Viikand ja Varba Sass...kes teab midagi...
-
toomas tyrk
- Site Admin
- Postitusi: 5711
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Surmanuhtluse võis EV ajal saada vaid kaitseseisukorra piirkonnas toime pandud kuriteo eest.
Kriminaalkoodeksis surmanuhtlust ei olnud. Kaitseseisukorra piirkonnas toimepandud raskemad kuritööd läksid sõjakohtu pädevusse, see mõistis õigust sõjaseisukorra seaduste järgi ning oli üsna kärme surmaotsuseid langetema.
Kahjuks ei oska ütelda, kas Jõhvi tol ajal oli kaitseseisukorra piirkond või mitte.
Mis huvitav - tolleaegsed kurikaelad ise ei olnud selliste õiguskorra nüansidega eriti kursis. Sai loetud mingit tolle-aegset ajalehe juttu, kus röövel oli maanteel talumehe maha löönud ja tulle laadalt toodud raha ja kauba (koos vankriga) pihta pannud. Laiba aga peitis lähedale raudteekraavi. Pärast tuli välja - maantee polnud kaitseseisukorra piirkonnas, raudtee koos paarimeetrise ümbritseva ribaga aga oli. Mees läks sõjakohtu alla ja sai muidugi kuuli...
Kriminaalkoodeksis surmanuhtlust ei olnud. Kaitseseisukorra piirkonnas toimepandud raskemad kuritööd läksid sõjakohtu pädevusse, see mõistis õigust sõjaseisukorra seaduste järgi ning oli üsna kärme surmaotsuseid langetema.
Kahjuks ei oska ütelda, kas Jõhvi tol ajal oli kaitseseisukorra piirkond või mitte.
Mis huvitav - tolleaegsed kurikaelad ise ei olnud selliste õiguskorra nüansidega eriti kursis. Sai loetud mingit tolle-aegset ajalehe juttu, kus röövel oli maanteel talumehe maha löönud ja tulle laadalt toodud raha ja kauba (koos vankriga) pihta pannud. Laiba aga peitis lähedale raudteekraavi. Pärast tuli välja - maantee polnud kaitseseisukorra piirkonnas, raudtee koos paarimeetrise ümbritseva ribaga aga oli. Mees läks sõjakohtu alla ja sai muidugi kuuli...
1937 kehtis juba 1934. aastast kogu Eestis kaitseseisukord.
2.jaotis.
Surmanuhtluse täitmine.
§ 693. Surmanuhtlus viiakse täide prokuröri korraldusel ja valvel mitteavalikult ühes neist vangistusasutistest, kus on sellekohased ruumid ja abinõud.
Otsuse täitmist ja ettevalmistusi selleks juhatab tegelikult vangistusasutise direktor.
Mürgistusvahendi koosseisu ja kaalu määrab Tervishoiu ja Hoolekande Talitus.
(RT 1938, 37, 332 VII.)
§ 694. Kui surmamõistetut kinni peetakse vangistusasutises, kus sisseseadet surmanuhtluse täitmiseks ei ole, siis viiakse ta üle prokuröri korraldusel lähemasse vangistusasutisse, kus vastav sisseseade olemas.
§ 695. Surmanuhtlus viiakse täide mitte varem kui 24 tundi ja mitte hiljem kui 48 tundi pärast seda, kui prokuröri vastav kirjalik korraldus vangistusasutises saadud.
§ 696. Kui surmanuhtluse täitmiseks tekib takistusi, teatab vangistusasutise direktor neist viivitamata prokurörile, oodates ära neile järgnevad korraldused.
§ 697. Surmanuhtluse täitmise ettevalmistuse ajal on surmamõistetul õigus üksikkambris kokku saada oma abikaasaga, ülenevate ja alanevate sugulastega, vendadega ja õdedega, oma usutunnistuse vaimulikuga ja oma kaitsjaga, samuti ka notariga selle teenistuskohustesse kuuluvate toimingute tegemiseks. Kui surmamõistetu ja nimetatud isikud soovivad, teostub kokkusaamine valve juuresolekuta.
Kokkusaamine lõpetatakse vangistusasutise direktori korraldusel hiljemalt üks tund enne ettevalmistusaja lõppu.
§ 698. Surmanuhtluse täitmise täpse tähtaja teatab vangistusasutise direktor prokurörile, kelle korraldusel vastav otsus täide saadetakse.
Nimetatud ajaks ilmub vangistusasutisse prokuratuuri esindaja ühes oma sekretäriga.
§ 699. Surmanuhtluse täitmise juures viibivad ka vangistusasutise arst ja vangistusasutise direktori määramisel tarvilik arv valvureid.
Surmanuhtluse täitmise juurde kutsutakse surmamõistetu soovil ka tema usutunnistuse vaimulik, kuid selle mitteilmumine ei takista surmanuhtluse täitmist.
§ 700. Surmanuhtluse teostavad eriti selleks palgatud isikud, kelle nimed hoitakse täielikus saladuses ja kelle vaevatasu väljamaksmine tõestatakse sellekohase aktiga tasu saajalt allkirja võtmata.
§ 701. Pärast surmamõistetu toomist surmamisruumi avaldab prokuratuuri esindaja temale seadusjõusse astunud kohtuotsuse, milles temale surmanuhtlus määratud, vastavail juhtudel ka armuandmispalve tagajärjeta jätmise, ja küsib temalt, kas ta soovib, et surmanuhtlus täide saadetakse mürgistamise teel, Selle järel teeb prokuratuuri esindaja korralduse vangistusasutise direktorile surmanuhtluse täitmiseks. Viimase korraldusel annab surmanuhtluse teostaja surmamõistetule tarvitada mürgistusvahendi, kui ta on soovinud surmanuhtluse täidesaatmist mürgistamise teel.
Kui surmamõistetu viie minuti jooksul ei ole mürgistamisega lõpetanud oma elu, teostatakse surmanuhtlus poomise teel.
§ 702. Pärast surmanuhtluse täitmist tõestab vangistusasutise arst suusõnaliselt surma saabumist, mille järele prokuratuuri esindaja koostab surmanuhtluse täitmise kohta akti, millele peale prokuratuuri esindaja alla kirjutavad vangistusasutise direktor, vangistusasutise arst ja prokuratuuri esindaja.
§ 703. Surmatu laip maetakse vangistusasutise direktori korraldusel või saadetakse ülikoolile teaduslikuks otstarbeks.
http://www.hot.ee/seadustekogu/skxv-1-1.html
2.jaotis.
Surmanuhtluse täitmine.
§ 693. Surmanuhtlus viiakse täide prokuröri korraldusel ja valvel mitteavalikult ühes neist vangistusasutistest, kus on sellekohased ruumid ja abinõud.
Otsuse täitmist ja ettevalmistusi selleks juhatab tegelikult vangistusasutise direktor.
Mürgistusvahendi koosseisu ja kaalu määrab Tervishoiu ja Hoolekande Talitus.
(RT 1938, 37, 332 VII.)
§ 694. Kui surmamõistetut kinni peetakse vangistusasutises, kus sisseseadet surmanuhtluse täitmiseks ei ole, siis viiakse ta üle prokuröri korraldusel lähemasse vangistusasutisse, kus vastav sisseseade olemas.
§ 695. Surmanuhtlus viiakse täide mitte varem kui 24 tundi ja mitte hiljem kui 48 tundi pärast seda, kui prokuröri vastav kirjalik korraldus vangistusasutises saadud.
§ 696. Kui surmanuhtluse täitmiseks tekib takistusi, teatab vangistusasutise direktor neist viivitamata prokurörile, oodates ära neile järgnevad korraldused.
§ 697. Surmanuhtluse täitmise ettevalmistuse ajal on surmamõistetul õigus üksikkambris kokku saada oma abikaasaga, ülenevate ja alanevate sugulastega, vendadega ja õdedega, oma usutunnistuse vaimulikuga ja oma kaitsjaga, samuti ka notariga selle teenistuskohustesse kuuluvate toimingute tegemiseks. Kui surmamõistetu ja nimetatud isikud soovivad, teostub kokkusaamine valve juuresolekuta.
Kokkusaamine lõpetatakse vangistusasutise direktori korraldusel hiljemalt üks tund enne ettevalmistusaja lõppu.
§ 698. Surmanuhtluse täitmise täpse tähtaja teatab vangistusasutise direktor prokurörile, kelle korraldusel vastav otsus täide saadetakse.
Nimetatud ajaks ilmub vangistusasutisse prokuratuuri esindaja ühes oma sekretäriga.
§ 699. Surmanuhtluse täitmise juures viibivad ka vangistusasutise arst ja vangistusasutise direktori määramisel tarvilik arv valvureid.
Surmanuhtluse täitmise juurde kutsutakse surmamõistetu soovil ka tema usutunnistuse vaimulik, kuid selle mitteilmumine ei takista surmanuhtluse täitmist.
§ 700. Surmanuhtluse teostavad eriti selleks palgatud isikud, kelle nimed hoitakse täielikus saladuses ja kelle vaevatasu väljamaksmine tõestatakse sellekohase aktiga tasu saajalt allkirja võtmata.
§ 701. Pärast surmamõistetu toomist surmamisruumi avaldab prokuratuuri esindaja temale seadusjõusse astunud kohtuotsuse, milles temale surmanuhtlus määratud, vastavail juhtudel ka armuandmispalve tagajärjeta jätmise, ja küsib temalt, kas ta soovib, et surmanuhtlus täide saadetakse mürgistamise teel, Selle järel teeb prokuratuuri esindaja korralduse vangistusasutise direktorile surmanuhtluse täitmiseks. Viimase korraldusel annab surmanuhtluse teostaja surmamõistetule tarvitada mürgistusvahendi, kui ta on soovinud surmanuhtluse täidesaatmist mürgistamise teel.
Kui surmamõistetu viie minuti jooksul ei ole mürgistamisega lõpetanud oma elu, teostatakse surmanuhtlus poomise teel.
§ 702. Pärast surmanuhtluse täitmist tõestab vangistusasutise arst suusõnaliselt surma saabumist, mille järele prokuratuuri esindaja koostab surmanuhtluse täitmise kohta akti, millele peale prokuratuuri esindaja alla kirjutavad vangistusasutise direktor, vangistusasutise arst ja prokuratuuri esindaja.
§ 703. Surmatu laip maetakse vangistusasutise direktori korraldusel või saadetakse ülikoolile teaduslikuks otstarbeks.
http://www.hot.ee/seadustekogu/skxv-1-1.html
Ich bin kein Soldat. Ich bin ein Reservist.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist