plaanisid maa-alust elektrijaama, mis oleks töötanud tsükliliste termotuumaplahvatuste jõul.. siiski tekkis "teatav" vastuseis väikeste termotuumapommide seeriatootmise osas

[pwn13]

nad plaanisid kosmose laeva ka mis tagant laenguid välja sülitab

[lennumudelist]

Kas sa mitte ei unusta ära et nii ioon- kui ka footonmootori impulss ei arvesta üldse seda et energia tuleb kusagilt mujalt, mitte massi enda põlemisest ?

Termotuumapelletite energiasisaldus oleks brutaalselt lahe ja kui neid õnnestuks süüdata siis muutuks kosmosemajandus radikaalselt. Jänkid kunagi plaanisid maa-alust elektrijaama, mis oleks töötanud tsükliliste termotuumaplahvatuste jõul.. siiski tekkis "teatav" vastuseis väikeste termotuumapommide seeriatootmise osas

Oli meeles siiski, aga ei tahtnud laialt kõrvalteemale minna. Kuid jah, energia... kuna keemilise energiaga on nii, nagu on (seda saab küll efektiivsemalt kasutada, aga piirid on juba ette tulemas) siis kosmoses oleks rohkem energiat hädavajalik. See võidaks kaasa võtta reaktori ja kütuse näol, aga ka Maa pealt või muust baasist kätte toimetada võimsa laseriga.

Reaktoriga kosmoses kaasneb igasugu väljakutseid (jahutamine peab käima teisiti), aga mulle endale tundub kaasa võetav raskete tuumade lagundamise reaktor tõenäolisem jõuallikas, ükskõik kas ioonmootori jaoks või termotuuma "pelletite" süütelaseri jaoks. Seda, et pelleti plahvatamisest suudetakse kosmoselaeva varustuse juures järgmise süütamiseks piisavalt energiat tagasi koguda, ma niipea ei loodaks.

Hetkel on ainult see viga, et tuumareaktsiooni süütamiseks vajalik laser (foto NIF laserist) on majasuurune. Vast ajapikku suudetakse pisemaks optimeerida, siis on lootust.