Kas Eesti Valitsus ja President käitusid õigesti 1939-1940

Tagantjärele tarkus on täppisteadus. Või kui tädil oleks rattad...
Vasta
araterI
Liige
Postitusi: 949
Liitunud: 20 Jaan, 2007 15:00
Kontakt:

Postitus Postitas araterI »

hugo1 kirjutas:Juhani Putkinen
Sinu jutuga 100% nõus ja poolt, kuid kuidas seda saavutada?
hugo1, ära nüüd isiklikult võta aga ütleks, leebelt naeratades, et kuradi eestlaslik käitumine/küsimus ;)

Minu arusaam asjast on see, et kuna kaadrisõjaväelane sellistel teemadel suud täis võtta ei tohi ja kaitseliidu kui organisatsiooni poolt selliste poliitiliste seisukohtade välja ütlemine hallis alas, siis
a) on vaja Juhani checklisti stiilis lühidat 2-4 lehekülge strateegiadokumenti / seisukohta
ja
b) nähtavat toetajaskonda sellele (kas nüüd allkirjakogumist aga midagi sinnapoole)
"MTÜ Eesti Tank" idee on midagi juba sinna poole aga see on mõeldud rohkem aktsiooniorganisatsioonina. Lühidalt - erakondadeväline ja mittesõjaväestatud ühiskondlik organisatsioon näiteks MTÜ Kaitse Kodu vms, mille ainus point on Eesti Vabariigi iseseisvuse tagamiseks mõeldud kaitsepoliitika väljatöötamise toetamine, vastavad arutelud, üritused, uuringud ja selle ette pandud poliitika elluviimisel survegrupiks olemine.
Kasutaja avatar
Juhani Putkinen
Liige
Postitusi: 2336
Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
Kontakt:

Postitus Postitas Juhani Putkinen »

hugo1 kirjutas:Sinu jutuga 100% nõus ja poolt, kuid kuidas seda saavutada?
Kahjuks ma ei oska nõu anda.

Aga ma jutlustan natukese.

Kui ma esimest korda olin jaani paiku 1992 Kaitseliidu ülema juures nii ma küsisin temalt, et kuidas ma saaksin aidata. Ta ütles, et tal on sidet (raadiosidet) vaja. No, ma hakkasin sellel teemal tegutsema - korjasin Soomest igasugust rämpsu, tegin korda ja mingid lisaseadmed juurde ning kinkisin Kaitseliidule. Tasapisi side arenes Tallinnas.

Tollal Kaitseliidul oli vanade vene jaamade baasil mingisugune üleriigiline lühilaineside olemas. Aga nagu teada, nii lühilainel üks kord on side ja teine kord mitte. Mind see ei rahuldanud - minu seisukoht oli ja on, et side peab alati töötama. Seega tuli isu ehitada töötav üleriigiline side ja mitte ainult Kaitseliidule, vaid kaasata ka KJ PS ja väeosad võrkudesse.

Minu rahakotiga jõuti Tallinnast Tartuni aga oli selge, et sellest ei jätku terve riigi jaoks. Seega oli vaja lunida Kaitseministeeriumist raha materjalide jaoks. Külastasime KL PS sideülemaga ministeeriumi kantslerit ja räägisime oma probleemist ja ta palus tegema taotluse KL ülema nimel. Kirjutasime taotluse koos täpse nimekirjaga mida materjale tahame saada ja saatsime ministeeriumi. Saime vastuse, et laske käia saate raha taotletud mahus. Ja ehitasime edasi.

No, meie tahtsime ehitada veel igasuguseid võrke. Nüüd kirjutasime plaane ja mina käisin tutvustamas neid plaane KJ PS osakonnaülematele, jaoskonnaülematele, isegi ministeeriumi osakonnaülemale - ja korraga kogusin nende toetavad kinnitused (allkirjad) plaanide peale ja saatsime jälle taotlusi sisse Kaitseliidu ülema allkirjaga. Tasapisi seda raha on saadud ja on olemas töötavad võrgud.

Kui ainult mingi kirja saadab kuhugi, nii võib olla asi ei liiku edasi, aga kui asjasse puuduvatele isikutele tutvustab oma plaane ja kogub toetavaid allkirju (tähtsatel ametikohtadel olevatelt isikutelt), nii seda taotlust polegi eriti lihtne visata prügikasti.
araterI
Liige
Postitusi: 949
Liitunud: 20 Jaan, 2007 15:00
Kontakt:

Postitus Postitas araterI »

Üks mis kindel - isegi kui see oleks tõde, siis ka 100 aasta pärast ei ole dogmaks see, et eestlased olid ise munad ja ei näidanud üles kodanikuinitisiatiivi, et pornole piir peale panna (juhul kui see oli porno ja mitte väga väheste valikutega areng: majanduskriis, "nõrk demokraatia", vapsid, riigipööre, vaikiv ajastu, suht üksmeelne kollektiivne otsus, okupatsioon, repressioonid jne)

Need kes nõjatuvad nõukogude ajalooõpikutest pärit väitele, et kogu 1934-40 aeg oli Pätsi diktatuur ei ole tolleaegse poliitilise ja ühiskondliku eluga kursis. Presidendil olid Põhiseaduse järgi (mida rahvas tahtis) suht laiad võimuvolitused ja seda ära kasutades (kas oli tark rahvas, kes sellisel asjal juhtuda lasi?) keeras Päts ka kruvisid. Samas oli tema tegevuses siis päris palju valgustatud despootia elemente - arutelu toimus, kriitika on siiski teada ja Päts ikka kuulas ka nõuandjaid ja kriitikuid. Kuni teatava piirini.
Kasutaja avatar
Juhani Putkinen
Liige
Postitusi: 2336
Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
Kontakt:

Postitus Postitas Juhani Putkinen »

araterl kirjutas:Presidendil olid Põhiseaduse järgi (mida rahvas tahtis) suht laiad võimuvolitused ja seda ära kasutades (kas oli tark rahvas, kes sellisel asjal juhtuda lasi?) keeras Päts ka kruvisid.
Jah, rahvas ei tõusnud vastu Pätsu ja Laidoneri otsustele - vaid andsid relvad ära ja alistusid okupatsioonile. Minu teada polnud isegi meeleavaldust (piketti) toimuva vastu.
araterI
Liige
Postitusi: 949
Liitunud: 20 Jaan, 2007 15:00
Kontakt:

Postitus Postitas araterI »

Seega, ärge nüüd seda mõtteavaldust jumala pärast vene keeles avaldage!
Ole mureta. Mõned terasemad kohalikud venkud nagu Mihhail Petrov ja peotäis pärisvenelasi on sellesuunalisi mõtteid korduvalt avaldanud.

Aga siis ei tasu vaka all hoida ka mõttekäiku, et
a) aga oli ju teie arvates Pätsi fašistlik diktatuur?
b) järelikult Päts despoot
c) Stalin samasugne isevalitseja
d) üks isevalitseja teise isevalitseja väed end okupeerida laskma
e) a prichem tut narod?

jne jne

Tegelikult on probleem hoopis selles, et
a) asjade sisust rääkides või seda piinarikkalt lahti mõtestades ei saa kogu aeg asja propagandistlike aspektide peale mõelda. Nii läheb skisoks kätte ja tõeni ei jõuagi
b) mulle on ka öeldud, et Päts oli jah põrsas aga ärme sellest kõva häälega räägime ja ka seda, et rahvas ise oli totu ja ärme sellest kõva häälega räägime aga see ei aita. Tegelikult pole ju kumbki väide tõene. Varem või hiljem jõuab iga targem inimene sellen välja ja propagandist ei pea seda isegi välja mõtlema - tema lihtsalt valetab, et see on nii.

Seega, kõige vankumatum tõde on see, mis on avalik, sest see on igasuguste ilkujate ja irvhammaste ajude vahel karastatud. Nii nagu sai kunagi räägitud krüptoalgoritmidest - kõige parem on selline, mis ka algoritmi (mitte privaatvõtmete) avalikkuse korral on murdmatu.
Henn
Liige
Postitusi: 514
Liitunud: 19 Nov, 2007 13:38
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Postitus Postitas Henn »

Ühes mõttes ei saa Soomet tõesti võrdluseks võtta. Soomes ei usutud nimelt viimase hetkeni, et võib madinaks minna. Venelase ähvardusi peeti lihtsalt tühjaks prööskamiseks, millest ei tasu õieti väljagi teha, sest oli ju Jartsevi suu läbi Soomele varemgi nõudmisi esitatud. Nii sattusid nad kangelase rolli lausa pooljuhuslikult.

Päts aga ütles samal päeval kui Selter teist korda Moskvasse läks oma adjudant Grabbele, et "Vaene eesti rahvas, ta ei teagi, mis teda ees ootab." Ta ise ilmselt teadis väga hästi, kuigi avalikus kõnes kiitis sellelesamale eesti rahvale, et kui tore ja vahva nüüd olema saab. Igatahes Grabbe, nagu enamik kõrgematest ohvitseridest, mõistis Grabbe naise mälestuste järgi Pätsi käitumise hukka ja leidis, et vastu oleks pidanud hakkama igal juhul. Kaitsevägi ootas käsku ...
Viimati muutis Henn, 22 Apr, 2008 7:39, muudetud 2 korda kokku.
Henn
Liige
Postitusi: 514
Liitunud: 19 Nov, 2007 13:38
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Postitus Postitas Henn »

Rahvakogunemise olid ju keelatud, maal valitses alates 1934. aastast sõjaseisukord, mida pole tänase päevani tühistatud... Mis rahvademostratsioone siin oodata oli, seda enam, et lehed ja raadiod pasundasid hommikust õhtuni, kui hea ja tore see kõik on ja kuidas Eesti suveräänsus üha tugevneb.
Rahvas ei teadnud ju toimuvast mitte muhvigi, külanaised käisid vaid korvidega haisevate ja logisevate vene kolonnide taga ning korjasid tankidelt ärakukkuvaid osi, millest pärast sauna taga nii mõnigi sõjavanker kokku pandi.
Kasutaja avatar
Juhani Putkinen
Liige
Postitusi: 2336
Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
Kontakt:

Postitus Postitas Juhani Putkinen »

Henn kirjutas:Soomes ei usutud nimelt viimase hetkeni, et võib madinaks minna.
Tõsi, et paljud Soome poliitikud ei uskunud Venemaa kallaletungi ilma ultimaatumita ja rikkudes räigelt mittekallaletungi pakti.

Seevastu marssal Mannerheim ja teised kõrgemad sõjaväelased valmistusid ette halvimaks - nagu sõjaväelaste peaks ikka igal pool tegema.

Ka näiteks Helsingist tehti laiaulatuslik tsivilistide evakueerimine maale - igaks juhuks.
araterI
Liige
Postitusi: 949
Liitunud: 20 Jaan, 2007 15:00
Kontakt:

Postitus Postitas araterI »

Selter mitte Selters
http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Selter

Sellega seoses anekdoot:

Läinud Selter Lätti - Läti päevalehtede esilehed täis "Kõrge Eesti riigitegelane Selters Lätis". Pärast visiiti esitas Eesti noodi, et lätlased ei oleks liiga innukad s tähtede nimede lõppu toppimisega.

Järgmisena läks Lätti visiidile Konstantin Päts...
Kasutaja avatar
Marissa
Liige
Postitusi: 1069
Liitunud: 10 Juun, 2005 8:57
Kontakt:

Postitus Postitas Marissa »

Kapten Trumm kirjutas:. Mannerheimi liini mastaapsust ei maksaks ka üle tähtsustada. Põhja pool Laadogat polnud mingit liini, ometigi ei saatnud ka seal venelasi pimestav edu.
Mannerheimi liini ei tasu tõesti üle tähtsustada. Tegemist oli liiniga, mis rajati vastu piiri riigiga, kus jahuti kogu aeg maailmarevolutsioonist. Üldiselt oli see tavaline kaitseliin, mis võimaliku kallaletungi korral oleks pidanud hoidma teatud aja kinni sissetungijaid. Soome ei olnud siiski nii rikas riik, mis suutnuks üleval pidada võimsat armeed. Seega, sel ajal kui Mannerheimi liinil olnud väeüksused pidasid vaenlast kinni, suurendas Soome järsult oma armeed. Et Mannerheimi liin on midagi müstilist ja erakordselt, see on Nõukogude propaganda väljamõeldis. Kuidagi pidi ju õigustama oma käpardlikkust, saamatust, suuri kaotusi sõjas ning suutmatust liinist kohe läbi murda. Loonud selle müüdi, oli ju hea kogu maailma näidata, et sellisest võimast liinist läbimurdmine on jõukohane ainult sellele armeele, kelle kohta laulusalmgi ütleb: Sa oled murdamatu ja legendaarne sa, on tulvil võitude rõõmu su tee ...
Kes kontrollib olevikku, kontrollib minevikku. See kes kontrollib minevikku, kontrollib ka tulevikku.
Kasutaja avatar
Juhani Putkinen
Liige
Postitusi: 2336
Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
Kontakt:

Postitus Postitas Juhani Putkinen »

corvus kirjutas:Soome võeti ette kõige viimasena (ÜLE kahe kuu MRP sõlmimisest) ja juba see teeb võimatuks võrrelda kahe riigi käitumist ajaliselt ning ka teadmistelt.
Võib-olla minu juttu hakkab kallist vennasrahvast juba ära tüütama, aga:

Soomlased ehitasid endale Karjala Kannasele kaitseliinit juba suvel - enne MRP sõlmimist ja muidugi enne kui eestlasi kutsuti Moskvasse nõupidamisele baaside lepingust.

Mina ei taha sugugi süüdistada eestlasi vaid ainult rõhutada seda, et on vaja valmistuda ette halvimaks ja ei tohi anda järele lahinguta.

Eestlased näitasid Vabadussõjas, et on valmis vajadusel surema oma riigi iseseisvuse eest - aga 1939...
Jaanus2
Liige
Postitusi: 4665
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Postitus Postitas Jaanus2 »

Narva kanti rajati varakult, isegi betoonist tehti. Seal oleks hädakorral ka hoopis ilma hakkama saanud, hea lai jõgi. Aga Petserimaale, kus kindlustusi eelkõige oleks vaja olnud, ei rajatud midagi. Miks? Soomlased hakkasid oma karmi maastikut varakult kindlustama, meie oma suht. siledat mitte. Miks ometi? Tankid hakkasid arenema varakult ja ka Moskva paraadidel oli neid näha. Oodati ikka Vabadussõda (vol. 2)?
Reserv
Liige
Postitusi: 151
Liitunud: 14 Mai, 2007 15:51
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas Reserv »

Soomlaste läbirääkimistest on ammendavalt kirjutanud Heino Arumäe: Võrdlevalt Eesti-Nõukogude ja Soome-Nõukogude läbirääkimistest sügisel 1939. Tuna 2006, nr. 1, lk. 52-71. See ei ole minu silmis mingi parlamentarism, kui kogu Soome peale teab umbes neli inimest, mis tegelikult käimas on. Kallio ja Cajander üle laua omavahel rääkimas, et ega selle lepinguga kiiret ei ole, ega ryssä ei julge, ega me siis mõni sihuke väike rämps ei ole nagu teisel pool lahte - see ei ole mingi demokraatia ega avalik asjaajamine. Ma usun, Soome tippjuhtkonnal ei tulnud kuni lõpuni pähe, et sõjaks võib minna. Eestis käis kogu protseduur Riigivolikogu ja Riiginõukogu komisjonist läbi, kus kõik olid poolt ja lootsid, et vastaspool lepingut peab, kuna muu ei jäänud üle. Milles see Päts ainuisikuliselt süüdi on? Jaan Tõnissonist, suurest demokraadist ma ei räägi, kes tahtis, et Eestisse tuleks miljon vene sõjardit, kes Eestit natside eest kaitseksid. Ja Joakim Puhk ütles 1940 kevadel Riiginõukogu komisjonis, et miks me nende relvade peale nii palju raha raiskasime, teinud saatkondi juurde.
Kasutaja avatar
hugo1
Liige
Postitusi: 2238
Liitunud: 01 Veebr, 2005 15:29
Kontakt:

Postitus Postitas hugo1 »

Corvus
Soome võeti ette kõige viimasena (ÜLE kahe kuu MRP sõlmimisest) ja juba see teeb võimatuks võrrelda kahe riigi käitumist ajaliselt ning ka teadmistelt
Ja see, et viimasena tegi Soome olukorda ka oluliselt keerulisemaks.
Näiteks vaenlase lennuväljad asusid kiviviske kaugusel Helsingist(Eestis :cry: ).
Soome laht oli Vene sõjalaevadele vaba. jne...
Eesti ei oleks pidanud näites kartma, et Soomest pommitajad meid pommitama tulevad.
Eesti esimesena ettevõtmine andis meile ka omad eelised.
Soomlased ei kindlustanud ka oma avatud maastikut, mis nende puhul jäi ülesse põhja! Kannasele oli ikka kaitseliin planeeritud-rajamisel... Isegi neil ei jätkunuks avatud maastiku kindlustamiseks vahendeid..
Mida tähendab see isegi neil???
Nende idapiir on minuteada oluliselt pikem, kui meil.
Maastik raskem, vahemaad pikemad, kõik see teeb ka kaitseliini rajamise keerulisemaks.
Kui kuulata vanade inimeste meenutusi Pätsu ajast, siis Soome elatustase olevat meie omale alla jäänud.
Talvesõja raamatust võis lugeda, et relvadega ja varustusega oli neil kohati palju hapum seis kui meil.
Ainus tõsine vahe on selles, et neil leidus inimene(Mannerheim), kes julges vastutuse võtta, meil sellist liidrit polnud.
Päts ei julgenud isegi mitte rahvale anda korraldust valmistuda ette sõjaks(saata kaitsekraave kaevama), soomlased julgesid seda teha.
Miks ei korraltatud meil suurõppusi Corvus???
Meil ei juletud isegi rahvast teavitada.
Kurat ma igakord lähen põlema, kui Soomest räägitakse nagu võimsast suurriigist. Ei olnud nad ju seda. Samasugune kirp koera pees nagu meiegi. Ei ole vahet, kas rahvaarv on 1,5 või 4 miljonit, kui sõdima pead Sa üle saja miljoniga.
Kui tahad veel selliseid ajuvabasid argumente Suur-Soomest tuua soovitan Sul võtta mõni punaste raamat Talvesõjast, lehekülgede kaupa head kraami sellest, miks nad soomlaste käest vastu hambaid said.
Alustades võitmatus Mannerheimi kaitseliinist.
Tegelikust olukorrast annab ülevaate eesti keeles ilmunud mahukas raamat Talvesõjast, seal on peaaegu igas teemas kokkuvõtte üks, seis oli täiesti pees.
Nagu ütles sõja lõpus Mannerheim, vaid Soome sõduri vaprus hoidis riigi vabana.
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
Reserv
Liige
Postitusi: 151
Liitunud: 14 Mai, 2007 15:51
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas Reserv »

Ainus tõsine vahe on selles, et neil leidus inimene(Mannerheim), kes julges vastutuse võtta, meil sellist liidrit polnud.
Päts ei julgenud isegi mitte rahvale anda korraldust valmistuda ette sõjaks(saata kaitsekraave kaevama), soomlased julgesid seda teha.


Pätsil ei olnud selleks seaduslikku õigust:

§ 18. Vabariigi President riigikaitse kõrgeima juhina:

1) kinnitab:

a) riigikaitse üldkava;

b) käesoleva seadusega Vabariigi Valitsuse, ministeeriumide ja omavalitsuste peale pandud riigikaitse ettevalmistamise ülesannetest sõltuvad üldkavad;

2) annab seadlusi ja määrusi ministeeriumide ja omavalitsuste tegevuseks seadustes neile ettenähtud riigikaitseliste ülesannete täitmise alal;

3) sõlmib Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigikaitseks vajalikud lepingud välisriikidega pärast nende läbivaatamist Riigikaitse Nõukogus; riigikaitsesse puutuvad lepingud ei kuulu Riigikogu kinnitamisele;

4) ratifitseerib punktis 3 tähendatud lepingud;

5) kuulutab oma otsusega välja mobilisatsiooni;

6) määrab käesoleva seaduse alusel riigikaitse ettevalmistamise ülesandeid täitvatele ametiisikutele ja -asutistele aruandmise tähtajad ja korra neile ettenähtud riigikaitselise tegevuse kohta;

7) otsustab sõjategevuse alustamise Riigikogu üldkoosoleku otsust ootamata Vabariigile kallaletungi korral või vastastikuseks kaitseks sõlmitud liidulepingu täitmisest tingitud juhtudel;

8) määrab käesoleva seaduse alusel riigikaitse ettevalmistamise ülesandeid täitvatele ametiisikutele ja -asutistele aruandmise tähtajad ja korra neile ettenähtud riigikaitselise tegevuse kohta;

9) otsustab eelmistes punktides tähendamata riigikaitse korraldamist ja ettevalmistamist puudutavad küsimused, millede lahendamine ei ole vastavate õigusnormidega antud teiste organite võimkonda.

§ 19. Vabariigi President kui relvastatud jõudude kõrgeim juht:

1) nimetab ametisse eriõigusel:

a) Sõjavägede Juhataja;

b) Sõjavägede Juhataja asemele Sõjavägede Ülemjuhataja ― § 90 ettenähtud juhtudel;

2) vabastab ametist eriõigusel Sõjavägede Juhataja ja Sõjavägede Ülemjuhataja;

3) annab seadlusi ja määrusi küsimuste lahendamiseks, mis puudutavad:

a) sõjaväe organisatsiooni;

b) sõjaväe üksuste ja asutiste ning nende koondiste ülesandeid ning ülemate kohuseid ja õigusi;

c) sõjaväelaste teenistuskäiku;

d) sõjaväelist distsipliini, sisekorda ja garnisoniteenistust;

e) sõjaväelaste karistamist distsiplinaarkorras;

f) sõjaväe varustamist ja majandamist;

g) sõjaväe tervishoidu;

h) sõjaväelaste üleastumiste läbi tekitatud riigikahju sissenõudmist süüdlastelt administratiivkorras ühes distsiplinaarkaristuse määramisega;

i) sõjaväelaste ühinguid ja nende liite;

4) kinnitab:

a) sõjaväe rahu- ja sõjaaegsed koosseisud;

b) sõjaväelaste ja sõjaväes teenivate riigiteenijate ametnikkude teenistustasude normid;

c) sõjaväelaste ja kaitseliitlaste vormiriietuse;

5) vastavates õigusnormides ettenähtud alustel ja korras:

a) võtab tegelikku sõjaväeteenistusse ja vabastab sellest vanemohvitsere ja kindraleid (admirale);

b) määrab ametikohtadele ja vabastab neilt sõjaväes rügemendiülema õigustega ülemaid ja neist kõrgemaid ülemaid;

c) ülendab allohvitsere ohvitserideks ja kõrgendab ohvitsere auastmetes;

d) annetab riiklikke au- ja teenetemärke Sõjaministeeriumis, sõjaväes, kaitseliidus ja piirivalves teenivatele ametiisikutele;

e) alandab ohvitsere reameesteks;

6) määrab:

a) väeosade, neile vastavate ja kõrgemate asutiste dislokatsiooni sõjaväes;

b) kindluste ja kindlustatud rajoonide piirid;

7) otsustab eelmistes punktides tähendamata sõjaväge puudutavaid küsimusi, millede lahendamine ei ole vastavate õigusnormidega antud teiste organite võimkonda.

http://www.hot.ee/seadustekogu/skiv-1-2.html

§ 8. Vabariigi President riigikaitse kõrgeima juhina peale Riigikaitse rahuaegse korralduse seaduses ettenähtud ülesannete ja võimupiiride:

1) annab vajaduse kohaselt riigikaitse ja relvastatud jõudude korraldamise ja juhtimise alal seadusi dekreedina ka Riigikogu istungjärkude ajal;

2) otsustab sõjapidamiskulude eelarve ning sõjapidamiskuludeks vajaduse korral sise- ja välislaenude tegemise;

3) sõja ajal:

a) nõuab Riigikogu võimkonda kuuluvate rigikaitse vajadustest tingitud kiireiseloomuliste küsimuste otsustamist Riigikogu üldkoosoleku poolt, ilma küsimusi arutamata eraldi Riigivolikogus ja Riiginõukogus;

b) lõpetab vajaduse korral Riigikogu istungjärgu kinni pidamata normaalseist tähtaegadest, ära kuulanud enne asja otsustamist Riigikogu üldkoosoleku juhatuse ja Sõjavägede Ülemjuhataja arvamuse;

c) nõuab vajaduse korral Riigikogu kokkukutsumist erakorraliseks istungjärguks või annab selleks nõusoleku ning määrab mõlemal juhul Riigikogu istngjärgu päevakorra;

4) sõlmib rahulepingud ning ratifitseerib need pärast nende kinnitamist Riigikogu poolt;

5) otsustab ja kuulutab välja demobilisatsiooni;

6) otsustab ja kuulutab välja demobilisatsiooni lõpu.

§ 9. Vabariigi President relvastatud jõudude kõrgeima juhina:

1) nimetab ametisse eriõigusel Sõjavägede Ülemjuhataja mobilisatsiooni või sõja korraks;

2) lahendab Riigikaitse rahuaegse korralduse seadusega Vabariigi Presidendi võimkonda antud relvastatud jõududesse puutuvaid küsimusi, kuivõrd nende lahendamine ei kuulu käesoleva seaduse alusel Sõjavägede Ülemjuhataja võimkonda.

http://www.hot.ee/seadustekogu/skiv-1-3.html

Kus siin kraavide kaevamisest juttu on?[/quote]
Viimati muutis Reserv, 22 Apr, 2008 16:18, muudetud 1 kord kokku.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist