Ainus tõsine vahe on selles, et neil leidus inimene(Mannerheim), kes julges vastutuse võtta, meil sellist liidrit polnud.
Päts ei julgenud isegi mitte rahvale anda korraldust valmistuda ette sõjaks(saata kaitsekraave kaevama), soomlased julgesid seda teha.
Pätsil ei olnud selleks seaduslikku õigust:
§ 18. Vabariigi President riigikaitse kõrgeima juhina:
1) kinnitab:
a) riigikaitse üldkava;
b) käesoleva seadusega Vabariigi Valitsuse, ministeeriumide ja omavalitsuste peale pandud riigikaitse ettevalmistamise ülesannetest sõltuvad üldkavad;
2) annab seadlusi ja määrusi ministeeriumide ja omavalitsuste tegevuseks seadustes neile ettenähtud riigikaitseliste ülesannete täitmise alal;
3) sõlmib Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigikaitseks vajalikud lepingud välisriikidega pärast nende läbivaatamist Riigikaitse Nõukogus; riigikaitsesse puutuvad lepingud ei kuulu Riigikogu kinnitamisele;
4) ratifitseerib punktis 3 tähendatud lepingud;
5) kuulutab oma otsusega välja mobilisatsiooni;
6) määrab käesoleva seaduse alusel riigikaitse ettevalmistamise ülesandeid täitvatele ametiisikutele ja -asutistele aruandmise tähtajad ja korra neile ettenähtud riigikaitselise tegevuse kohta;
7) otsustab sõjategevuse alustamise Riigikogu üldkoosoleku otsust ootamata Vabariigile kallaletungi korral või vastastikuseks kaitseks sõlmitud liidulepingu täitmisest tingitud juhtudel;
määrab käesoleva seaduse alusel riigikaitse ettevalmistamise ülesandeid täitvatele ametiisikutele ja -asutistele aruandmise tähtajad ja korra neile ettenähtud riigikaitselise tegevuse kohta;
9) otsustab eelmistes punktides tähendamata riigikaitse korraldamist ja ettevalmistamist puudutavad küsimused, millede lahendamine ei ole vastavate õigusnormidega antud teiste organite võimkonda.
§ 19. Vabariigi President kui relvastatud jõudude kõrgeim juht:
1) nimetab ametisse eriõigusel:
a) Sõjavägede Juhataja;
b) Sõjavägede Juhataja asemele Sõjavägede Ülemjuhataja ― § 90 ettenähtud juhtudel;
2) vabastab ametist eriõigusel Sõjavägede Juhataja ja Sõjavägede Ülemjuhataja;
3) annab seadlusi ja määrusi küsimuste lahendamiseks, mis puudutavad:
a) sõjaväe organisatsiooni;
b) sõjaväe üksuste ja asutiste ning nende koondiste ülesandeid ning ülemate kohuseid ja õigusi;
c) sõjaväelaste teenistuskäiku;
d) sõjaväelist distsipliini, sisekorda ja garnisoniteenistust;
e) sõjaväelaste karistamist distsiplinaarkorras;
f) sõjaväe varustamist ja majandamist;
g) sõjaväe tervishoidu;
h) sõjaväelaste üleastumiste läbi tekitatud riigikahju sissenõudmist süüdlastelt administratiivkorras ühes distsiplinaarkaristuse määramisega;
i) sõjaväelaste ühinguid ja nende liite;
4) kinnitab:
a) sõjaväe rahu- ja sõjaaegsed koosseisud;
b) sõjaväelaste ja sõjaväes teenivate riigiteenijate ametnikkude teenistustasude normid;
c) sõjaväelaste ja kaitseliitlaste vormiriietuse;
5) vastavates õigusnormides ettenähtud alustel ja korras:
a) võtab tegelikku sõjaväeteenistusse ja vabastab sellest vanemohvitsere ja kindraleid (admirale);
b) määrab ametikohtadele ja vabastab neilt sõjaväes rügemendiülema õigustega ülemaid ja neist kõrgemaid ülemaid;
c) ülendab allohvitsere ohvitserideks ja kõrgendab ohvitsere auastmetes;
d) annetab riiklikke au- ja teenetemärke Sõjaministeeriumis, sõjaväes, kaitseliidus ja piirivalves teenivatele ametiisikutele;
e) alandab ohvitsere reameesteks;
6) määrab:
a) väeosade, neile vastavate ja kõrgemate asutiste dislokatsiooni sõjaväes;
b) kindluste ja kindlustatud rajoonide piirid;
7) otsustab eelmistes punktides tähendamata sõjaväge puudutavaid küsimusi, millede lahendamine ei ole vastavate õigusnormidega antud teiste organite võimkonda.
http://www.hot.ee/seadustekogu/skiv-1-2.html
§ 8. Vabariigi President riigikaitse kõrgeima juhina peale Riigikaitse rahuaegse korralduse seaduses ettenähtud ülesannete ja võimupiiride:
1) annab vajaduse kohaselt riigikaitse ja relvastatud jõudude korraldamise ja juhtimise alal seadusi dekreedina ka Riigikogu istungjärkude ajal;
2) otsustab sõjapidamiskulude eelarve ning sõjapidamiskuludeks vajaduse korral sise- ja välislaenude tegemise;
3) sõja ajal:
a) nõuab Riigikogu võimkonda kuuluvate rigikaitse vajadustest tingitud kiireiseloomuliste küsimuste otsustamist Riigikogu üldkoosoleku poolt, ilma küsimusi arutamata eraldi Riigivolikogus ja Riiginõukogus;
b) lõpetab vajaduse korral Riigikogu istungjärgu kinni pidamata normaalseist tähtaegadest, ära kuulanud enne asja otsustamist Riigikogu üldkoosoleku juhatuse ja Sõjavägede Ülemjuhataja arvamuse;
c) nõuab vajaduse korral Riigikogu kokkukutsumist erakorraliseks istungjärguks või annab selleks nõusoleku ning määrab mõlemal juhul Riigikogu istngjärgu päevakorra;
4) sõlmib rahulepingud ning ratifitseerib need pärast nende kinnitamist Riigikogu poolt;
5) otsustab ja kuulutab välja demobilisatsiooni;
6) otsustab ja kuulutab välja demobilisatsiooni lõpu.
§ 9. Vabariigi President relvastatud jõudude kõrgeima juhina:
1) nimetab ametisse eriõigusel Sõjavägede Ülemjuhataja mobilisatsiooni või sõja korraks;
2) lahendab Riigikaitse rahuaegse korralduse seadusega Vabariigi Presidendi võimkonda antud relvastatud jõududesse puutuvaid küsimusi, kuivõrd nende lahendamine ei kuulu käesoleva seaduse alusel Sõjavägede Ülemjuhataja võimkonda.
http://www.hot.ee/seadustekogu/skiv-1-3.html
Kus siin kraavide kaevamisest juttu on?[/quote]
).