Kas hakata venelaseks, sakslaseks... või välja surra?

[krizz]

Eesti ajalugu on karm olnud. Kuid oletagem,et see oleks veelg karmim olnud. Nimelt seadnud meie rahva valiku ette, kas kogu rahvas (in corpore)sureb välja või sulandub kas Saksa rahvusse või Vene rahvusse. Kolmas variant oleks, nagu mainisin - eestlastena välja surra. Mida otsustaksid eesti rahvana

Või kujutame, et oleme põhja minevas laevas. Sul on käes oma laps, ühel pool on vene päästepaat, teisel pool on sakslaste päästepaat. Ja ruumi on mõlemas vaid sülelapsele. Kellele annaksid? Või läheksid koos lapsega põhja?

[lembetu]

Äraandjaid/nahahoidjaid oleks lausa mitu, kes viimseni võidelda ei taha. Kes peavad oma elu aust kallimaks. Tegelikult võiks nende nimed avalikustada, et kõigil oleks teada, kellega tegemist ja et ausad isamaalased teaksid end selliste eest hoida.

[krizz]

Surnud ei räägi
Tegu ju fiktsiooniga,sellist võlurit pole,kes rahvast teiseks muudaks.Ja pole vajagi).Aga kui oleks selline valik ja otsus sekundi pealt.Mitte,et kuskil võitled vabaduse eest.Sekund-ja otsus!
Ja kolmas varjant kajab kõigis 3 läbi.lihtsalt 3 varjant ei jäta hinge ega lihakeret ka järgi...

[valdo]

Esitatud valikud on ebapiisavad, mistõttu mina ei saa vastata. Õigeim vastus on - jääda niipalju eestlaseks, kui see võimalik on. Ehk oma kodumaa patriootideks.

Ja peale selle muutub ju iga rahvus ja tema identiteet ka pidevalt. Eestlaste kui moodsa rahvuse mõiste pärineb hetkel näiteks 19. sajandi ärkamisaja ajajärgust ning põhineb Jakobsoni teoorial. Alternatiiv oleks olnud aluseks võtta nt hoopis Janneseni teooria või baltisakslaste teooria. Olen kindel, et mingi aja pärast kas lähemas või kaugemas tulevikus eestlaste ja eestlus identiteet nagunii muutub ning osasid ajaloosündmusi hakatakse teisiti hindama. Näiteks võtame kasvõi asjaolu, kui palju kohalike aadlike poolt välja võideldud Balti Erikord eestlust mõjutas ning rahvuse kujunemisel kaasa aitas, hoides siinmail venestamise ära ja kaitstes õhtumaiseid tsivilisatsiooni väärtusi...

Soovitan lugeda Andrei Hvostovi "Mõtteline Eesti" ja "Henrik"; samuti rüütelkonna viimase peamehe Eduard von Dellingshauseni mälestusteraamatut. Ning mõelda veidi oma peaga.

[ottojama]

Aga me olemegi ju kergete vene mõjudega saksa kutuuriruumis, õpetades oma kummalist ja arusaamatut keelt oma lastele saksa grammatilise süsteemi alusel ja kirume, küll on keeruline. Mis valikuid siin veel on? Meie teod, meie peod, kõik on saksa algupära.

[valdo]

Aga me olemegi ju kergete vene mõjudega saksa kutuuriruumis [...] Meie teod, meie peod, kõik on saksa algupära.

Olen 90% nõus.

Lihtsalt mitte kõik, vaid enamik meie kultuuri on Saksa algupära. Kergelt on Vene mõjusid, kergelt Rootsi mõjusid, kergelt vana soome-ugri pärandit.

[ak47]

Surra eestlastena välja.

[Karuke]

Esitatud valikud on ebapiisavad, mistõttu mina ei saa vastata. Õigeim vastus on - jääda niipalju eestlaseks, kui see võimalik on. Ehk oma kodumaa patriootideks.

Hästi öeldud - ja mina sellega 100% päri.

[lembetu]

...Balti Erikord eestlust mõjutas.

Jah, rahvus muutub, kuid baltisakslaste soovunelmad on vaid üks võimalus kuhupoole seda hinnata. Anglosaksi kultuuri pealetung on olnud märkimisväärne. Uue tõusu on läbinud ka need, kes fännavad kõike seda, mis Jannsen ära põlgas. Sakslusest uut tõusu mina isiklikult ei oota, eriti kui selle hoidjad kasutavad ajast ja arust retoorikat.

Aga me olemegi ju kergete vene mõjudega saksa kutuuriruumis, õpetades oma kummalist ja arusaamatut keelt oma lastele saksa grammatilise süsteemi alusel ja kirume, küll on keeruline. Mis valikuid siin veel on? Meie teod, meie peod, kõik on saksa algupära.

Sellest on rääkinud pärastsõjaaegse Kaitseliidu kõige esimene ülem Kalle Eller oma kirjutises "Noatera jutt". Kuid tollest ajast on edasi aeg liikunud ja ma pean oma rõõmuks ning kadakasakste kurvastuseks ütlema, et inglise-ameerika kultuur hakkab esindama siin õhtumaist mitte sakste toodu. Ning selle suundumuse kõrval on järjest rohkem märgata igat masti puukallistajate-märsilohistajate-muinassõprade-regilauljate-metsatöllude-loodushoidjate populaarsuse tõusu, samas kui taasiseseisvumise ajal hinnatud "vabadusvõitlejad" ning nende toetajaskond on kusagile hääbumas.

Tuttavad semiootikud seletasid mulle pikemalt ja keerulisemate sõnadega miks nii läheb, kuid ei viitsinud asjasse eriti süveneda. Mulle piisab sellest, et tean: eestlaste põliste vaenlaste, sakslaste ja venelaste toodud kultuur vajub ja maarahva oma tõuseb, saades kosutust inglismannide käest

[marksman]

Esitatud valikud on ebapiisavad, mistõttu mina ei saa vastata. Õigeim vastus on - jääda niipalju eestlaseks, kui see võimalik on. Ehk oma kodumaa patriootideks.

selliseid "kodumaa patrioote" kes kunagi teise võimu ajal "eesti asja" ajasid, oleme küllalt näinud!

[valdo]

selliseid "kodumaa patrioote" kes kunagi teise võimu ajal "eesti asja" ajasid, oleme küllalt näinud!

Tegelikult säilis eesti rahvus ja kultuur tänu sellele, et 1940-80ndatel oli siiski palju sellist rahvast, kes Läände ei putkanud ning siinsete kitsate olude kiuste siiski püüdsid säilitada seda, mis säilitada andis. Metsavendlus suudab rahvust säilitada vaid ülilühikese aja - pikema aja jooksul kipuvad metsavennad ise metsistuma ja loomastuma, mis kahjuks ka Eestis toimus (väga palju toimus metsavendade poolt siin ju lihtlabast süütute inimest röövimist ja tapmist). Samuti ei suuda rahvust/kultuuri säilitada väikesearvuline eksiil Läänes.

Mõelgem veidi, mis oleks juhtunud, kui kõik oleksid osutanud aktiivset vastupanu bolševikest annekteerijatele? Meid oleks massiga maha tapetud! Ja mõelgem ka, mis oleks juhtunud, kui eestlased ei oleks läinud tollases nomenklatuuris kõrgele kohale ja püüdnud seal niipalju kui võimalik eesti asja ajada? Oleks sisse toodud rohkem umbkeelseid kommunistidest bosse ja taasiseseisvumisel oleks Eesti positsioon olnud palju halvem. Leedul nt läks selles suhtes Eestist paremini...

Oli ju 1950ndateks (venelaste aatomipomm, Ungari mahasurumine 1956) juba näha, et kiiret Eesti iseseisvuse taastamist ei tule, vaid tuleb pikem elu võõrvõimu all ja pikem vastasseis maailmas. Targemad loobusid seejärel aktiivsest vastupanust ja rõhusid alalhoidlikkusele... Sest kes võis tollal teada, kas ja millal külm sõda Lääne võiduga lõpeb? Mul on nt väga selgelt meeles legendaarse Ernst Jaaksoni aastapäevakõne 1982 (kuulasin Ameerika Häälest läbi segajate), kus ta ka mainis pms pikaaegset passiivset vastupanu ja selle vajalikkust...

[Karuke]

selliseid "kodumaa patrioote" kes kunagi teise võimu ajal "eesti asja" ajasid, oleme küllalt näinud!

Me oleme neid tõesti küllalt näinud - ja ainult tänu nendele ongi alles veel see mida kodumaaks ja emakeeleks kutsutakse.


Ära seda unusta pojuke.

[marksman]

mai väidagi, et KÕIK olid sellised kahepalgelised. aga sa ei saa võita, et vanem generatsioon, kes ladvikus on, ajas eesti asja.... kuigi nad seda kõik väidavad...

[valdo]

mai väidagi, et KÕIK olid sellised kahepalgelised. aga sa ei saa võita, et vanem generatsioon, kes ladvikus on, ajas eesti asja.... kuigi nad seda kõik väidavad...

Ühiskonnas toimuvad protsessid on väga keerulised ning neid ei saa reeglina must-valge skeemi järgi hinnata. Vähegi keerulisematel juhtudel on pea võimatu öelda, kuidas oleks pidanud nõukaajal ÕIGESTI käituma. Pigem eeldan, et enamik inimesi käitus nõukaajal alalhoidlikult, püüdes säästa ennast, oma perekonda ja lähedasi; vahel ka alluvaid, kohalikku kogukonda jms.

Inimese sisse aga ei näe, mistõttu on tihti väga raske öelda, kas alalhoidliku eluviisiga kaasnes ka omakasu, kannuste teenimine kellegi arvelt vms. Seetõttu pigem leian, et igat potentsiaalset pahategu tuleb tõestada igal konkreetsel juhul, mitte mingil juhul aga üldistada KOGU nõukaperioodi elule. Kurjategijaid ja halbu inimesi on ju iga riigikorra ajal, erandeiks pole ei nõukaaeg ega ka praegune taastatud EV.

Aga ju siis ei olnud kannuseteenijaid ja pahategijaid väga palju, sest tänu Jumalale on eesti rahvas ja rahvus ju ometi senini alles raskete aegade kiuste. Seetõttu jätkem igas tollase ajastu mutrikeses süüdlase otsimine...

[krizz]

Kuigi tegu oleksoloogiaga ja ei tahaks nagu musti nooti siia lisada...Siiski tundub,kui vaadata maailmas valitsevat multikulturismi ja grobaliseerumist,ei olegi see 3 variant nii ulmeline midagi,kui ehk tunduda võib.

Ise valiksin (rahvana) saksa varjandi,kui selliste valikute ees oleksin.Miks?Välja surra...või sakslaseks muutuda(mitte ise muuta end,vaid muutuda koheselt [see on siiski ju ulme!])-suurt vahet pole.Eesti rahvas kaoks ühtviisi.Muidugi oleks ise end välja suretades kõhus see mõnus tunne,et-ise tehtud,hästi tehtud!
Ja kui saksl.liituda,siis mine sa tea,mida head eesti geenid nendega teeksid?

Aga venelaseks-NEVER!