Ja lähtuda saab ju Lessons Learned in Helmand - kus igal talumehel on tema savionni viiva raja all vähemalt 100-kilone IED olemas.
Enesekaitserelva valik
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44180
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Aga ringkaitsepositsioon ei ole ju tegija ilma erinevate KP positsioonideta ning positsioone on millegagi relvastada ka vaja ju 
Ja lähtuda saab ju Lessons Learned in Helmand - kus igal talumehel on tema savionni viiva raja all vähemalt 100-kilone IED olemas.
Ja lähtuda saab ju Lessons Learned in Helmand - kus igal talumehel on tema savionni viiva raja all vähemalt 100-kilone IED olemas.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
tonu adrik
- Liige
- Postitusi: 433
- Liitunud: 13 Veebr, 2007 12:30
- Asukoht: Tallinn
- Kontakt:
Lugupeetavad,
küsimus polnud ju mis relv osta, vaid ikka mis kaliibrit valida. Relva valiku kohta on siin jah, teemasid piisavalt juba ülal. Kaliibri osas jookseb piir endiselt samas kandis - püstolitel min. 9x19, revolvritel .38 SPL.
Võib muidugi valida ka mugavuse, ja minna ka 6,35 peale. Samas - kõige mugavam on üldse mitte midagi kaasa vedada. Mina isiklikult "vean" endaga kaasas STI .45 ACP 1911 klooni. Korraliku kabuuriga ei ole see sugugi koormav, kusjuures ma pole miski lihasmägi - täiesti tavaline, keskmine inimene. Ning üle 100 aasta tagasi ratsaväe tellimusel loodud .45 padrun mille üheks kriteeriumiks oli võimekus tappa hobune, on tänaseni üldtunnustatult maailma parim kaliiber enesekaitseks, rääkigu euroopa uushumanistid mida soovivad
Lõpetuseks võiks öelda, et lukk on looma jaoks. s.t. igasugused välised kaitseriivid, revolvri (väidetavalt) raskem päästik mistõttu sellega ei saa kogemata õnnetust (loe:soovimatut lasku) juhtuda (mis oleks nagu püstoli puhul loomulik-lahutamatu kaasosa) on minu meelest BS. Relv on loodud selleks et temast lasta. Lasu sooritamiseks on vaja vajutada päästikule. Kui mina vajutan päästikule, eeldan, et relv laseb. Kui ma ei taha lasta, ei topi ma sõrme päästikule ega vajuta seda.
Loo moraal - esmalt õppige laskma ja relva käsitsema, siis hakake mõtlema selle kandmise peale. Meil käivad aga paraku asjad endiselt vanaviisi - andis jumal (politsei vahendusel) relvaloa, annab ka oskused. Elu on paraku näidanud, et see tuletis ei pea paika. Eriti siis, kui asjad päriselt jamaks lähevad. Mille isiklikku kogemist ma kellegile teist, loomulikult, kunagi ei soovi.
T
küsimus polnud ju mis relv osta, vaid ikka mis kaliibrit valida. Relva valiku kohta on siin jah, teemasid piisavalt juba ülal. Kaliibri osas jookseb piir endiselt samas kandis - püstolitel min. 9x19, revolvritel .38 SPL.
Võib muidugi valida ka mugavuse, ja minna ka 6,35 peale. Samas - kõige mugavam on üldse mitte midagi kaasa vedada. Mina isiklikult "vean" endaga kaasas STI .45 ACP 1911 klooni. Korraliku kabuuriga ei ole see sugugi koormav, kusjuures ma pole miski lihasmägi - täiesti tavaline, keskmine inimene. Ning üle 100 aasta tagasi ratsaväe tellimusel loodud .45 padrun mille üheks kriteeriumiks oli võimekus tappa hobune, on tänaseni üldtunnustatult maailma parim kaliiber enesekaitseks, rääkigu euroopa uushumanistid mida soovivad
Lõpetuseks võiks öelda, et lukk on looma jaoks. s.t. igasugused välised kaitseriivid, revolvri (väidetavalt) raskem päästik mistõttu sellega ei saa kogemata õnnetust (loe:soovimatut lasku) juhtuda (mis oleks nagu püstoli puhul loomulik-lahutamatu kaasosa) on minu meelest BS. Relv on loodud selleks et temast lasta. Lasu sooritamiseks on vaja vajutada päästikule. Kui mina vajutan päästikule, eeldan, et relv laseb. Kui ma ei taha lasta, ei topi ma sõrme päästikule ega vajuta seda.
Loo moraal - esmalt õppige laskma ja relva käsitsema, siis hakake mõtlema selle kandmise peale. Meil käivad aga paraku asjad endiselt vanaviisi - andis jumal (politsei vahendusel) relvaloa, annab ka oskused. Elu on paraku näidanud, et see tuletis ei pea paika. Eriti siis, kui asjad päriselt jamaks lähevad. Mille isiklikku kogemist ma kellegile teist, loomulikult, kunagi ei soovi.
T
-
tonu adrik
- Liige
- Postitusi: 433
- Liitunud: 13 Veebr, 2007 12:30
- Asukoht: Tallinn
- Kontakt:
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10290
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Tähenärija, nagu ma olen...Kilo Tango kirjutas:Aga kaliibrid 10, 8 ja 6?hillart kirjutas:Kui just nii, siis ...
Kaliiber 12küsimus polnud ju mis relv osta, vaid ikka mis kaliibrit valida.
(16 ja seda enam 20 või 28, jäävad lahjaks)
Sileraudsete relvade raua läbimõõtu ei nimetata teps mitte kaliibriks.
Sest sel juhul peaks ju 16 olema suurem kui 12 jne.
Neid asju nimetatakse ameerikamaal "gauge", ehk siis maakeelne defineering võiks olla kaudž. Nimelt mõõdeti ameerikas tol ajal sileraudsetele tina nende kaudžide kaudu kätte. Ehk siis mitu kuuli sai teha ühest naelast tinast. Iga kuul oli raua diameetriga võrdne, ehk siis mitte haavlite näol.
Noh, ei tea. Mina pole oma elu jooksul taolisi veel kohanud. Kui just nende kaliibrite peale mõelda, siis on arvatavasti ka nende laskemoon vastavalt vähelevinud ja samavõrra kallis. Ja pealegi - päris üksikeksemplari ei tasuks kah Eestisse muretseda.Aga kaliibrid 10, 8 ja 6?
Kui nimetatud kaliibrid tõesti mingit paremust annaksid, ju siis neid ka laiemalt kasutataks. Aga ei kasutata. Usaldagem analüütikuid ja vastavaid eksperte laiast maailmast
Tulenevalt erialakirjanduse andmeist ja praktilisest rakendusest (jahimehed) on see 12 just kõige optimaalsem ja olemasolevaist parim. Kuigi tuleb öelda, et praegu Lääne mõjude tugevnedes Eestis on enamlevinud siledaraudsete kaliiber siiski 16. (Vene ajal loeti parimaks 12.)
Soovitan kodu kaitseks siledaraudset just ka arvestades relva enese ja oma vara kaitseks kasutamist, kus võimalik tarviline mõjuvtule ulatus on tõenäoliselt kuni ca. 20-25m. Selle kauguse pealt kasutades on näiteks 12 kaliibri kartetši pauk totaalselt katastroofiline (sihtmärgile muidugi). Kui just ka eluküünalt ei kustuta, siis vähemalt lõpetab sihtmärk koheselt igasuguse vaenuliku tegevuse laskuri ja tema vara suhtes. Samuti tuleb arvestada ekstreemoludest tingitud sihtimiseks kuluva aja nappust ning laskurist olenevat ebakindlat relva suunamist, missugused komponendid annab suhteliset suures ulatuses kompenseerida tinavihu laiusega.
Kui räägime juba rändt...de parve või grupi kallaletungist kodumajapidamisele, siis peab kasutada olema muidugi kas siis vastavalt siledaraudne mitmelasuline pump- või, mis veel parem, poolautomaat (laadur-)püss. NB! Poolautomaadi kasutamine aga eeldab siiski juba kogenumat laskurit, sest hingelise erutuse seisundis on tõenäoliselt kaunis raske talitseda enda kiusatust kogu moonavaru ühe jutiga ära tarbida, missugune olukord omakorda võib laskuri raskesse (kui mitte väljapääsmatusse) situatsiooni panna (sage situatsioon Eesti jahimeeste seas 70-ndate algusest, kui meile tekkisid esimesed poolautomaadid). Kogenud laskuriga, otsustades aga esmase postituse järele, meil antud juhul tegu ei ole.
P.S.
Arvan, et siledaraudsed relvad enese ja oma majapidamise kaitse vahenditena on meil viimasel ajal teenimatult tagaplaaile jäänud, missugust suhtumist nad, arvestades nende lihtsust (nii kasutamisel, kui konstruktsioonilt) ja odavust, päris kindlasti pälvima ei peaks.
Kui hästi meenutada ja ka meie foorumi erinevaid teemasid sortida, siis see relvaliik nagu polegi eriti meil jutuaineks olnud (kuigi tegu on ju lahinguüksustes kasutatava relvaga), samas kui erinevate eriüksuste ja üksikvõitlejate relvastusse kuulub see maailmas väga laialdaselt. Eriti just oma tule efektiivsuse tõttu lähidistantsidel.
Vahest vääriks käsitlemist? Polegi päris nali, või mis?
Sileraudsete relvade raua läbimõõtu ei nimetata teps mitte kaliibriks.
Aga siledaraudsete kaliiber ei tähistagi ju raua läbimõõtu!!
Ma arvasin oma pühas lihtsameelsuses, et see ju kõigile enesestmõistatav tõsiasi.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
Stellung halten und sterben!!
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10290
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Tean seda väga hästi ja isegi mõtlesin selle kommentaari panna. Üldiselt mulle sellised otse ülevõtmised ei meeldi (gaudž, tšokk, efektiivsus). Parem oleks kasutada näiteks mõõt. või midagi sisukamat välja mõelda.Gfreak kirjutas:Tähenärija, nagu ma olen...Kilo Tango kirjutas:Aga kaliibrid 10, 8 ja 6?hillart kirjutas:Kui just nii, siis ...
Kaliiber 12
(16 ja seda enam 20 või 28, jäävad lahjaks)![]()
Sileraudsete relvade raua läbimõõtu ei nimetata teps mitte kaliibriks.
Sest sel juhul peaks ju 16 olema suurem kui 12 jne.
Neid asju nimetatakse ameerikamaal "gauge", ehk siis maakeelne defineering võiks olla kaudž. Nimelt mõõdeti ameerikas tol ajal sileraudsetele tina nende kaudžide kaudu kätte. Ehk siis mitu kuuli sai teha ühest naelast tinast. Iga kuul oli raua diameetriga võrdne, ehk siis mitte haavlite näol.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10290
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Kui levinud see 16-ne ikkagi on? Rääkisin oma vanamehega (kah jahimees). Tema hinnangul on Eesti 12 000 jahimehe peale u. 10-20 000 12-se mõõduga jahipüssi. 16-seid on mõni tuhat ja enamasti on 16-se mõõduga laskjal 12-ne kah olemas. Samal põhjusel (12-ne vene relv on odav ja annab piisavalt laia tinavihu), on ka enamlevinud pooltšokiga relvad, kuna sellised need tavalised vene relvad olid/on ja pooltšokk on praktilises jahis kõige otstarbekam. Täistšokk on rohkem sportlaskjate lõbu.hillart kirjutas: Tulenevalt erialakirjanduse andmeist ja praktilisest rakendusest (jahimehed) on see 12 just kõige optimaalsem ja olemasolevaist parim. Kuigi tuleb öelda, et praegu Lääne mõjude tugevnedes Eestis on enamlevinud siledaraudsete kaliiber siiski 16.
Eks jahimehed vast täpsustavad, kuid sileraudse haavlipüssi kaliibri valik sõltub peamiselt sellest, millise jahiga tegeldakse. Näiteks veelindude jahil on paljudes riikides pliihaavlid keelatud ja kasutusele tulnud terashaavlid. Teras aga on kergem, seetõttu, et haavlitel oleks sama energia, peavad need olema suuremad. Et aga suuremaid haavleid oleks tabamiseks piisavalt, peab jälle kaliiber olema suurem. Nii on 12 GA asemel hakatud kasutama rohkem 10 GA püsse.
Sellise jahi harrastajad aga, kes jahil palju liiguvad, eelistavad kergemat püssi. Neile sobib 20 GA. 16 GA on sihuke kompromiss.
Ja kel ikka väga jämedat toru vaja, siis 4 GA puhul moonaga probleeme pole. Nn "raketika" ehk signaalpüstoli kesti ümberlaadimiseks ikka leidub.
Sellise jahi harrastajad aga, kes jahil palju liiguvad, eelistavad kergemat püssi. Neile sobib 20 GA. 16 GA on sihuke kompromiss.
Ja kel ikka väga jämedat toru vaja, siis 4 GA puhul moonaga probleeme pole. Nn "raketika" ehk signaalpüstoli kesti ümberlaadimiseks ikka leidub.
Mnjah, selle lühikese aja jooksul, mis mina olen selle foorumi kasutaja olen olnud, on sama teema erinevates formuleeringutes üles kerkinud vist korda neli juba
. Kõige selle puhul jääb probleemiks relvaseadus, sõltumata kaliibrist või sileraudne vs. vintraudne on vaja relva kusagil hoida, aga hoiutingimused on rangelt reglementeeritud, nii rangelt, et ka oma elamisest ei saa vajaduse korral relva piisavalt kiiresti kätte (välja arvatud juhul kui oled veendunud vanapoiss-paranoik ning kannad relva endaga oma elamise piires kaasas ja magad käsi sellesse surutud relvaga padja all). Kodu kaitseks on muidugi parim pumpüss, mis seisab sul käeulatuses, see on ka ebakindla laskja käes suht kole riistapuu. Kaasaskandmiseks pole kaliiber eriti oluline, hirmutamise faktor ei puutu asjasse, relva tõmbamiseks peab olema põhjus ja kui see on olemas, siis ei oma mingit tähtsust mitu kuuli sa ohustaja keresse virutad, loeb ainult enda kindlakäelisus ja relva töökindlus.
sitt päev, kellele kurdad
No nii härrased, vahepeal on teema siiski veidi kõrvale kaldunud algsest püstitusest, aga huvitav on lugeda sellegipoolest. Ent ikkagi, sissetungija või ründaja või misiganes kurjami jaoks on talle lõusta sihitud relv siiski rohkem psühholoogilise mõjuga, olenemata kaliibrist. Ega narkari läikiv silm ju vahet tee, on see raud mõeldud sellele või teisele kaliibrile. Läbi ketsi või võidunud nahktagi võtab ju väiksem kui 9x19 ka ma usun.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline
