Grad oli juba 60-ndatel olemas.
Parandage kui eksin aga minu meelest 76 tehti (vähemalt nõuka poolel) Gradile uuenduskuur kui BM-21 pandi uuematele URAL-4320 rekkadele?
Kas see on miski linnalegend vä:-) Soome sõjaväel oli kaks soomusrongi (1920. aastatel küll Kaitseliidu käes) ja mõlemaid kasutati nii Talve- kui Jätkusõjas. Muude relvaliikidega võrreldes olid need muidugi marginaalsed, aga mitte mingid eksponaadid (üks näiteks andis tuletuge Kollaa lahingutes, kus soomlaste välisuurtükivägi jäi vastastele selgelt alla). Jätkusõjas tehti neist aga ÕT soomusrongid. Kes seda juttu ei usu, mingu Parolasse Tankimuuseumi - soomusrong on seal kõige suurem eksponaat ja kahe silma vahele jääda ei saa.kaur3 kirjutas:Kui tulla Trummi soomlaste jutu juurde, siis 1930. aastate alguses käisid soomlased Eestis õppuseid vaatamas, kus vuras ringi soomusrong. Soomlased olla avaldanud suurt kadedust, et neil sellist relvasüsteemi ei ole. Kui vaadata sõja pilti vähem kui 10 aastat hiljem, siis jumal tänatud, et nad oma auru sellisele eksponaadile ei kulutanud.
Tegelikult oli peamine põhjus armee drastiline vähendamine, mille käigus jäi relvi üle. Ja loogiline on, et kasutusse jäeti kõige moodsamad relvad. Umbes sama oli ka muudes väeliikides. Kui Eestis otsustataks mingi relvastuse piiramise leppega vähendada suurtükkide arvu, siis kõige pealt lendavad üle parda Talvesõja-105sed, siis D-30d ja FH-70d jääks kõige lõppu.Miks D-30 nii koomale Nõukogude Liidus tõmmati? Sest nad ei suutnud counter battery võitluses konkurentsis püsida.
Mina kujutaks ette olukorda, kui patarei on tarvis paigutada Piirisaarele või tekitada nendega hädapärane rannakaitse, mis laseb otsesihtimisega lähenevaid dessantlaevu. FH-70ga ei ole kumbki eriline teema. D-30 on hea vedada kopteriga või lihtsalt külmal talvel üle mere/järvejää.Tulenevalt oma tehnilistest omadustest on nad vastase relvasüsteemidele kergeks saagiks. Dessantnikud võivad neid endaga kaasa vedada tingimustes kus katust teeb keegi teine.
Oh seda harimatust.Kui tulla Trummi soomlaste jutu juurde, siis 1930. aastate alguses käisid soomlased Eestis õppuseid vaatamas, kus vuras ringi soomusrong. Soomlased olla avaldanud suurt kadedust, et neil sellist relvasüsteemi ei ole. Kui vaadata sõja pilti vähem kui 10 aastat hiljem, siis jumal tänatud, et nad oma auru sellisele eksponaadile ei kulutanud. Juhani võib kindlasti rääkida kaubandussuhetest Soome ja NSVL vahel. Eriti võiks tähelepanu pöörata sellele kuidas viimane oma välisvõlga likvideeris.
Mina olen nii aru saanud, et mehed panid raketid rongile, et neid oleks pea võimatu avastada ja MAD'i oht oleks vastaspoolel kuklas tinisemas. Ringi liigub mingi rong ja tee nüüd selgeks kas ta on raketiga või tsiviilrong. See on sama hea, kui süüdistada palestiinlasi, et nad kiirabiautoga relvi ringi veavad.Seda vaadades polnud meie esiisad sugugi rumalad.
Küll teemaväliselt, aga mul kui suurel soomusrongifanaatikul jäi kriipima:Reigo kirjutas:1939 - 4 laia- ja 2 kitsarööpalist soomusrongi.
Mulle meeldib see lauseLõwi kirjutas:1940. aasta alguses kaotati kitsarööpmelised soomusrongid kui võitlusvõimetu mineviku igand Soomusrongirügemendi sõjaaegsest koosseisust.
Sõja ja rahu vahel, lk 448 on ära toodud just selline planeeritud sõjaaegne koosseis 1939. a seisuga, nagu eelpool nimetasin. Rahuaegne koosseis (lk 444): Soomusrong "Kapten Irv", Soomusrong nr 2 ja Soomusrong nr 3.Tapal paiknenud suurtükivagunitest oleks mobilisatsiooni korral moodustatud kaks laiarööpmelist soomusrongi, üks 1. ja teine 2. diviisi alluvusse.
See on omaaegne ajakirjandusmull ja ei vasta tõele. NL viimased, konflikti ajal Hiinaga 1960. aastatel ehitatud neli soomusrongi sõitsid viimati 1990 Aserbaidzhaanis ja sealt tagasi tollasesse Taga-Baikali sõjaväeringkonda, siis seisid Tshitaa lähedal baasis ja lammutati 2000. aastate algul (kuid soomustatud vedurid jäeti igaks juhuks alles).Kapten Trumm kirjutas:Muide Venemaal on üks soomusrong kasutusel tänase päevani, kasutatakse väärtuslike kaubarongide saatmiseks läbi Metsiku Ida.
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline