corvus kirjutas:Oluline eelis ammu ees oli laskmise kiirus (10 noolt minutis!) ja nende tõmbetugevus, mis algas umbes 80 naelast (36 kg) ja standardina tehti vibusid kuni 160 naelase (72 kg) tõmbeni. Tänapäeva jahivibu on maksimaalselt 50 kg ja seda suudavad tõmmata lõpuni vähesed!
Kõige eelduste järgi võisid eestlasteni küll jõuda mongolite vibud, mis olid lühemad, kuid oma konstruktsioonilt sama effektiivsed, kuid jällegi venelased (kel vahetu kokkupuude mongolitega!) neid eriti ei kasutanud, seega miks pidid seda tegema eestlased?
Nagu primitive archeri-st lugenud olen, oli ka 200 naelaseid pikkvibusid. Siinakanti ja üle selle olid ka miskit greatbow-d (suurvibud), mida vinnastati jalgade abiga. Suudan 150 pikkvibu tõmmata küll, mitte tänapäevases laskmisasendis vaid tolleaegses, musklit mul aga eriti pole, niiet jõu puudumise taha ei tohtinuks muistsetel eestlastel asi jääda.
LH on ära märkinud venelaste vibukasutamise Otepää all.
Ma arvan, et ohtralt kilpe tarvitav vägi pidas vibu ebatõhusaks, mida nähtavasti võimendas jahipidamise tähtsuse vähenemine ühiskonnas. Kusagilt lugesin, et miskit lahingus inglased lasid tükk aega shotlasi, kes olid kilpide taha varjunud ja alles siis kui kilbid olid suht siilid ja seega kasutuskõlbmatud, läksid nad rünnakule. Ammunool peaks aga kilbist läbi tungima. Seda kinnitavad kaudselt ka väljakaevamised Ojamaal, kus ammunoole tekitatud augud asuvad paljudel keset pealagesid. (ainuke lootus noolesajust puutumata jääda on laskuda ühele põlvele, kilp kaldus enda ette ja pea allalastud, nähtavasti aga olid taani kunni sõdalaste ammud liig võimsad)
Amb on vibust aeglasem kuid tal on ka eeliseid: lasuga saab viivitada, oodates sobivat hetke, saab lasta valikuliselt üksikuid märke, näiteks mõnda probleemseks muutunud tugevat vastase sõdalast või pealikku, täpsus on suurem, väljaõppele kulub vähem aega.