Nagu hummel ütles, just maastikuläbivuse poolest. Eriti õndsalt meenutatakse vanu BTR-ide sõltumatut vedrustust millega ei saanud arugi kui sõitisid mõnes kohast üle kus Pasiga olles peaga vastu lage lendad. Muidugi BTR eeliseks oli ka väike telgede vahe, mistõttu takistus läks ühelt rattalt üle kohe teisele. Pasil oma suurema vahe tõttu tuleb palju rohkem jõudu kulutada takistusest üle vinnamiseks.Üldiselt hakkasin mõtlema,miks EKV/Scoutspataljon on vaimustused suurtest(6x6 ja 8x8) soomustransportööridest?
Sooja maa kogemustest rääkides võib muidugi öelda, et kompromissi tehakse õhema soomusega (võrreldes nt Ridgebackide või Mastiffidega) aga samas viimased just oma suurema kaalu ja halvema teljeseadistusega- 4x4 ja 6x6 (rekka konfiguratsioonis)- jäävad järjekindlalt kinni juba natukenegi pehmemas liivas. Ei taha ette kujutada mis saaks kui need elukad Eesti soodesse ja muidu pehmesse pinnasesse tuua.
Ruumist ei hakka rääkimagi- pane piltidel tähele kuidas saarlased kannavad oma seljakotte RPG võre küljes. Pane paar mürsku plahvatama seal kõrval ja kohe on kildude tõttu poole jao varustus lõhki rebitud.
Ridgeback:
http://img40.imageshack.us/i/1000165z.jpg/
Mastiff:
http://www.armyrecognition.com/images/s ... om_001.jpg
Üldiselt siin BTR-4 mainimisel on läbi käinud seisukoht kuidas meil tekib probleeme spetsiifiliste varusosade hankimisega. Paratamatult tekib küsimus, et kui meil oleks juba üks valmisisend olemas kas siis poleks võimalik eriosi analüüsides ise hakata neid valmistada?
Kui ei ole mõtekas siis kuidas soomlased on oma vene tehnika varuosade probleemi lahendanud- teadas sibulaid siis ma eriti ei usu, et kohe probleemideta ja sujuvalt saadakse vajalike osi kätte muidu pidurist Venemaa käest?