Juhani Putkinen kirjutas:
On väga tähtis põhimõtteline küsimus kuidas riigid lähevad sõtta - kas või aitama oma liitlasi.
See pole sugugi lihtne. Kilo Tango väidab, et kui ühe NATO liikme kallale tungitakse, nii automaatselt kõik NATO-riigid on sõjaseisukorras de jure. Ega pole vaja parlamendi otsust, et ohvrile appi minna. See pole nii.
Eesti on üks NATO liikmesriikidest. Eesti seadusandlus on internetis lihtsalt kättesaadav. Palun tehke sealt copy paste siia foorumile sellest kuidas Eesti "oleks automaatselt sõjaseisukorras" - ja saaks saata oma vägesid oma piiride väljaspoole ilma Riigikogu loata.
See täpselt sama asi kehtib ka teiste NATO-riikide kohta. Pole sugugi lihtne neid abivägesi saata. NATO-egiidi all vägede saatmine tähendaks, et KÕIK NATO-riigid võtaks vastu ühemeelse otsuse: esiteks, et artikkel 5 on nüüd jõus täpselt selles kallaletungis, teiseks otsus mis tehakse - jälle on vaja saavutada konsensus.
Article 5 on lahti seletatud nii:
Article 5 of the Washington Treaty:
The Parties agree that an armed attack against one or more of them in Europe or North America shall be considered an attack against them all and consequently they agree that, if such an armed attack occurs, each of them, in exercise of the right of individual or collective self-defence recognised by Article 51 of the Charter of the United Nations, will assist the Party or Parties so attacked by taking forthwith, individually and in concert with the other Parties, such action as it deems necessary, including the use of armed force, to restore and maintain the security of the North Atlantic area.
Any such armed attack and all measures taken as a result thereof shall immediately be reported to the Security Council. Such measures shall be terminated when the Security Council has taken the measures necessary to restore and maintain international peace and security.
NATO's Strategic Concept recognises the risks to the Alliance posed by terrorism.
What does Article 5 mean?
Article 5 is at the basis of a fundamental principle of the North Atlantic Treaty Organisation. It provides that if a NATO Ally is the victim of an armed attack, each and every other member of the Alliance will consider this act of violence as an armed attack against all members and will take the actions it deems necessary to assist the Ally attacked.
This is the principle of collective defence.
Eesti seadusandlus ei puutu siin asjasse. Eesti (nagu ka kõik teised riigid) on sätestanud oma seadusandluses ainult ühe asjasse puutuva põhimõtte. See sätestab välislepingute ülimuslikkuse sisemise seadusandluse üle.
Teisalt ei ole tõepoolest kusagil kohustust, et peaks tingimata reageerima sõjaliselt nii, et ma võin ka oma järeldustega eksida. Igatahes on 11. sept. rünnakute järgne olukord olnud ainus kord, mil oli vaja otsustada, kas rünnak läheb Article 5 alla ning siis langetati otsus järgmisel päeval. Ehk siis selle otsuse langetamine, et Article 5 rakendub ei võta eriti kaua aega. Artikkel 5 mitte rakendamine VF kallaletungi puhul Eestile tähendaks Nato lagunemist, sest keegi ei saa enam kindel olla, et tema puhul see rakendatakse.
Kõik see on aga offtopic ja ei puutu asjasse, sest praktiline sõjategevuse alustamine on poliitiline teema nii-ehk naa ning need otsused langetatakse hoopis teistel alustel. Nagu ma ka ennist mainisin - Eesti kaitsevõime peab olema piisavalt kõrgel tasemel, et suudetakse VF rünnakut tõrjuda kuni hetkeni, mil Nato partnerid sõjalisest sekkumisest enam hoiduda ei saa. See võtab aega 14-30 päeva. Ja sellist kaitsevõimet Eestil praegu ei ole. Selles oleme me ilmselt ühel meelel.
Kui on soov seda Nato artikli teemat edasi arutada, tuleks teha uus teema. See siin on tehnika rubriigis olev teema EKV tuleviku relvastuse üle.
- ja ongi Venemaal toss väljas.
