Kapten Veljo Teder

[harryt]

Otsin jälgi isast, kapten Veljo Teder’ist. Kolmekümnendatel aastatel oli leitnandina ajateenijate kompanii instruktor 6. pataljonis Pärnus.Mul on suur pilt kompaniist, vist 1936 a., kui kellegil on vanaisa sellel, saadaks heameelega koopia. Ülendati kapteniks 1939.a., lahkus punaväest varsti peale sellesse suunamist.
Saksa sõjaväes Leningradi all kuni 1944 a., 18. armee vastuluure osakonnas. Seal treeniti venelasi saatmiseks vene tagalasse ja muuks luuretööks. Arvata on et ka partisanide vastane tegevus oli eesmärgiks. Igatahes kohe peale Pärnu vallutamist olid venelased teda taga otsimas.
Peale Eestist lahkumist oli Neuhammeris, Rebase rügemendis. Langes 28. jaanuaril 1945 pataljoni ülema kohusetäitjana. Sain pika kirja Rebaselt Inglismaalt, kirjeldades nende rahuaegset sõprust EV kaitseväes, ning üksikasju ta surmast. Millest ma aga pea midagi ei tea on ta aastad 6. pataljonis ja Leningradi all. Kas keegi teab midagi?
Muide, EV kaitseväes oli veel 3 kapten Tederit peale mu isa: Leonhard, Richard, ja Richard-Theodor. Kõik surid loomulikku surma. ÜKs oli vist isegi president Pätsu käsundusohvitser, ma ei tea milline. Andmed on Vello Salo raamatust “E.V. KAADRIOHVITSERIDE SAATUS 1938-1944”.

[istorik]

Kapten Veljo Teder organiseeris suvel 1941.a. vastupanu punavõimudele Pärnus. 8.07.1941.a. kolonel Viktor- Johannes Koern kui kõrgemas auastmes ohvitser võttis omakaitselaste toetusel vastloodud Omakaitse juhtimise enda peale. Staabi koosseisus valis ta oma abideks operatiivalal kapten Veljo Tederi, poliitilistes küsimustes kapten Heinrich- August Kubu ja majandusalal kapten Heinrich Tomsoni.
10.07.1944 juhtis kapten Teder Pärnu Omakaitse löögirühma Annamõisa lahingus.
(H.Lindmäe. Suvesõda Pärnumaal. Sihtasutus Valge Raamat 2006)

[štabskapitan]

Soovitan vaadata Riigiarhiivis fondi 495 nimistu 7. Seal on ohvitseride teenistuslehed (mitte küll kõik). Sama fond nimistu 13 sisaldab andmeid enam-vähem kõigi kuni 1940. aastani teenistuses olnud ohvitserid teenistuskäigu kohta. Lisaks 6. jalaväerügemendi (üksiku pataljoni) fond.

[MOrav]

Arvestades seda, et küsija Minnesotast, siis oleks tal esmalt kergem meilida oma küsimus lahketele uurimissaalitöötajatele Madara tänaval:

Madara 24
Avatud esmaspäevast reedeni kl 9-19
riiklike pühade eelsetel päevadel kl 9-15
iga kuu viimasel reedel suletud.
Hoidlad avatud kl 9.00-16.30, reedeti kl 15.30.
telefon: (+372) 693 8668
e-post: lugemissaal.mad@ra.ee

viidates staabikapteni antud vihjetele.

[nublu]

Oli selline anekdoot headest ja halbadest uudistest.

Hea uudis on see, et Veljo Tederi teenistuskiri on fond 495 nimistus 1 täiesti olemas.

Halb uudis aga see, et unustasin enne arhiivi sulgemist suure kiiruga säiliku numbri üles kirjutada.

Hea uudis jälle see, et ei unustanud siiski täitmast sellele tellimislehte. Nii et järgmine kord saan seda juba lugeda

Halb uudis jällegi see, et see "järgmine kord" on alles järgmisel nädalal.

Nii et järgmised head uudised järgmisel nädalal

[nublu]

ERA f. 495 n.1 s. 262 - sisaldab lisaks teenistuslehele ka atestatsioone kuni 1938. aastani. Samast perioodist väljavõtet 6. üksiku jalaväepataljoni kiidu- ja karistuste raamatust ja veel mõnda dokumenti.

Sügava mulje jättis see kiidu- ja karistuste raamatu väljavõte. Seni rohkem nagu lendureid lapanud ning kui seal mingil mehel selliseid pabereid oli toimikusse jäänud, siis leidis sealt paar karistust, tihti veel sõjakooli aegset. Mittetervitamise, relva mittepuhastamise ja mõne muu hirmsa sõjakuriteo eest. Ja heal juhul üks kiitus. Veljo Tederil oli aastatel 1928 kuni 1933 seal kirjas 7 kiitust ning 1 tänu, mitte ühtegi karistust! Rohkem kui 1 aasta kohta! Atesteerimislehtedel oli veel paar kiitust, mis sellest perioodist välja jäid.

Nu vot siis - ütle veel kellel tiivad on

Neid kiitusi ning tänusi ei hakanud ümber kirjutama. Küll panin aga lühidalt kirja teenistuskäigu.

Veljo (kuni 11. aprillini 1936 Woldemar-Roman-Bruno, Villem-Aleksandri poeg) Teder sündis 22. veebruaril 1904. aastal. Lõpetas Pärnu Kooliseltsi Saksa Eraühishumanitaargümnaasiumi. 5. aprillil 1925 asus Sõjakoolis aspirantide kursustel jalaväe osas õppima. Lõpetas 4. märtsil 1926 Sõjakooli, ülendati 24. veebruarist 1926 nooremallohvitseriks ning määrati 6. jalaväerügementi teenima.

6. jalaväerügemendis määrati ta 2. laskurkompaniisse III rühma ülemaks. 30. septembril 1926 ülendati lipnikuks. 5. oktoobril 1926 lähetati tagasi Sõjakooli alalisväe ohvitseride kursustele. 16. juunil 1927 lõpetas need ning loeti sellest päevast peale alalisväe ohvitseriks. 28. novembril 1927 ülendati nooremleitnandiks.

28. veebruaril 1928 saadeti Sõjaväe Ühendatud Õppeasutuste juurde raskekuulipildurite kompanii nooremate ohvitseride kursusele. Lõpetas selle 15. augustil 1928.

1. oktoobril 1928 formeeriti 6. rügemendi asemel 6. üksik jalaväepataljon. Veljo Teder määrati seal 2. kompanii raskekuulipilduja rühma ülemaks.

10. aprillil 1931 lähetati Kalevi üksiku jalaväepataljoni juures asunud 3. diviisi õppekompanii kaadriohvitseriks. 24. veebruaril 1932 ülendati leitnandiks. 1. juulil 1933 naasis lähetusest 6. üksikusse jalaväepataljoni.

1. oktoobril 1934 lähetati ta Õhukaitse suurtükiväegrupi juurde õhukaitse kuulipildujate täienduskursustele. 4. novembril 1934 lõpetas need kursused.

Tagasi üksus jätkas teenistust sama raskekuulipilduja rühma ülemana. 4. detsembril 1934 vigastas ohvitseride täiendusõppustel oma põlve, mille tagajärjel oli selle liikuvus osaliselt takistatud. Oli seetõttu korduvalt sõjaväe keskhaiglas ning kodusel ravil. 8. mail 1935 lähetati ta aga pataljoni staapi majandusosakonna juurde majandusstaažile. 1. novembril 1935 määrati ta 1. kompanii raskekuulipilduja rühma ülemaks. Tegelikult oli veel sel ajal edasi majandusstaažil ning see lõppes alles 2. detsembril 1936.

Teenis 1. kompanii raskekuulipildujarühma ülemana kuni 4. aprillini 1938, siis määrati algul ajutiseks laekahoidjaks ja ühtlasi asjaajajaks koos arve-, vara- ja toitlusohvitseri kohuste täitmisega. 28. augustil 1939 kinnitati lõplikult pataljoni laekahoidjaks. 2. oktoobril 1939 lisandusid sellele pataljoni fotoohvitseri kohused.

24. veebruaril 1940 ülendati kapteniks. 30. märtsil 1940 määrati pataljoni sõduripoe juhatajaks. 30. aprillil 1940 sooritas Sõjaväe Õppeasutuste juures saksa keele täieliku valdamise eksami ning talle omistati ka sõjaväe tõlgi nimetus.

1. oktoobril 1940 määrati 6. üksiku jalaväepataljoni ja Pärnu garnisoni ambulantsi likvideerijaks. 15. novembril 1940 viidi üle Sõjavägede Varustusvalitsuse üldosakonda.

Selle põlve vigastamise kohta oli selles toimikus ka teenistusliku juurdluse protokoll. Vigastus oli ju saadud teenistuskohuste täitmisel. Tegu oli ohvitseride "spordipäevaga", kus harjutati "rakenduslikke" spordialasid. Vigastuse sai Veljo Teder teibaga üle veetõkke hüppamisel. Maandumisel väänas oma jala ilmselt üsna õnnetult välja. Viidi otse platsilt haiglasse. Soojenduseks anti 1 kuu kodust ravipuhkust. Siis käis esimese tiiru Sõjaväe Keskhaigemajas. Siis oli jälle kodus puhkusel. Siis veel korra samas haigemajas. Ning kuigi dokumentidest seda kusagilt otseselt välja ei lugenud - tekkis tunne, et majandusstaažile saatmine oli ka tingitud sellest, et jalg oli inimesel endiselt haige. Õnneks vist mingit jäävat kahjustust ei tekkinud - vähemalt töövõime (osalise) kaotuse kohta seal mingeid märkeid ei olnud...

Vot selline kaust ning selline teenistuskäik siis...

[harryt]

Palju tänu teile kõigile, head inimesed,minu ja mu Kanadas elava õe poolt. Tunneme nagu oleks aken avanenud isa elusse aegadel kus olime alles väikelapsed. Ema suri meil Saksamaal kohe peale sõja lõppu, seega teadsime väga vähe vanemate elust. Harry Teder

[mil34]

artikkel Eesti Ekspressis: Elu märkide keskel
...
"Aleksile ei andnud õnnelik ost rahu. Ta pidi teada saama, kellele see märk algselt kuulus.
Sõelale jäi lõpuks kaks nime, kindralmajor Gustav Jonson ja kapten Veljo Teder.
Kumma käsundusohvitseri märk on tema käes, Aleks veel ei tea."

[Reppin]

Muide, EV kaitseväes oli veel 3 kapten Tederit peale mu isa: Leonhard, Richard, ja Richard-Theodor. Kõik surid loomulikku surma. ÜKs oli vist isegi president Pätsu käsundusohvitser, ma ei tea milline. Andmed on Vello Salo raamatust “E.V. KAADRIOHVITSERIDE SAATUS 1938-1944”.

Album academicumi järgi oli

EV Presidendi noorem käsundusohvitser, 40 kapten. 41 NAs, 41/42 Eestis tagasi. Saksa armees. 44 Sksm-le, 48 Kanadasse.

Leonhard Teder.

http://www.eha.ee/andmed/search.php?type=aaut

[nublu]

Kui juba jutt teiste Tederite peale läks, siis Leonhard Teder oli (lisaks sellele, et Pätsu käsundusohvitser) tegelikult suurtükiväe ohvitser. Lõpetas sõjakooli 1926. a. suurtükiväe alal, oli seejärel mingis patareis rühmaülemaks ning hiljem patarei adjutandiks. Mis aga minule huvi pakub - lõpetas 1930. a. Lennukoolis ka lendurvaatlejate kursuse ning (ilmselt siis Pätsu juurest lahkumise järel) sai 1. augustist 1939 Õhukaitse staabi operatiivosakonna ülema adjutandiks.

Richard Tederi nimelisi ohvitsere oli isegi kaks (lisaks Richard-Theodor'ile). Neist Richard Mihkli poeg Teder oli sõjaväelendur. Lõpetas lennukooli 1931. aastal. Teenis selle lõpetamise järel üksikus merilennu salgas lendurina kuni selle likvideerimiseni. Seejärel oli teenistuses Lennubaasis. Jäeti teenima ka 22. territoriaalkorpuse üksikusse lennueskadrilli. Põgenes koos teiste lenduritega metsa, kui seda Venemaale taheti saata.

Teine Richard Teder oli arst. Tema kohta mul rohkem andmeid pole, nagu ka selle Richard Theodor Tederi kohta. Tederi perekonnanimega sõjaväelasi ning reservohvitsere oli aga veelgi rohkem...

Ahjaa, kui kellelgi on mingit lisainfi nende lennuväleastest Tederite (või ka hoopis mõnede teiste lennuväelaste kohta ), siis võib seda lahkelt minuga jagada

Siit teemast sain näiteks teada, et Album Academicum on ka internetti kolinud, ning et tasuks ERA f.495 n.13 toimikuid lapata