Tänan, eks ma üritan ikka kuidagi tasemel püsida.
Plastik on pärit Kullo poest, seal on üldse kõiksuguseid stüreenist profiile ja erinevas paksuses lehtmaterjali saada, nii et sellega probleemi ei teki.
Aga toru on sellel mudelil kohe karbis kaasas, alumiiniumist treitud...
Urmas.
Porsche soomuskoletised
Nonii, oma Kolgata teel olen jõudnud üsna lähedale poolt teekonda tähistavale märgile, see tähendab, et olen ühe roomiku peaaegu et kokku saanud. Kui puuduvaid hambaid oli enam-vähem ühe roomiku jagu liimitud-töödeldud, siis alustasin pisitasa koostamist. Kõiki ei hakanud kohe valmis tegema - mine sa tea - aga äkki ei mahugi ettenähtud 108-110 lüli ära? No et pääsen veidi kergemini või nii...
Et koostamine lihtsam oleks, otsisin välja Ferdinandi kere, nii Porsche Tiigri, kui ka Ferdinandi mudelitel on kere analoogne, mistõttu lappasin veermiku jupid Ferdinandi kere külge. Põhjus on lihtlabane: poritiivad ei sega roomiku ülemise poole kallal mässamist. Ning kui Ferdinandi kallale jõuan, siis selle jaoks on mul juba metallist roomik olemas..., vaat nii kaval ma olengi..
Nii et esimene sirge jupp kokku ja oma seaduslikule kohale, edasi vedava ratta ümber poolring ning alumine pool rattast kuni sirge jupini. Pildil on toetavad teibiribad veel küljes:
Järgmise momendina tilgutan väikese peenest terastraadist konksukesega lülide vahele hästi vedelat superliimi (Kullo poest pärit) ja seejärel võib teibi maha võtta. Edasi juba roomiku ülemise poole kallale, see tuleb ühest tükist. Kõigepealt kahele sirge materjali jupile (ukse paigaldamise ülejäägid) tavalise maalriteibi ribad peale, nii et kleepiv pool jääb üles ja siis lülisid paika lükkima:
Kui paras ports lülisid teibi küljes kinni, siis lõikasin ribad läbi ning sättisin roomiku ülemise poole paika, pingutusratta jaoks tegin samuti kahest segmendist kumerused valmis, hetkel on veel alumie esimene osa ootel. Sellega tuleb üksjagu mängimist, kuna roomiku läbiripe peab loomulik välja nägema, muidu võib see kogu mudeli ilme rikkuda.
Kui lõpuks tulemusega rahule jään, kordub liimi tilgutamise protsess, misjärel saan valmis segmendid maha võtta ning järgmiste lülide töötlemise kallale asuda - see rõõm ei lõpe veel niipea, neid ei läinud küll päris ettenähtud arv, ent need mõned vähem kui 108 erilist laisklemist kah ei võimalda.
Aga veidi targemaks sain samuti - mäletan hästi, millise võiduka näoga Panzergrenadier oli, kui ta Soome messilt portsu Tamiya ülivedelat liimi koju tassis. Nüüd tundub, et vajaksin sellist isegi, superliimi tilgutamise asemel tõmbaksin sellega lülid üle ja kogu lugu. Selle kevade messiks on niisiis üks positsioon soovide lehel olemas...
Urmas.
Et koostamine lihtsam oleks, otsisin välja Ferdinandi kere, nii Porsche Tiigri, kui ka Ferdinandi mudelitel on kere analoogne, mistõttu lappasin veermiku jupid Ferdinandi kere külge. Põhjus on lihtlabane: poritiivad ei sega roomiku ülemise poole kallal mässamist. Ning kui Ferdinandi kallale jõuan, siis selle jaoks on mul juba metallist roomik olemas..., vaat nii kaval ma olengi..
Nii et esimene sirge jupp kokku ja oma seaduslikule kohale, edasi vedava ratta ümber poolring ning alumine pool rattast kuni sirge jupini. Pildil on toetavad teibiribad veel küljes:
Järgmise momendina tilgutan väikese peenest terastraadist konksukesega lülide vahele hästi vedelat superliimi (Kullo poest pärit) ja seejärel võib teibi maha võtta. Edasi juba roomiku ülemise poole kallale, see tuleb ühest tükist. Kõigepealt kahele sirge materjali jupile (ukse paigaldamise ülejäägid) tavalise maalriteibi ribad peale, nii et kleepiv pool jääb üles ja siis lülisid paika lükkima:
Kui paras ports lülisid teibi küljes kinni, siis lõikasin ribad läbi ning sättisin roomiku ülemise poole paika, pingutusratta jaoks tegin samuti kahest segmendist kumerused valmis, hetkel on veel alumie esimene osa ootel. Sellega tuleb üksjagu mängimist, kuna roomiku läbiripe peab loomulik välja nägema, muidu võib see kogu mudeli ilme rikkuda.
Kui lõpuks tulemusega rahule jään, kordub liimi tilgutamise protsess, misjärel saan valmis segmendid maha võtta ning järgmiste lülide töötlemise kallale asuda - see rõõm ei lõpe veel niipea, neid ei läinud küll päris ettenähtud arv, ent need mõned vähem kui 108 erilist laisklemist kah ei võimalda.
Aga veidi targemaks sain samuti - mäletan hästi, millise võiduka näoga Panzergrenadier oli, kui ta Soome messilt portsu Tamiya ülivedelat liimi koju tassis. Nüüd tundub, et vajaksin sellist isegi, superliimi tilgutamise asemel tõmbaksin sellega lülid üle ja kogu lugu. Selle kevade messiks on niisiis üks positsioon soovide lehel olemas...
Urmas.
jajaa, see on väärt kraam. tellisin isegi huumori mõttes luckymodelist ühe poti. hinne oli 3-4 dollarit. aga kartsin alguses, et kas kohale jõuab. osad postifirmad ei luba nii ohtlikke "lõhkeaineid" vedada. aga kuna teadupärast hiinlasi on palju, pauku nad ei karda ja nad pole loetud, siis see liimipudel jõudis täitsa minuni. kasutan rõõmuga. oluliselt toredam kui poolvedelat möga kuhugi tilgutada.mäletan hästi, millise võiduka näoga Panzergrenadier oli, kui ta Soome messilt portsu Tamiya ülivedelat liimi koju tassis. Nüüd tundub, et vajaksin sellist isegi,
https://www.facebook.com/panzerwerke
Bitte kommen sie in nach käsikaudu, aber vorsicht: esikus on dunkel ja tulistatakse !
No ma ei ole pildiseeriaga veel niikaugele jõudnud: hetkel on roomik Fertsu küljest segmentidena maha võetud ja kindlas järjekorras eraldi karpi pandud. Sellist koos ratastega montaaži plaanis ei ole, ikka tavaliselt juppide kaupa ja hästi igavalt... 
Nüüd jätkan teise roomiku tarvis lülide puhastamist-aukude täitmist-veelkordset puhastamist - hammaste liimimist ja lõplikku puhastamist.., ühesõnaga kaif täies mahus.
Urmas.
Nüüd jätkan teise roomiku tarvis lülide puhastamist-aukude täitmist-veelkordset puhastamist - hammaste liimimist ja lõplikku puhastamist.., ühesõnaga kaif täies mahus.
Urmas.
Puhh...., nüüd olen end lõpuks tolmust puhtaks kloppinud: ega see iseenese võttest selili prantsatamine kerglt ei läinud.. 
Aga mis ma ikka pikalt pläran, teema oli niigi juba otsapidi kolikambrisse kukkunud, lisan parem paar pilti tõestamaks, et roomikud on lõpuks peale aetud:
No ja kui juba kord nokkimiseks läks, siis sai ka sõrmede otsad koos seibidega külge pandud, samuti nagu pead, need jäävad küll sisekülgedele, ent sama soojaga said valmis tehtud ja külge liimitud:
Järgmise korrani.
Aga mis ma ikka pikalt pläran, teema oli niigi juba otsapidi kolikambrisse kukkunud, lisan parem paar pilti tõestamaks, et roomikud on lõpuks peale aetud:
No ja kui juba kord nokkimiseks läks, siis sai ka sõrmede otsad koos seibidega külge pandud, samuti nagu pead, need jäävad küll sisekülgedele, ent sama soojaga said valmis tehtud ja külge liimitud:
Järgmise korrani.
-
Joss Metsast
- Liige
- Postitusi: 2087
- Liitunud: 23 Aug, 2005 9:34
- Kontakt:
-
von manstein
- Liige
- Postitusi: 1416
- Liitunud: 25 Mär, 2008 13:16
- Asukoht: saaremaa
- Kontakt:
No vägev, vägev!
Hea, et lintidega lõpuks ühel pool on.
Pildid on ka nagu pärit fotograafiaõpikust. Nagu selgub võib ka selliseid pikaraudseid elukaid täielikult kaadrisse püüda. Suuremal osal juhtudel jääb vähemalt toruots pildiserva taha ja üldmulje saab rikutud.
Kangesti loodaks, et värvimine lähemal ajal päevakorda tuleb.
Siis kui masin valmis, võib pea anda et kellelgi maailmas pole Tiigrist sellist versiooni olemas.
Aga mis mõõtu traadist vedru keerutasid?
Hea, et lintidega lõpuks ühel pool on.
Pildid on ka nagu pärit fotograafiaõpikust. Nagu selgub võib ka selliseid pikaraudseid elukaid täielikult kaadrisse püüda. Suuremal osal juhtudel jääb vähemalt toruots pildiserva taha ja üldmulje saab rikutud.
Kangesti loodaks, et värvimine lähemal ajal päevakorda tuleb.
Siis kui masin valmis, võib pea anda et kellelgi maailmas pole Tiigrist sellist versiooni olemas.
Aga mis mõõtu traadist vedru keerutasid?
Ma ootan samuti värvimist, nagu mingit hingeõnnistust juba...
Vedrud keerasin 0,15mm traadist, mingi juhtme kiud.
No ja värv tuleb tõesti klassikaline tankihall, isegi eraldusmärkidega pole seekord vaja vaeva näha - neid lihtsalt ei olnud - katseeksemplar ikkagi.
Aga hetkel olen üksjagu aega kulutanud trosside taltsutamisele. Komplektis on kaasas küll üsna kobedad isendid:
Ent need on fotodega kõrvutades veidi jämedavõitu, samuti on trossi kinnitused üsna robustsed. Kuid kaasas on ka jupikesed metallist trossi ning aasad. Need trossijupid on aga hoopis peened ning kõigest kahe kardeelised, näevad välja nagu täielik porr, ühesõnaga prügikasti, mis siis et metallist! Eriti kuna aasade kousse ümbritsevad trossi imitatsioonid on parasjagu jämmedad.
Võtsin siis ette ja hakkasin ise aasasid ümber tegema, sellised nad nüüd said:
Ja siis kribinal-krabinal enam-vähem õige läbimõõduga trossidele otsa:
Selleks et tross niiviisi rõngasse keerata, et ta ka kuju hoidma jääks läks ikka üksjagu mässamist - ikka üritab ennast nii sättida, nagu vaja ei ole. Aga ega ma veel võidumees pole kah - need rõnglid võivad ju kenad tunduda, ent mudelile külge pookimine seisab veel ees, nii et kaifi jätkub kauemaks.
Tross kinnitus keskelt kolme ja tagant ühe klambriga, aasad ja tagumine rõngas toetusid neljale konksule. Need konksud on Dragoni komplektis kenasti olemas, ent miskipärast on need ette nähtud nurgelistena, siin on konksud - ise väänatud ja Dragoni pakutud - kõrvuti, nii eest, kui ka küljelt:
Samas võib fotodelt näha, et tegelikkuses oli tegu siiski kumeralt painutatud konksudega:
Selleks korraks kõik.
Vedrud keerasin 0,15mm traadist, mingi juhtme kiud.
No ja värv tuleb tõesti klassikaline tankihall, isegi eraldusmärkidega pole seekord vaja vaeva näha - neid lihtsalt ei olnud - katseeksemplar ikkagi.
Aga hetkel olen üksjagu aega kulutanud trosside taltsutamisele. Komplektis on kaasas küll üsna kobedad isendid:
Ent need on fotodega kõrvutades veidi jämedavõitu, samuti on trossi kinnitused üsna robustsed. Kuid kaasas on ka jupikesed metallist trossi ning aasad. Need trossijupid on aga hoopis peened ning kõigest kahe kardeelised, näevad välja nagu täielik porr, ühesõnaga prügikasti, mis siis et metallist! Eriti kuna aasade kousse ümbritsevad trossi imitatsioonid on parasjagu jämmedad.
Võtsin siis ette ja hakkasin ise aasasid ümber tegema, sellised nad nüüd said:
Ja siis kribinal-krabinal enam-vähem õige läbimõõduga trossidele otsa:
Selleks et tross niiviisi rõngasse keerata, et ta ka kuju hoidma jääks läks ikka üksjagu mässamist - ikka üritab ennast nii sättida, nagu vaja ei ole. Aga ega ma veel võidumees pole kah - need rõnglid võivad ju kenad tunduda, ent mudelile külge pookimine seisab veel ees, nii et kaifi jätkub kauemaks.
Tross kinnitus keskelt kolme ja tagant ühe klambriga, aasad ja tagumine rõngas toetusid neljale konksule. Need konksud on Dragoni komplektis kenasti olemas, ent miskipärast on need ette nähtud nurgelistena, siin on konksud - ise väänatud ja Dragoni pakutud - kõrvuti, nii eest, kui ka küljelt:
Samas võib fotodelt näha, et tegelikkuses oli tegu siiski kumeralt painutatud konksudega:
Selleks korraks kõik.
-
von manstein
- Liige
- Postitusi: 1416
- Liitunud: 25 Mär, 2008 13:16
- Asukoht: saaremaa
- Kontakt:
Tegelikult on nüüd käes see kõige vastutusrikkam osa, mudelile annavad lõpliku ilme (ja vaatajale esmamulje) tavaliselt masina küljes olevad detailid: trossid, labidad, tungrauad ja muu taoline. Kui need näevad välja "viimase peal" võis vähemalt sinnakanti, siis on mudeli mulje hoobilt plussis, kui pisidetailide juures torkab silma robustsus ja rohmakus, siis ei maksa kasvõi mudeli geomeetria juures tehtud üliinimlikud ponnistused suurt midagi - vaataja jaoks tundub kogu värk nagunii alla keskmise.Kas nüüd on materiaalosaga kõik? Läheb värvimiseks?
Nii et värvimisega tuleb veel kannatada, enne pean tulekustutiga asjad selgeks saama - Dragoni kõikides komplektides (vähemalt nendes, mis minul olemas on) on kaasas ainult ühte mõõtu kustutid ja need on fotol näha olevaga võrreldes ikka suurusjärgu võrra väiksemad.
Aga lootus jääb, et soojemate ilmade saabudes saab mõne aja pärast värvimisega peale hakata.
Tänan küsimast, tegelikult ei ole - kuna kohe tekiks küsimus, et mida siis tööaja sisse arvestada? Kui ainult füüsilise tegevusega seotud momente, siis tuleb tööajaks ilmselt suht normaalne näitaja, ent suurem osa mudeli konditsiooni viimisele kuluvast ajast läheb kõiksugust sorti mõttetööle (materjalidega tutvumine ja võrdlemine, nuputamine erinevate lahenduste otsimise juures - paljusid asju on võimalik mitut moodi teha, ent pean mõistlikuks leida ratsionaalsem moodus) ja seda on juba väga keeruline kokku rehkendada..Oled sa arvutanud ka, palju töötunde selle mudeli valmistamiseks kulub..?
Urmas.
heh ja ma oleks selle tanki pea-aegu mängleva kergusega ära lõhkunud 
no kugu see roomiku töö on täiesti tase omaette.
Kas sa pole mõenud roomiku komplektide seeriatootmise peale?
no kugu see roomiku töö on täiesti tase omaette.
Kas sa pole mõenud roomiku komplektide seeriatootmise peale?
Pakkuda võib filateeliat perioodist 1918-1941.
www.aiaimpeerium.ee
www.aiaimpeerium.ee
Tervitus üle pika aja!
Tegelikult ma ikka toimetan kah, kuigi väliselt võib tunduda, et asi hakkab kätte "ää surema"...
Aga nüüd asja juurde - lõpuks sain valmis tungraua alla käiva paku masteri ja täna üritan ka vormi ära teha. Kuid eelnevalt tegin pakust paar klõpsu, seekord ei julgenud enam tuletikku kõrvale panna, eks endalgi on teisest juba paras allergia, nii et kujutlusvõime tuleb appi võtta, pealegi ei ole seekord tegu üldsegi mitte hirmtillukese jubinaga:
Seekord siis üsna naturaalsetest materjalidest master. Teadagi miks - loodan, et puidu faktuur jääb valandile peale, aga eks seda näeb paari päeva pärast, kui kloonid käes on.
Aga kogu masina hetkeseis on selline:
Kõige rohkem on olnud tegu just tagumise otsaga: tungrauad ja muu selline pudi-padi, mis tegelikult ka selle viimase lihvi ehk esmamulje mudelist annavad. Ja siin siis sama teiselt poolt:
Kui pakud valatud ja külge saan, siis võibki värvimisele mõtlema hakata, Minimaailm 2010 -ni jääb ligi kolm nädalat - ehk jõuan...
Urmas.
Tegelikult ma ikka toimetan kah, kuigi väliselt võib tunduda, et asi hakkab kätte "ää surema"...
No sarnasel teemal olen ma juba päris mitu puhku kirjutanud, nii et seekord vastan lühidalt: ei, isegi mõelnud ei ole, kuna minu poolt kasutatav tehnoloogia ei ole tootmise mõttes rentaabel.Kas sa pole mõenud roomiku komplektide seeriatootmise peale?
Aga nüüd asja juurde - lõpuks sain valmis tungraua alla käiva paku masteri ja täna üritan ka vormi ära teha. Kuid eelnevalt tegin pakust paar klõpsu, seekord ei julgenud enam tuletikku kõrvale panna, eks endalgi on teisest juba paras allergia, nii et kujutlusvõime tuleb appi võtta, pealegi ei ole seekord tegu üldsegi mitte hirmtillukese jubinaga:
Seekord siis üsna naturaalsetest materjalidest master. Teadagi miks - loodan, et puidu faktuur jääb valandile peale, aga eks seda näeb paari päeva pärast, kui kloonid käes on.
Aga kogu masina hetkeseis on selline:
Kõige rohkem on olnud tegu just tagumise otsaga: tungrauad ja muu selline pudi-padi, mis tegelikult ka selle viimase lihvi ehk esmamulje mudelist annavad. Ja siin siis sama teiselt poolt:
Kui pakud valatud ja külge saan, siis võibki värvimisele mõtlema hakata, Minimaailm 2010 -ni jääb ligi kolm nädalat - ehk jõuan...
Urmas.
Siin pole kommenteerida midagi,ainult mõned küsimused.
Kuda seda nüüd täpselt küsidagi... Kas see varulint oligi ette nähtud sinna torni ja kasti vahele? Natuke ebamugav seda sealt välja võtta ja tagasi toppida või oli see veel mingi kaisteks mõeldud?
Ja tungraha kohal on hari w? Pole varem nigu sellist instrumenti mudelitel kohanud?
A.
Kuda seda nüüd täpselt küsidagi... Kas see varulint oligi ette nähtud sinna torni ja kasti vahele? Natuke ebamugav seda sealt välja võtta ja tagasi toppida või oli see veel mingi kaisteks mõeldud?
Ja tungraha kohal on hari w?
Pole varem nigu sellist instrumenti mudelitel kohanud?A.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline