Uued relvasüsteemid EKV-le

[Kilo Tango]

Olen soomustehnikaga natukese isiklikult kokku puutunud, sealhulgas roomikutel liikuvaga. Samuti olen kuigivõrd kursis kaitseväe logistiliste võimalustega. Seetõttu ma väidangi, et kohe matsust Leo 2 -ga alustamine käib meile kindlalt üle jõu. Tagasilööke (probleeme) tuleb liiga palju ja valusaid ning nende lahendamine vaevaline. Me ei pea ka Leo 1 ostma, vaid võime liisida, kuigi ma kardan, et need võidaks meile ka vanaraua hinnaga ära anda, mis ei mõjuks märkimisväärselt hanke-eelarvesse.
Eeldatavalt on Leo 1 ja 2 natuke sarnase ideega, kuid 1 on lihtsam omandada, hooldada ja remontida. Täna meil puudub kaitseväes igasugune vastav kogemus. Selle omandamine võtab ikka mõne aasta. Vahe on näitlikult, et kui antud mõne aasta jooksul läheb katki Leo 1, nokitsetakse mehhaanikute koostöös ehk nädalaga terveks, Leo 2 aga kulub kuu aega, enne, kui suudetakse viga leida ja korda saada (kui üldse saadakse ilma tarnija abita). Lõpuks tehnikud muidugi arenevad ja saavad kiiemini jälile, kuid kui nad kohe "suure jama" ette seada, jääb lihtsalt tegemata või vahetavad töökohta. Oma silmaga nähtud. Üle varju ei hüppa ja nagu neid tehnikuid-elektroonikuid jalaga segada oleks kaitseväes.
Koolis õpitakse ka algul lugema, siis kirjutama. Tundub pealtnäha kõik lihtne, aga tegelikult mitte nii väga.

200 soomustransportööri brigaadile peaks minu arvates piisama küll. Rühmas 3, kompaniis sõltuvalt koosseisust 12-15, pataljonis 45-55. 200 -st masinast jaguks kindlasti. 150 saaks ka veel hakkama. Peaasi, et lahinguväljal tulekontaktiks mõeldud allüksused oleksid soomustatud ja liikuvad. Muud vennad võivad veokitel-maasturitel ka sõita. Brig soomustransportööride hange võiks mahtuda 500 milj EEK piiridesse, jagatuna u 3 aasta peale, mis tähendaks, et iga poole aasta tagant tarnitaks rongitäis ja alates teisest poolaastast saaks pat väljaõppes kasutada.
Soomustransportööridega on kaitseväel õnneks juba aastaid kogemusi ja tüübiõpe ei tohiks väga palju vaeva ega aega võtta.

No ma jällegi natuke tean, kuidas hooldusorganisatsioone käivitatakse ning julgen väita, et saamatus on antud puhul Kaitseväe spetsiifiline probleem. AME puhul nägi see välja nii, et saadeti mehed koolitusele välismaale. Natukese aja pärast tulid tagasi ja hakkasid välismaalt toodud spetsialistide juhendamise all asju tegema. Tõsi, nad olid varem remontinud ka vene lennukeid aga kogu ideoloogia on nii erinev, et see kogemus tuli pigem kahjuks kui kasuks. Hiljem kadusid juhendajad ära ja tulid tagasi ainult siis kui võeti mingi uus valdkond ette. Lennunduses on muidugi asi selle võrra keerulisem, et seal tuleb iga vidina hooldamise õiguse kohta ka veel sertifikaat saada. Tunnen ise ühte kutti, kes varem oli käsapidi Wilga sees ainult käinud. Siis õppis aga Boeingu ja ATR-i peal üsna keerulisi töid tegema. Tunnen ka venda, kes selle hoolduse seal käima pani. Midagi üle mõistuse ei ole. Suudeti Märjamaa EPT-s omal ajal Jossidele kapitaalremonti teha, suudetakse Tallinnas ka Leoparde hooldada. Ja see Leo 1-tede peal katsetamine on ainult aja ja raha raiskamine. Iga tanki jaoks on vaja oma spetsiifilisi tööriistu ja rakiseid - pole mingit mõtet muretseda neid tankile, mida hiljem kasutama ei hakata.

Kutsume soomlased või sakslased appi, leiame ettevõtlusest piisavalt võimeka juhi ning see hooldus pannakse püsti nagu mürin. Nagu ma aru saan ei seisa asi mitte millegi muu kui tahtmise taga.

[Pärtel]

täiendusena Kilo Tangole, et vanal vene ajal oli Eesti täis neid tehaseid, kus teostati kapitaalremonte nii traktoritele, kui ka veoautodele. miks siis nüüd, kus aeg on 20-25 aastat edasi arenenud, seda teha ei saaks? saab küll, sest iga ettevõtja oleks ju siis nagu kulla sees - tal oleks igasugused tellimused garanteeritud ja tegemist ju riikliku tähtsusega ettevõtmisega, millelt raha kokku ei hoitaks.

[kuido20]

täiendusena Kilo Tangole, et vanal vene ajal oli Eesti täis neid tehaseid, kus teostati kapitaalremonte nii traktoritele, kui ka veoautodele. miks siis nüüd, kus aeg on 20-25 aastat edasi arenenud, seda teha ei saaks? saab küll, sest iga ettevõtja oleks ju siis nagu kulla sees - tal oleks igasugused tellimused garanteeritud ja tegemist ju riikliku tähtsusega ettevõtmisega, millelt raha kokku ei hoitaks.

Siit edasi arendades võivad need ettevõtted ka osa juppe ise valmis tegema hakata või midagi ise juurde/välja nuputada ehk puhub ka majandusele uue hoo sisse. Summad on piisavalt suured, et ärimehed kinnisvara arenduselt muu tegevuse peale ümber suunduksid.

[Juhani Putkinen]

teen ettepaneku panna kirja oma ettekujutus sellest, milline võiks olla Eesti kaitsehangete prioriteetide järjekord koos põhjendusega

Minu seisukoht on, et on vaja alustada sellistest hangetest, mis tõstavad kiiresti Eesti kaitsevõimet - odava hinnaga.

1. Suur kogus kulgmiine, suundkildmiine ja distantslõhkeseadmeid. Kõik need saa teha Eestis odava hinnaga - ja on väga tõhus relvasüsteem;

2. Täiendada oluliselt Kaitseliidu sidevõrke. Kui side ei toimi, nii on kõik p-ses. Ka seda saa teha odava hinnaga;

3. Suur kogus õlalt lastavaid (taburetita) õhutõrjerakette, simulaator väljaõppeks, kiirväljaõppe - ja jagada raketid laiali üle Eesti;

4. Õhuvaatlusvõrk millel mitmekordselt dubleeritud side. See teatab õhutõrjeüksustele kus vaenlase lennuvahendid lendavad.

Need kõik on vaja enne tanke, lennukeid, iseliikuvaid suurtükke, laevu, ...

Aga ajateenistuse auga läbivate eestlaste hulk on vaja vähemalt kahekordistada igal aastal ja reservõppekogunemisi on vaja olla mitmekordselt sellele mis praegu toimub.

[Kruuda]

Minu seisukoht on, et on vaja alustada sellistest hangetest, mis tõstavad kiiresti Eesti kaitsevõimet - odava hinnaga.

1. Suur kogus kulgmiine, suundkildmiine ja distantslõhkeseadmeid. Kõik need saa teha Eestis odava hinnaga - ja on väga tõhus relvasüsteem;

2. Täiendada oluliselt Kaitseliidu sidevõrke. Kui side ei toimi, nii on kõik p-ses. Ka seda saa teha odava hinnaga;

3. Suur kogus õlalt lastavaid (taburetita) õhutõrjerakette, simulaator väljaõppeks, kiirväljaõppe - ja jagada raketid laiali üle Eesti;

4. Õhuvaatlusvõrk millel mitmekordselt dubleeritud side. See teatab õhutõrjeüksustele kus vaenlase lennuvahendid lendavad.

Need kõik on vaja enne tanke, lennukeid, iseliikuvaid suurtükke, laevu, ...

Aga ajateenistuse auga läbivate eestlaste hulk on vaja vähemalt kahekordistada igal aastal ja reservõppekogunemisi on vaja olla mitmekordselt sellele mis praegu toimub.

Kusjuures selle hind jääks alla 1000 krooni iga Eestis elava mehe kohta!

Edasi, kallimad lahendused mis on samavõrra vajalikud. Enne kui läheb järjekordseks vaidluseks soomusväed versus õhujõud esitaks küsimuse millist kallist relvastust foorumlased mõtlevad?
Nimelt jaguneb tänapärval relvastus laias laastus kaheks Esimene võimalus on lasta ebatäpselt (võimaldab kasutada odavamat moona) ja kompenseerida ebatäpsus suure hulga laskudega. Teine on lasta võimalikult vähe ja tabada, mis üldjuhul tähendab oluliselt kõrgemat üksik lasu hinda.

Kaitsehangete prioriteet üldiselt tuleneb kaitsejudude ülesehitusest.
Panen siia oma nägemuse võimalikust Eesti kaitse struktuurist. Jaotan need kolmeks võrdse tähtsusega aga erinevate rollidega osaks.
A) Palgaarmee. Pataljoni suuruses ja välismisioonidele orjenteeritud. Arvestada tasuks ka sellega, et pataljon mingil NATO missionnil tähendaks meil kodus teist pataljoni kiires valmiduses harjutamas ja kolmandat kodus puhkamas.
Lisaks siia palgaliste juurde ka õhujõud. On selge, et Eestis peaks olema oma hävitajad aga kuna neid on nagunii liiga vähe ei näe sügavat mõtet diskuteerida kas neid hävitajaid on 10 või 20 tükki.
B) Armee. Borja juba on käinud välja väga loogilise struktuuri ja see tundub ka jõukohane. http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... c&start=15
C) Kaitseliit. Kõige olulisem selle juures on meestele relvastuse jagamine ammu enne võimaliku rünnet. Et võimalik ründaja peaks arvestama rahva hulgas olevate tuhandete RPG`de ja vintidega. See tagaks agressorile igal juhul vastuhaku ja pikaajalise vinduva sissisõja.

[hummel]

Küljemiinide ja suundmiinide asemel kasutatakse meil sõna "kaitselaeng". Selliste asjade käsitsemise õpetamine jalaväelastele ei ole probleem. Miiniväljade tegemist neile nagunii õpetatakse.
Ainult ühe relva+taktika peale ei julgeks kogu riigikaitset aga üles ehitada.

Hankeid riigikaitse arendamiseks tuleb teha teatud määral paralleelselt, sest meie põhilised suuremad hanked on tehnoloogiamahukad ning väljaõpet ja ettevalmistust nõudvad. See tähendab, et läheb miski paar-kolm aastat, enne, kui antud võimekust hakkame saavutama.

Mina näen prioriteedina hetkel hävituslennuväe muretsemisega alustamist. Seda tänu arendustöö seninägematule mahule. Reaalse arvestatava võimekuseni jõudmine võtab rohkem aega, kui mis iganes muu relvaliigi ülesehitamine või moderniseeimine. Hävitajatega ka esimesena alustades lõpetame nendega ilmselt ikka viimasena nii, et ülejäänud asjad on üldiselt vahepeal ka valmis ja tööle saanud.
Maaväe kattevõimekuse tõstmine teise brigaadi väljaarendamise läbi oleks teine prioriteet. Samuti ühe brigaadi samaaegne soomustamine. Teise brigaadi väljaarendamine hõlmab ka märkimisväärset infrastruktuuri arendamist ja ajateenijate arvu vastavat suurendamist.

Ennekõike tuleks aga alustada korralduslike asjadega, mis märkimisväärseid täiendavaid ressursse ei vaja, kuid tõstavad armee võimekust.
- Laiali RA jv-pat kokkukorjamine Kuperjanovi linnakusse, (vajadusel) jv-pat mitte kuuluvate allüksuste linnakust ära viimisega.
- Ajateenistuse muutmine kõigile 11-kuuseks ja seeläbi adekvaatsete valikuvõimaluste tagamine.
- Ajateenistuse kasvatusliku efektiivsuse tõstmine.
- Jalaväe NAK-ide ühendamine jalaväekompaniide seersantide õppe kokkutoomiseks ja ühtlustamiseks.
- Kirde, Lõuna ja Põhja krk staapide ümberformeerimine territoriaalseteks jv-brig staapideks ja eraldi üksiku brig staabi kaotamine. Lääne võib krk staabiks jääda.

Borja on maininud, et jv-brig on liiga suur ja kohmakas. Nii ka on, kuid eks see ole osalt tingitud jalaväepataljonide teatavast iseseisvusest, mis on sõja korral vajalik. Brigaadi koosseisu aitab aga kindlasti suurendada sinna poogitud scouts. Taolist erilist tüüpi pataljon brig üldse ei sobi ja peaks olema esialgu üksikpataljon.


Lõpliku RA/SA struktuuri ma panen miski aeg teise teemasse, kui kord valmis saan.

[Kapten Trumm]

Härrased, täna kell 20.05 on saates Vabariigi kodanikud eetris kindral Laaneots, kasutage aktiivselt oma kodanikuõigust küsimusi esitada!

[A4]

Küljemiinide ja suundmiinide asemel kasutatakse meil sõna "kaitselaeng". Selliste asjade käsitsemise õpetamine jalaväelastele ei ole probleem. Miiniväljade tegemist neile nagunii õpetatakse.
Ainult ühe relva+taktika peale ei julgeks kogu riigikaitset aga üles ehitada.

Hankeid riigikaitse arendamiseks tuleb teha teatud määral paralleelselt, sest meie põhilised suuremad hanked on tehnoloogiamahukad ning väljaõpet ja ettevalmistust nõudvad. See tähendab, et läheb miski paar-kolm aastat, enne, kui antud võimekust hakkame saavutama.

Mina näen prioriteedina hetkel hävituslennuväe muretsemisega alustamist. Seda tänu arendustöö seninägematule mahule. Reaalse arvestatava võimekuseni jõudmine võtab rohkem aega, kui mis iganes muu relvaliigi ülesehitamine või moderniseeimine. Hävitajatega ka esimesena alustades lõpetame nendega ilmselt ikka viimasena nii, et ülejäänud asjad on üldiselt vahepeal ka valmis ja tööle saanud.
Maaväe kattevõimekuse tõstmine teise brigaadi väljaarendamise läbi oleks teine prioriteet. Samuti ühe brigaadi samaaegne soomustamine. Teise brigaadi väljaarendamine hõlmab ka märkimisväärset infrastruktuuri arendamist ja ajateenijate arvu vastavat suurendamist.

Ennekõike tuleks aga alustada korralduslike asjadega, mis märkimisväärseid täiendavaid ressursse ei vaja, kuid tõstavad armee võimekust.
- Laiali RA jv-pat kokkukorjamine Kuperjanovi linnakusse, (vajadusel) jv-pat mitte kuuluvate allüksuste linnakust ära viimisega.
- Ajateenistuse muutmine kõigile 11-kuuseks ja seeläbi adekvaatsete valikuvõimaluste tagamine.
- Ajateenistuse kasvatusliku efektiivsuse tõstmine.
- Jalaväe NAK-ide ühendamine jalaväekompaniide seersantide õppe kokkutoomiseks ja ühtlustamiseks.
- Kirde, Lõuna ja Põhja krk staapide ümberformeerimine territoriaalseteks jv-brig staapideks ja eraldi üksiku brig staabi kaotamine. Lääne võib krk staabiks jääda.

Borja on maininud, et jv-brig on liiga suur ja kohmakas. Nii ka on, kuid eks see ole osalt tingitud jalaväepataljonide teatavast iseseisvusest, mis on sõja korral vajalik. Brigaadi koosseisu aitab aga kindlasti suurendada sinna poogitud scouts. Taolist erilist tüüpi pataljon brig üldse ei sobi ja peaks olema esialgu üksikpataljon.


Lõpliku RA/SA struktuuri ma panen miski aeg teise teemasse, kui kord valmis saan.

Üldjoontes on see minu arvates suhteliselt asjalik visioon, v.a. kaks asja. Esiteks ei ole ma kindel, kas kaitseringkondade ümberformeerimine brigaadideks mingit reaalset sõjalist kasu annab, kui me reaalselt ilmselt nelja brigaadi mehitamise ja relvastamise-varustamiseni ei jõua.

Teine asi on hävituslennuvägi. Võib ju väita, et kasutataud hävitajaid on võimalik odavalt saada ja elutsüklikulutused polegi nii suured kui räägitakse jne. Samas on täiesti selged järgmised aspektid:
- me ei saaks endale ilmselt lubada rohkem kui 10-12 hävitajat
- sellise eskadrilli ja lendurite lahinguvõime saab esimesel 10-l aastal paraku olema madalam, kui nende riikide lennuvägedes, kellel on hävitajatega aastakümnete-pikkused kogemused. igal juhul on tegemist EKV jaoks seni kõige keerukama relvasüsteemiga, mille juurutamine on pika-ajaline ja seotud ettenägematute takistuste ja kulutustega.
- hävitajate hankimine on lisaks nende ühekordsele hinnaga seotud suurte püsikuludega. Isegi kui need moodustavadki "ainult" 10 protsenti iga-aastasest kaitse-eelarvest, tähendaks see igal 500-700 miljoni kroonist väljaminekut, millle eest saaks rajada kasarmuid või hankida maaväele moodsat relvastust, mis pole seotud nii suurte püsikuludega
- mida rohkem võimeid me nendelt hävitajatelt tahame (st lisaks õhuturbele ka võimet rünnata maapealseid ja meresihtmärke), seda kallimaks ja keerukamaks see lõbu läheb.

Seetõttu näeksin mina parema meelega, kui pärast Ämari lennubaasi renoveerimistööde lõppu 2011. aastal hakkaksid seal baseeruma NATO hävitajad, või oleks nt pika-ajaline kokkulepe USA-ga rahuajal ühe eskadrilli paiknemiseks seal. Sellisel juhul tapaksime me mitu kärbest korraga:
1. Me pääseksime ühe üsna kalli ja keeruka sõjalise võime väljaarendamisest ja saaksime säästetud raha kulutada teiste võimete peale;
2. Me saaksime tunduvalt parema kvaliteedi ja võimetega lennuväevõime, kui me ise suudaksime kiiresti välja arendada;
3. Eestis paikneks alaliselt NATO või USA üksus, mis oleks lisahoiatuseks venelastele - Eestisse tungides sattute te koheselt konflikti mitte ainult Eesti kaitseväega, vaid nt USA-ga.

[Juhani Putkinen]

Seetõttu näeksin mina parema meelega, kui pärast Ämari lennubaasi renoveerimistööde lõppu 2011. aastal hakkaksid seal baseeruma NATO hävitajad, või oleks nt pika-ajaline kokkulepe USA-ga rahuajal ühe eskadrilli paiknemiseks seal. Sellisel juhul tapaksime me mitu kärbest korraga:
1. Me pääseksime ühe üsna kalli ja keeruka sõjalise võime väljaarendamisest ja saaksime säästetud raha kulutada teiste võimete peale;
2. Me saaksime tunduvalt parema kvaliteedi ja võimetega lennuväevõime, kui me ise suudaksime kiiresti välja arendada;
3. Eestis paikneks alaliselt NATO või USA üksus, mis oleks lisahoiatuseks venelastele - Eestisse tungides sattute te koheselt konflikti mitte ainult Eesti kaitseväega, vaid nt USA-ga.

Olen ühel nõul.

See hävituslennukite eskadrill sööks hirmsasti raha ning mehi. Minu isiklik arvamus on, et nendest poleks seda investeeringut vastavat kasu.

On vaja ehitada korralik õhutõrje - see on jõukohane Eestile.

[maanus]

Kus üldse asub kaitseväe hooldus-remondibaas kus masinaid remonditakse,veokeid soomustatakse j.n.e. ?

[Kapten Trumm]

Olen ühel nõul.
See hävituslennukite eskadrill sööks hirmsasti raha ning mehi. Minu isiklik arvamus on, et nendest poleks seda investeeringut vastavat kasu.
On vaja ehitada korralik õhutõrje - see on jõukohane Eestile.

Vat siin lähevad meie arvamused lahku. Misasi on "korralik õhutõrje"? Kui üritatakse saada lennueskadrilliga samasugust võimekust (eelduseks lennueskadrill=4 gen AIM-120 capable), siis samasugust tulemust on võimalik saada üksnes S-300 ja Patriot-tüüpi kompleksidega. Miks? Sest AIM-120 laskekaugus on praegu juba jõudmas 100 km piirimaile ja antuke totakas oleks võrdluseks mingeid 25-35 km tulistavaid diviisi ja armee taseme ÕT süsteeme tuua.

Samuti pole korralik ÕT õlaltlastavad ÕT raketid (Manpadsid). Neid on loomulikult hädasti vaja, kuid need ei ole korralik õhutõrje.

Mingisugune 1960ndate tehnoloogia S-125 teemal on muidugi parem kui mitte midagi, kuid esiteks selle pidamine ei ole lennuväest odavam. Ja kasutegur on kahtlane, sest just õhusõja vahendites toimub kõige kiirem areng ja isegi 10a tagune relv võib praeguse aja õhukontaktides olla juba kasutu.

Kui me vaatame Gruusia sõda, siis milline oli õhus kaasarääkimiseks võimetu armee saatus? Plagada kuis autot võtavad Tbilisi poole. Bukid, S-125'd ja poolast ostetud Grom'i Manpadsid ei suutnud venelaste õhuvõimu väärata.

Sõltumata maapealse ÕT tasemest on ta ilma lennuväe komponendita maas istuv sihtmärk ja enamik radarivastaseid rakette lastakse praegu lendu well kaugemalt kui ÕT lasta saab. Seega nokitakse need sõja algfaasis lihtsalt ükshaaval ära ja kogu lugu.

Lisaks kui vaadata maapealse ÕT hinda ja lennukite hinda (võrdleme võrreldavat), siis kõige odavama, S-300 kompleksi hind algab 300 miljonist dollarist (Patriot on veel kallim). Nt Tallinna ala usaldusväärseks katmiseks on vaja 2-3 kompleksi (kokku 600-900M). Sama raha eest saab 8-12 tulitera F-16 hävitajat koos vajaliku kama ja väljaõppega. Millega on võimalik opereerida mitte Suur-Tallinnas, vaid laias laastus 700 km raadiuses Ämarist (kuhu sisse mahuvad näiteks Peterburi, Pihkva ja mitmed lähedal asuvad lennuväljad).

Kui me vaatame Kerdi juttu üleilsest Ekspressist, siis seal oli juttu vene ÕT paigutamiseks Eesti lähedastele saartele. Nt Suursaarelt on võimalik võtta tule alla Ämari lennuväli ja muuta lähenevad abilastiga C-5'd lendavateks märklaudadeks. Ehk suhteliselt lihtsa lükkega pannakse meie kiire abi kanal kinni. Mida me selle vastu teha suudame, kui meil on vaid maapealne ÕT? Kui vastane teab, et me tõstame seepeale HARM (high speed anti radar missile) tiibade alla ja paneme need radarid seal vaikima, siis ta mõtleb mitu korda ja võib-olla jätab selle üldse tegemata.

Seepärast ongi Läänes nii, et S-125/Buk masti kompleksid puuduvad, sest on avastatud, et sellist rolli täidab lennuvägi paremini. On vaid rasked kompleksid a'la Patriot ja seejärel tulevad juba lühimaa süsteemid.
Sest lennuvägi pakub peale selle paremini tegemisele ka paindlikkust ja lisavõimekusi, mida ükski maapealne ÕT süsteem ei paku.

Seepärast pean ma igasugu jutte teemal "hävitajaid pole vaja, vajame korralikku ÕT" "vajame raketikaatreid ja rannakaitsekahureid" rumalaks udujutuks. Mida Eestis on reaalne ära teha antud eelarve raames on luua korralik esmane multi-purpose õhuvõimekus ja selle raames on võimalik suhteliselt mõõdukate lisakuludega lahendada küsimusi, mis muidu eraldi lahendamiseks vajaks kopsakaid investeeringuid.

Minuarust pole mingit mõtet üritada Eestis osta rannakaitse raketisüsteeme, kahureid ja laevu, sest sellise pika rannajoone katmiseks vajame neid kümneid - mida me osta ei jõua. Mis on raketikaatrite saatus suurte sõjalaevade vastu - vt Gruusia sõda.

Kurb fakt on see, et meie mõistes üüratu Gruusia ÕT suutis vene lennuväele pakkuda vaid häirivat laadi vastutegevust ja ei enamat. Ilma õhust katmata Gruusia Su-25'd suutsid arendada vaid episoodilist tegevust ja seda öösel, sest vene lennukite öine tegutsemine on kaunis piiratud.

Mina pakun, et kui Gruusia juhtkond oleks oma Iraagi brigaadi ja 20 Su-25 asemel investeerinud 20-sse korralikku 4gen hävitajasse ja nendega korralikult ümber käinud, oleks sõja käik olnud teistsugune. Lihtsalt öise reidiga oleks see neetud tunnel tasa lülitatud ja venelased oleks pikalt mõelnud, kas tasub päise päeva ajal pommitajaid paari kaupa saata ringi jõlkuma. Ja ristelja Moskva oleks ennast kaugele eemale hoidnud. Ja võimalik, et venelased oleks sõda alustanud Gruusia lennuväe likvideerimisest ja see oleks piisavalt andnud aega mobilisatsiooniks ja sõja ettevalmistamiseks - mida praegu rikuti ära vene õhureididega.

Kurb on see, et meie sõja-isadele pole õhuruumis toimuva kontrollimise hädavajalikkus seni kõrvade vahele jõudnud. Kogu selle NATO poliitjura võinud jätta olemata selle nimel, et meil on võimu õhuruumi sulgeda.

Ilma selleta pole mõtet hoida mobilisatsiooni varusidki kuskil laos, sest need saavad esimese 15 minutiga jäädavalt hävitatud. Gruusias panid vene lennukid mobilisatsioonile ikka päris kõva paugu ja mis seal toimus, oli suur segadus ja hämming, mitte võitlusvõimelise armee moodustamine.

[hillart]

[vk1]

Trumm , sinu lennukitel on üks suur puudus - kõik munad on ühes korvis.
Lennukid maas/alla lastud pole ei ÕT, rannakaitset ega mitte midagi. 1 pooletoobine rannakaitseraketipatarei kuskil Muuga aedlinnas õunapuude all peidus on juba piisav, et laevastik ei lähene Tallinnale suure urraaga.

Teine point on see , et vaevalt keegi meile seda uusimat AMRAAMi,ASRAAMi, radaritehnikat müüb. Uusim lääne tehnika riigis, mille kaitsevägi (praegusel kujul) kiiresti üle sõidetakse ja siis kuskil Vene uurimiskeskustes uuritakse-puuritakse seda uusimat AMRAAMi. Kahtlen, kas me isegi 10 aasta tagust tehnikat saaksime. Taustakontrollid, hoiutingimused, riigisaladus jne.

[vk1]

Kaks kommentaari saatele "Vabariigi kodanikud", missugused oleks kohane ka siia ära tuua. Mõtteaineks edaspidi.

Kood: Vali kõik

Rainer, 05.09.2008 19:35
Minul oleks kindral Laaneotsale küsimus.
samal ajal , kui EKV ostis 800miljoni (umbes 80milj.USD)eest miinilaevu, ostis muu maailm tanke... Näiteks Taani - ostis 51 Leop.2A4 ja upgrade´s need Leo-2A5ks . Tehingu hind 51milj. USD. Soome ostis 124 Leo-2 A4 66miljoni USD eest. 3 miinitraalerit maksab rohkem , kui tankibrigaadi jagu tanke!
Mis kasu on neist kolmest traalerist? 


Jaan, 05.09.2008 19:08
Minul oleks kindral Laaneotsale paar küsimust:

1. millal kavatseb Eesti ükskord alustada tegevust iseseisva õhuturbe rajamiseks? Gruusia sõda näitas väga hästi, kui tähtis on õhuruumi kontroll. Samas Vene lennuväe aktiivsus oli madal ja isegi väikeriigi poolt tõrjutav? Rahapuudust riigikaitses ei paista, sajad miljonid tühist kaitsevõimekust andvatesse poliitprojektidesse nagu miinijahtijad ja transpordilennukite osak (kokku 1,4 miljardit) räägivad selget keelt, et rahapuuduse all me ei kannata?

2. Millal on kavas alustada praeguse peamiselt paberil eksisteeriva reservistide massi formeerimist reaalseteks üksusteks? 

Eriti tähelepanuväärsed on äratoodud arvandmed.

see tankide osa on tsitaat minu postitusest siin samas foorumis. Tore , et kasutust leidis! Aga mis Laaneots neile küsimustele vastas? Ei jõudnud töölt koju nii kiiresti, netist kordust kah ei saa vaadata, arvutil hääl pees...

[kaur3]

Kpt Trumm kirjutas:

Mina pakun, et kui Gruusia juhtkond oleks oma Iraagi brigaadi ja 20 Su-25 asemel investeerinud 20-sse korralikku 4gen hävitajasse ja nendega korralikult ümber käinud, oleks sõja käik olnud teistsugune. Lihtsalt öise reidiga oleks see neetud tunnel tasa lülitatud ja venelased oleks pikalt mõelnud, kas tasub päise päeva ajal pommitajaid paari kaupa saata ringi jõlkuma. Ja ristelja Moskva oleks ennast kaugele eemale hoidnud. Ja võimalik, et venelased oleks sõda alustanud Gruusia lennuväe likvideerimisest ja see oleks piisavalt andnud aega mobilisatsiooniks ja sõja ettevalmistamiseks - mida praegu rikuti ära vene õhureididega.

Ma ise kahtlustan järgmist mõttekäiku. Sellele viitas ka Juhani. Kui jänkid alustasid Gruusias Train and Equip programmiga, siis oli see seotud tšetšeenide turvaalaga Pankissi orus. VF süüdistasid grusiine tšetšeenide varjamises ning tegid orgu oma rünnakuid. Jänkid alustasid peale 9/11 terrorismivastast sõda ning Afganistanis kohatud tšetšeenid andsid alust arvata, et üks sõja rinnetest jookseb ka Kaukaasias. Ühesõnaga, jänkid aitasid grusiinidel ehitada sissivastase sõja armeed.

Kui me vaatame Gruusia sõda, siis milline oli õhus kaasarääkimiseks võimetu armee saatus? Plagada kuis autot võtavad Tbilisi poole. Bukid, S-125'd ja poolast ostetud Grom'i Manpadsid ei suutnud venelaste õhuvõimu väärata.

See on minu jaoks samuti väga huvitav küsimus, et miks grusiinide armeega nõnda juhtus. Senise info põhjal tekib mul vägisi mulje, et VF ajas oma Gradide, Smeršide ja Uraganidega jt. suurükiväesüsteemidega armee minema. Kes grusiinidest paigale jäid, neist jäi järele tolm.

292-й самоходно-артиллерийский полк (Владикавказ): 36-2С19 "Мста-С", 12 БМ-21 "Град", а также 3 орудия М-30; 3-1В18, 1-1В19, 4 ПРП-4; 2 Р-145БМ; 1 БТР-80; 911 чел.

-1451-й отдельный реактивный артиллерийский дивизион (Прохладный) 4-9А52 "Смерч", 4- 9П140 "Ураган"; 3- 1В18, 1-1В19; 1 ПРП-4; 188 чел.

503 мотострелковый полк (Владикавказ). 29 Т-72; 115 БТР, 4 БРМ-1К; 12 -2С3 "Акация".

135-й мотострелковый полк (Прохладный): 30 Т-72; 151 БМП (60 БМП-2, 87 БМП-1, 4 БРМ-1К); 1 БТР-80; 11 -2С19 "Мста-С", 15 орудий Д-30; 3-1В18, 1 - 1В19, 2ПРП-4, 7 - Р-145БМ, 1 ПУ-12, 1 ЗС-88 (БТР-80); 4 МТ-ЛБТ; 3 РХМ-2; 1 МТУ-20; 2111 чел.

693-й мотострелковый полк (Зарамаг): 30 Т-72; 126 БМП (121 БМП-2, 5 БРМ-1К), 2 БТР (БТР-80); 12-2СЗ "Акация", 11 БМП-1КШ, 2 ПРП-4; 3 ПУ-12: 2 РХМ; 1 МТУ-20; 2220 чел.

http://zhurnal.lib.ru/m/marchenko_r_a/q1.shtml

Selles sõjas läks siis seda moodi. Mingis teises sõjas läheb jälle teistmoodi. Kui vastas on head hävitaja, küll VF siis ka oma efektiivsemad õhutõrjekompleksid kohale toovad. Meil siin aia tagagi paar üksust.

29. 11-й учебный центр зенитных ракетных войск, Учхоз (Гатчина-3), Ленинградская область. Начальник — полковник Александр Добровольский.

http://www.kommersant.ru/ISSUES.PHOTO/W ... ast_03.jpg

13. 42-й гвардейский Путиловско-Кировский зенитный ракетный полк, Валдай, Новгородская область. Зенитные ракетные комплексы С-300П. Командир — гвардии полковник Виктор Поминов.

14. 196-й гвардейский Речицко-Бранденбургский зенитный ракетный полк, Кингисепп, Ленинградская область. Зенитные ракетные комплексы С-300П.

http://www.kommersant.ru/ISSUES.PHOTO/W ... ast_06.jpg