Karuke kirjutas:Arvata on, et Venemaa ei jäta enne kui on saanud Baltikumi oma mõjusfääri.
Aga me ju olemegi Venemaa mõjusfääris, ja ajalooliselt ka koguaeg olnud.
Venemaa mõjutab otseselt meie käitumist. On ju ka see foorumgi suuresti
kannustatud Venemaa mõjust meile, kui Venemaa midagi ütleb või teeb
siis me oleme sunnitud tuliselt reageerima.
Kui näiteks Austraalia teeks meie kohta avaldusi ja oma sõjaplaanides arvestaks
vajadusel Eesti vallutamisega, siis see ei mõjuks meile pooltki nii,
et peaksime tormama meetmeid tarvitusele võtma.
Pigem on häda selles, et me paaniliselt tahame olla näiteks ka USA (NATO) mõjusfääris ja
sellesse on olemuslikult juba konflikt sisse programmeeritud.
Ehk USA mõjusfäär oleks siin ebaloogiline ja konflikti esile kutsuv - aga
ju see ongi mingi meie strateegia ja kavalus - eskaleerida konflikti,
nö ennetav rünnak. Selle asemel et oodata oma ajaloolist saatust väikerahvana,
on eesmärgiks suskida kontrollitud konflikt ja loota,
et USA põrmustab me põlisvaenlase.
Ainuke häda võib tekkida me plaanis, et konfliktid ei tarvitse tihtipeale
lõppeda nii nagu nad heas usus planeeritud on - kas meie oleme kindlad,
et meie poolt õhutatud konfrontatsioon Venemaaga kannab välja.
See jällegi poliitika, aga eks militaar olegi poliitikute käepikendus.
Kas pole kõik need ponnistused ja plaanid vigased juba seepärast, et kogu meie alus kaitsesstrateegia on vigane.
Selle asemel, et ohtu vältida, vastupidi me tegeleme aktiivselt Venemaa julgeoleku ohustamisega ja aenam ei piirdu ka sellega vaid aktiivselt tegeleme Venemaa vastase sõjalise konfrontatsiooni ülesehitusega. Näiteks meie toetus Gruusiale, aga sarnases olukorras ei toetanud me Serbiat ja kutsunud rahvusvahelist üldsust Serbia territoriaalse terviklikuse kaitsele.
Teisalt tuleneb meie käitumine ja poliitika nõukogude aegsest kultuuriruumist. Me suudame eksisteerida ja ühte hoida ainult juhul, kui meil on kindel vaenlane, ehk meie sisepoliitiline edukus sõltub välispoliitikast. Lihtsamalt öeldes hirmutamine vene karuga garanteerib hääled ja võimu. Järelikult on meil sisepoliitilistes huvides omada välisvaenlast, kes garanteeriks rahva ühtsuse ja võimu ka tulevikus.
Alternatiiviks oleks ainult soomestumine, "lömitamine", "karu perse lakkumine", mingite kahtlaste roosade erakondade võimuletulek jne.
Sattusin hoogu ja teemast täiega mööda - lepin kui tõstetakse mujale või kustutatakse.