Ajateenijad lasid D30-st

[John]

Grad oli juba 60-ndatel olemas.

Parandage kui eksin aga minu meelest 76 tehti (vähemalt nõuka poolel) Gradile uuenduskuur kui BM-21 pandi uuematele URAL-4320 rekkadele?

[metssiga]

Kui tulla Trummi soomlaste jutu juurde, siis 1930. aastate alguses käisid soomlased Eestis õppuseid vaatamas, kus vuras ringi soomusrong. Soomlased olla avaldanud suurt kadedust, et neil sellist relvasüsteemi ei ole. Kui vaadata sõja pilti vähem kui 10 aastat hiljem, siis jumal tänatud, et nad oma auru sellisele eksponaadile ei kulutanud.

Kas see on miski linnalegend vä:-) Soome sõjaväel oli kaks soomusrongi (1920. aastatel küll Kaitseliidu käes) ja mõlemaid kasutati nii Talve- kui Jätkusõjas. Muude relvaliikidega võrreldes olid need muidugi marginaalsed, aga mitte mingid eksponaadid (üks näiteks andis tuletuge Kollaa lahingutes, kus soomlaste välisuurtükivägi jäi vastastele selgelt alla). Jätkusõjas tehti neist aga ÕT soomusrongid. Kes seda juttu ei usu, mingu Parolasse Tankimuuseumi - soomusrong on seal kõige suurem eksponaat ja kahe silma vahele jääda ei saa.

[hummel]

Ma usun, et kaur3 on oma postituses sommide kohta täpne. Kui soomlastel oli sõjas vb 2 rongi, siis eestlased olid neid vorpinud ja hoidnud või planeerinud kuni 10 tk. Rongidel oli löögiosa ja baas ja mida veel. Siiski ma olen aru saanud, et sõja eelõhtul planeeriti seda asjandust tarvitada ikkagi pigem raudteepatareina ja muu killavoor lõpetada. Tegelikult ollagi olnud vist Narvast kuni Kundani võimalik rongidelt suurtükkidega raudtee ja mere vahelist ala tule all hoida.
Soome talvesõja kohta olen kuulnud, et rongi tarvitati ka pigem raudteepatareina. Tossutas kohale, andis oma tulelöögi ära ja pani punuma. Hiljem olla tehtud täiustusi - korsten viidud allasuunas, et ei reedaks nii selgelt.

Mis sellesse Soome imenimetuste asja puutub, siis ma ise ka päris täpselt ei tea, kas tegemist on Soomes kasutusele võtu aastaga või tootmise aastaga. Ehk on läbisegi isegi. Samuti neil on näiteks üle 30 kaliibrilised kaudtuletorud kahurid. Meil on kõik haubitsad nagu NATO tava ette näeb.

Laskmiste video kah.
http://www.reporter.ee/2009/12/12/kaits ... aubitsaid/
Taustatekstis on veidi ebatäpsusi, aga seda saab iga riigikaitsega kursis olev isik vist ise aru.
Üks käsitööhuviline õppur voolis laskmise vaheajal ja ajal südilt lusikat. Isegi spetstööriist olid kaasas. Ka siia videole sekundiks jäänud. Piltnikud tegid sellest ikka pikki seeriaid, aga pole veel ükski lehte jõudnud.
http://www.mil.ee/~fotek/gallery/view_a ... 744&page=1

[Reigo]

siis eestlased olid neid vorpinud ja hoidnud või planeerinud kuni 10 tk

1939 - 4 laia- ja 2 kitsarööpalist soomusrongi.

[Kapten Trumm]

Miks D-30 nii koomale Nõukogude Liidus tõmmati? Sest nad ei suutnud counter battery võitluses konkurentsis püsida.

Tegelikult oli peamine põhjus armee drastiline vähendamine, mille käigus jäi relvi üle. Ja loogiline on, et kasutusse jäeti kõige moodsamad relvad. Umbes sama oli ka muudes väeliikides. Kui Eestis otsustataks mingi relvastuse piiramise leppega vähendada suurtükkide arvu, siis kõige pealt lendavad üle parda Talvesõja-105sed, siis D-30d ja FH-70d jääks kõige lõppu.

Tulenevalt oma tehnilistest omadustest on nad vastase relvasüsteemidele kergeks saagiks. Dessantnikud võivad neid endaga kaasa vedada tingimustes kus katust teeb keegi teine.

Mina kujutaks ette olukorda, kui patarei on tarvis paigutada Piirisaarele või tekitada nendega hädapärane rannakaitse, mis laseb otsesihtimisega lähenevaid dessantlaevu. FH-70ga ei ole kumbki eriline teema. D-30 on hea vedada kopteriga või lihtsalt külmal talvel üle mere/järvejää.

Kui tulla Trummi soomlaste jutu juurde, siis 1930. aastate alguses käisid soomlased Eestis õppuseid vaatamas, kus vuras ringi soomusrong. Soomlased olla avaldanud suurt kadedust, et neil sellist relvasüsteemi ei ole. Kui vaadata sõja pilti vähem kui 10 aastat hiljem, siis jumal tänatud, et nad oma auru sellisele eksponaadile ei kulutanud. Juhani võib kindlasti rääkida kaubandussuhetest Soome ja NSVL vahel. Eriti võiks tähelepanu pöörata sellele kuidas viimane oma välisvõlga likvideeris.

Oh seda harimatust.

http://www.youtube.com/watch?v=n1OdjGjr ... re=related
http://www.youtube.com/watch?v=uRwsDxFC1P8
http://www.youtube.com/watch?v=_OSb0kHn_RU

Seda vaadades polnud meie esiisad sugugi rumalad. Isegi manööversõja issid sakslased ei saanud ilma läbi. Ma ütleks, et eestlased olid lausa visiooniga.

[kaur3]

Trumm tõdes:

Seda vaadades polnud meie esiisad sugugi rumalad.

Mina olen nii aru saanud, et mehed panid raketid rongile, et neid oleks pea võimatu avastada ja MAD'i oht oleks vastaspoolel kuklas tinisemas. Ringi liigub mingi rong ja tee nüüd selgeks kas ta on raketiga või tsiviilrong. See on sama hea, kui süüdistada palestiinlasi, et nad kiirabiautoga relvi ringi veavad.

Trumm, ootan huviga Sinu D-30'tega tugevdatud pataljoni taktikalise gruppi struktuuri. Enne aasta lõppu oleks hea vaiksel ajal lugeda ja arutleda.

Trumm, see saklaste rong püüdis ju partisane. Kas meil on kusagil partisane vaja püüda?

[mart69x]

Kah uudis - lasid siis lasid need ajateenijad, aga kas ka pihta lasid?

[johnbull]

laseks ka paugutamine oli best part sõjaväes
eriti lahe oli seniitmassinaga tanki tornist seeriat panna

[Lõwi]

1939 - 4 laia- ja 2 kitsarööpalist soomusrongi.

Küll teemaväliselt, aga mul kui suurel soomusrongifanaatikul jäi kriipima:

Soomusrong ei kujutanud endast alalist väe- või allüksust, vaid omas pigem organisatsioonilist tähendust. Alalisteks üksusteks rahuaegses Soomusrongirügemendis olid lahinguvagunid (1939. aastaks 15 suurtükivagunit + 3 soomustamata raudteesuurtükki), millest võis soomusronge erinevalt ja vastavalt otstarbele kokku panna. Tapal paiknenud suurtükivagunitest oleks mobilisatsiooni korral moodustatud kaks laiarööpmelist soomusrongi, üks 1. ja teine 2. diviisi alluvusse.

Niivõrd, kui ma ise vastavat perioodi uurides aru olen saanud, eksisteerisid väljatoodud kaks kitsarööpmelist soomusrongi üksnes paberil. Ehkki vajaminevad kahurid ja raskekuulipildujad olid eraldatud Soomusrongirügemendi ladudest, tulnuks sõja puhkemisel kitsarööpmeliste soomusrongide komplekteerimiseks vagunid ja vedurid hankida Raudteede Talituselt, need soomustada või lihtsalt juurde ehitada. 1940. aasta alguses kaotati kitsarööpmelised soomusrongid kui võitlusvõimetu mineviku igand Soomusrongirügemendi sõjaaegsest koosseisust.

[Kapten Trumm]

1940. aasta alguses kaotati kitsarööpmelised soomusrongid kui võitlusvõimetu mineviku igand Soomusrongirügemendi sõjaaegsest koosseisust.

Mulle meeldib see lause
Eriti eespool toodud filmide kontekstis

Muide Venemaal on üks soomusrong kasutusel tänase päevani, kasutatakse väärtuslike kaubarongide saatmiseks läbi Metsiku Ida.

[Reigo]

Tapal paiknenud suurtükivagunitest oleks mobilisatsiooni korral moodustatud kaks laiarööpmelist soomusrongi, üks 1. ja teine 2. diviisi alluvusse.

Sõja ja rahu vahel, lk 448 on ära toodud just selline planeeritud sõjaaegne koosseis 1939. a seisuga, nagu eelpool nimetasin. Rahuaegne koosseis (lk 444): Soomusrong "Kapten Irv", Soomusrong nr 2 ja Soomusrong nr 3.

[Kapten Trumm]

Kui teemasse tagasi tulla, siis 1939. a lõpus jõudsid soomlased ilmselt enam kui kord kahetseda, et neile keegi mõnda rongitäit 1890. aasta haubitsaid ei saada. Seepärast nad varmalt vanarauda kokku ostavadki.

Meie oleme lihtsalt siin väga pragmaatilised ja krimpsutame nina iga asja peale - sest meil pole endal firsthand kogemust, et sõja korral on abiks iga asi, mis tuld sülitab ja millega lasta osatakse.

Suurtükiväe kasutuses on täppislaskmine ja counter battery ainult üks osa- teine osa on selles, et kui sulle ülekaalukas ahelik peale vajuma hakkab, maksab ikka konkreetselt see, mitu mürsku sekundis sul taevast kukub. Ja kuna jalaväe toetusrelvadest on meil suurim-tugevaim jätkuvalt pataljoni 120 mm mõnekilomeetrise laskekaugusega, siis vaatamata oma arhailisusele on D-30 jalaväe kaudtuletoetuses ikka suur samm edasi.

Sest nende D-30 vastase argumentatsiooni kohta võiks küsida - et kui vaenlane neid outgunnib ja tormijooksuga üle võtab, siis miks ei juhtu sama 120 ja 81 mm miinipildujatega? Need on ju veel lähemal ja nende laskekaugus on veel väiksem. Miks me nende peale loodame ja D-30 peale mitte? MP-de hävitamine on veel lihtsam ja nende hävitusjõud on 122 mm suurtükimürsuga võrreldes ikka tublisti lahjem.

Loomulikult oleks äge, kui oleks paar pataljoni FH-70't varuks, kuid neid ei ole - kui oli võimalus neid saada (ka muid asju), siis veeretati Sakala ja Juhkentali vahel kuuma kartulit - pole struktuuri, pole laoplatsi, pole ülalpidamiskulusid, pole plaani ja WC paberit - kiiremad ostsid ära.

Kaitseringkondade kaudtuletoetuse osas, kus tuletoetuseks on kasutada 120 mm laskekaugusega 7200 m ja 81 mm MP laskekaugusega 4900 meetrit on tegemist olulise kvalitatiivse hüppega ülespoole. Vastane ei saa enam nii lähedale oma jõudusid koondada, kui enne algas 6 km rindest talle ohutu ala, siis nüüd on see piir üle 10 km. See kõik avaldab mõju vastase tegevuse kiirusele. Brigaadi mõttes nad muidugi ei päde.

[metssiga]

Muide Venemaal on üks soomusrong kasutusel tänase päevani, kasutatakse väärtuslike kaubarongide saatmiseks läbi Metsiku Ida.

See on omaaegne ajakirjandusmull ja ei vasta tõele. NL viimased, konflikti ajal Hiinaga 1960. aastatel ehitatud neli soomusrongi sõitsid viimati 1990 Aserbaidzhaanis ja sealt tagasi tollasesse Taga-Baikali sõjaväeringkonda, siis seisid Tshitaa lähedal baasis ja lammutati 2000. aastate algul (kuid soomustatud vedurid jäeti igaks juhuks alles).
PS Kogu see soomusrongide jutt on siinse teema all OT, kas ei saaks seda viia nt Tehnika alla, pealegi kui foorumikaaslane Lõvi on ennast kuulutanud soomusrongide fanaatikuks, mina olen ka ja selliseid võib veelgi olla!?

[Gideonic]

Täna ilmus kaks väga lühikest videot mis näitavad hiinlaste õhudessandi harjutusi kohaliku d-30 koopiaga. Kahuks küll midagi sisulist ei näita, aga ehk natukene huvitav ikka.

Saab vaadata järgneva saidi avalehelt kohe, natukene alla kerides:

http://www.china-defense-mashup.com/

[tolkkk]

Justament Soomes sõjavarustuse hulka arvamise aastat see viimane number tähistabki.