Eesti raskem juba olemasolev "raud"

[Lemet]

- esmalt tuvastama selge vajaduse struktuuris (okei, olen nõus, torusid on meil meeste arvuga võrreldes vähevõitu);
- mõelda läbi üksuste väljaõpetamine (ja plaanida selleks raha järgmistesse aastatesse);
- arvutada ära täpne laopinna vajadus (ja plaanida selleks raha järgmistesse aastatesse),
- valmistuda 105mm mahamüümiseks või utiliseerimiseks (ja plaanida selleks raha järgmistesse aastatesse)
- arvutada välja, kui palju on vaja juurde hankida veokeid, tulejuhtimisseadmeid ja kõike muud (ja plaanida selleks raha järgmistesse aastatesse).
- ja lüüa lõpuks kõik need numbrid kokku ning kirjutada seejärel „suurde hankeplaani“, kui palju kogu see hanke maksma läheb.

Ning resultaat oleks olnud, et siis,umbes nii kolme-nelja aasta pärast, oleksid soomlased meile nagu padulollakatele otsa vaadanud ning küsinud, et te mõtlete vist neid 122 mm suurtükke, mis kolm ja pool aastat tagasi juba ära osteti...

Ja veel, kulla A4, kas Saulusest on saanud Paulus??? Kuhu on kadunud kõikvõimas usk KaMina ilmeksimatusesse??? Alles mõni aeg tagasi kirjutasid sellise tiraadi

Kullakesed, nagu ma olen korduvalt siin foorumis rääkinud, koostavad igasuguseid ohuprognoose ja stsenaariumeid kümned, kui mitte sajad inimesed kõikidest Eesti julgeolekuasutustest, sh kümned sõjaväeluurajad, kes tunnevad meie naabri relvajõude ilmselt paremini kui Eesti oma. Nendel inimestel on analüüside tegemiseks pehmelt öeldes põhjalikum baasinfo, kui meil kõigil kokku. Nemad teevad seda tööd oma põhitööna, mitte õhtuti kella üheksaste uudiste ja kolmanda õllepudeli vahel.

Miks sa siis seda 122 mm suurtükkide ostu nii pahaks paned?

[nokkloom]

Vabandust, aga äkki seletataks ka mulle kus jagatakse sõbrahinnaga tänapäeval moodsaid järelveetavaid kahureid?
Rootslaste FH-77?
FH-70 teisest pataljonist ju loobuti. Kuna, kasutatud relvade turul vist ei kehti mitte see reegel, et võtan mida tahan, vaid hoopis mida pakutakse. Külma sõja varud on aga otsa saamas ja osa asju mida pakutaks, neid me keelame endile ise. Ehk tegutseda tuleb siis kui on võimalik, mitte unistada hiljem.

[krijgsvolk]

Minu suur ja vana pea ütleb ainult üht:vajadusel peab olema otsustusõigusega inimestel paindlik mõtlemine ja mõningane abstraktse mõtlemise ning arengute dünaamika ettenägemise võime. Lisaks hää portsjon otsustamis-, tegutsemis-ja vastutusjulgust.
Seda ei ole ju palju tahta...

[kaur3]

A4 kirjutas:

Selles mõttes on Saksa 155mm haubitsate hange (kus saadi kogu pataljoni tabelvarustuse komplekt) õpikunäide tõeliselt sõbrahinnaga hankest ning 122mm hange jälle selle täielik vastand. Kusjuures rahaliselt neil tänaseks enam suurt vahet ei ole, lahinguväärtuse mõttes on aga kahe relva vahe üsna märgatav.

Kui see on tõesti nii, ja ma usun Su mõttekäiku, siis tahaks nutta! Kas tõesti on 122 mm ostu hind koos igasuguste lisakuludega 120 milj EEK'i kanti? Selle eest saaks juba rootslastelt ligi 400 NLAW'i, mida hummel võib kiiresti reageerivatele ajateenijatele jagada

Viva La Salsa!!!

[Kapten Trumm]

Probleem suurtükiväega hakkab pihta sellest, et kogu meie operatiivstruktuur on vildakalt planeeritud. Ebaproportsionaalselt suur soomusvägede sõjas vähese elujõuga kergejalaväe mass ja olematu raskerelvastus on selle märksõnad. Olin seda meelt ja A4 demagoogia ega igasugu populaarteaduslikud meedia etteasted ei suuda arvatavasti veel niipea minu argumentatsiooni kõigutada.

Kahjuks jätkub sama probleem ka SKAK 2018-s. Sest inimesed, kes teevad vigaseid plaane, on ju samaks jäänud. Ilmselt on neil lugemata selline populaarteaduslik raamat nagu Juutilaineni "Talvesõda". Lugege kaminas palun hoolega seda suurtükiväe osa - ja tehke järeldusi.

Meie vaenlasel on ühe motolaskurbrigaadi peale üks suurtükidivisjon (18 relva, nii D-30'd kui ka eri liikurid). Motolaskurbrigaadis on tavaliselt 3 jalaväepataljoni. Pluss muu muidugi ka. See tähendab, et iga vene pataljon liigub võimsa suurtükitule katte all. Mis meil on? Olemasoleva 155 mm pataljoni (mis on natuke suurem kui vene divisjon - 24 relva) saame pakkida kaasa 1. brigaadi "kompotti". Aga brigaad on ju tegelikkuses 2-4 jalaväepataljoni+tagala komponent. Üks pataljon on jämedalt 700 nägu. 2-4+tagala on siis 2100-3500 nägu. Et me üritame Kunnase loogika järgi leevendada probleemi brigaadi arvukuse vägisi kasvatamisega on sama, mis lisada supile vett - suppi saab näiliselt potis rohkem kuid pole teine enam eriti toitev ega maitsev....

Juba praegu on operatiivstruktuur 16 000 nägu. 16 000 miinus 3500 jääb järgi ikkagi 12 500. Kui opstruktuur suurendatakse 25 000ni aastaks 2018, siis jääb meil üle juba 21 500.

Seega jääb meil üle 12 500 - 21 500 jalaväelast, kes võivad parimal juhul loota pataljoni 120 mm MP-le (mille laskekaugus on mõned kilomeetrid. Kui me siin kireme juba, et vastane paneb 15 km laskekaugusega D-30 kohe counter-battery'ga vaikima, siis 120 mm MP-d pannakse VEEL KIIREMINI vaikima. Sest neid saab isegi 122 mm surpressida täiesti karistamatult. Kui muidugi puudub vastase suurtükivägi. Mida meil ju pole.

Selles kontekstis on iseg külma sõja aegse tulejuhtimisega 122 mm divisjonid päris suur asi. Palju parem kui 120 mm MP ja väga palju parem kui 81 mm.

A4 probleem on selles, et siin tõrvatakse ühte suht talupoegliku loogikaga tehingut - kamin ei suuda ka ise midagi paremat välja pakkuda. Pealegi ma kahtlen, kas sa selles postis kirjapandut üldse adunud on. Ja ei ole asekantsler kordagi esinenud üleskutsega, et sõbrad, teeme selle mõistliku tehingu ja ostame endale 2-3 täiskomplekti siis kuskilt (ei kujuta seda enam hästi ette, kuskohast, aga siiski).

Kui tahate jalaväega sõdida, peab olema raskerelvastust, millega jalaväge toetada. Praegu suurendatakse (nende haubitsakriitikutest kamina heakskiidul) niigi ebaproportsionaalset nõuetekohaselt tagamata jalaväe massi, mis ei suurenda märkimisväärselt KV lahinguvõimet, sest
1. mobilisatsioonivärk on endiselt ligadi-logadi ja kogemus puudub
2. puudub vajalik LT (sh suurtükivägi) kui ka LTT.
3. puudub suuremate väehulkade liigutamise kogemus (on ainult üksainus brigaadipädevusega staap).

Mina maksumaksjana küsiks, et mida seal kaminas/peastaabis tehakse?

Mina nt hääletan D-30 poolt - sest kamina alternatiiv on mis? Polegi. On niisama kaagutamine ligi 10 aasta tagusest tehingust ilma alternatiivita (aga Saksmaalt saaks ju 155 pataljoni 80 milliga..). Me saime omal ajal Rootsist laevatäie relvi ka niisama, kas praegu saaksime? Pakun, et praegu pole 2000. aasta. Kahjuks. Pealegi 122-st lastakse ja polügoonil tabatakse enamvähem sama täpselt kui 155-st. Milles seisneb siis "sõjas ei liigu angaarist meetritgi"? Lasevad ja liiguvad ju?

[kala]

Pealegi 122-st lastakse ja polügoonil tabatakse enamvähem sama täpselt kui 155-st. Milles seisneb siis "sõjas ei liigu angaarist meetritgi"? Lasevad ja liiguvad ju?

Hetkeseisuga liiguvad kasutades FH pataljoni varustust k.a. MANe, rahuajal saab nii teha...
Hummel peaks teadma kas on ära otsustatud mis masinad neid vedama lõpuks hakkavad?

[toomas tyrk]

Veelkord meeldetuletuseks - millest ma alustasin oma eelmist posti - KaMini ametnik ei otsusta seda, mida ostetakse, mis raha eest ja mis järjekorras. Ülesanne tuleb talle mujalt. Veel vähem otsustab ta selle üle, milline on EKV rahu- ja sõjaaegne struktuur ning varustus.

See on ikka KJPS ülesanne need asjad paika panna. Ning siis saab vastavalt eraldatavale rahale neid struktuure ehitada ja mehitada ning neile varustust hankida. Selles etapis on KaMini ametnikel juba suur ja aktiivne roll.

Mis oli selle viimase kirutud artikli mõte - hanked peaksid ikkagi toimuma väljatöötatud hankeplaani alusel. Mitte mingite äkk-otsuste järgi. Kas see seisukoht on õige või vale?

Ei maksa jälle hakata KaMini koristajat süüdistama selles, et EKV-l tanke ja lennukeid ei ole...

[kaur3]

Trumm ütles:

Pealegi 122-st lastakse ja polügoonil tabatakse enamvähem sama täpselt kui 155-st. Milles seisneb siis "sõjas ei liigu angaarist meetritgi"? Lasevad ja liiguvad ju?

Mosin Nagant vintpüssiga lastakse samuti tänasel päeval väga täpselt. Kui selle laskja asukoht avastatakse ja antakse vastutuld näiteks DShK'ga, siis kes võidab? Siinkohal võib öelda, et kõik taandub taktikale ja kui Naganti mees on hästi valitud positsioonil, sooritab ainult ühe lasu, kasutab moondamisvõtteid, eemaldub varjatult positsioonilt jne, siis ta teeb DShK mehele iga kell ära. Teda lihtsalt ei avastata. Kas ja kuidas on see võimalik D-30'ga, et tulla järgmisel päeval tagasi, et jätkata oma töid ning tegemisi meie suhteliselt piiratud mõõtmetega mänguväljakul? Mis relvadega on võimalik sellist snaipritaktikat kasutada? Mis relvad on piisavalt võimsad, et vastasele mõistus kiirelt koju tuua?

Mina isiklikult olen märganud, et Eestis promotakse lähenemist, et KL-mees peab olema täpne laskur. Mingisse kavasse oli isegi sisse kirjutatud, et igale poole tuleb luua 300m tiirud. Arvestades vastase loomust, siis kas KL-mees ei peaks olema mitte TT täpne lsakur?

.22 moonaga püss võrdub M-69? Mõlema laskekauguse keskmiselt harjutanud mehe käes 100m?
5,56 võrdub Carl Gustaviga? Laskekaugus 300m?
7,62 moonaga snaipripüss võrdub NLAWiga? Laskekaugus 600m?
.338 Lapua püss võrdub Javeliniga? Laskekaugus 1000m?
.50 püss võrdub Spikega? Siin läheb distants juba Spike kasuks liiga suureks

Mis kaliibriga relva ihaldavad küll meie TL-mehed

PS Mina ei nõustu absoluutselt Trummi "Talvesõja" raamatusoovitusega. Lugege parem Bailey "Field Artillery and Firepowerit"

[Kilo Tango]

Antud kontekstis olen ma A4-ga täiesti nõus. Foorumlased kipuvad üle hindama konkretse vidina (antud puhul siis 122mm toru) hinna oskaalu kogu hanke kuludes. Praktikas on see osakaal jämedalt võttes 20-40% olenevalt relvasüsteemist. Mis tähendab, et kui muud komponendid on samad (antud puhul logistika, tulejuhtimine jms.), siis on kasulikum osta kallim toru - see mõjutab lõpphinda vähe, kuid annab olulise võidu tulejõus.

Antud otsuse kasuks räägi aga asjaolu, et minu teada ei olnud tollal üleüldse mingit suurtükipargi laiendamist kavas ja ilma selle "impulsiivostuta" oleks meie kaudtulevõimekus sama nigel kui enne. Ehk siis ma pooldan küll põhjalikumalt kaalutud hangete läbi viimist aga tienekord on vaja ka natuke rehepappi panna, et asjad liikuma hakkaksid.

Ma olen Trummiga nõus selles osas, et meie kaitseveäe varustajad (vaatamata oma A4 poolt kirjeldatud informeeritusele) teevad kohati kummastavaid otsuseid. Näitena ei saa üle ega ümber miinilaevadest, millised 800 milkut oleks saanud kindlasti märksa asjalikumalt investeerida. Peale kõige muu tundub valitsevat selles kaitseostude planeerimises krooniline kaudtulevõimekuse vajaduse alahindamine. Sestap ei kujuta mina küll ette, kuidas need kõneall olnud 122mm torude kogu safti peale läinud 150 mil oleks saanud paremini paigutada.

[Qtec]

Koostasin parasjagu umbes sama mõttega vastust, nagu kaasfoorumlase Kilo Tango viimane postitus. Seekord pääsesin kergemalt:) st. ühinen Kilo Tango arvamusega.

Plaaneerimises ning plaani järgimises pole midagi halba, kuid see ei tähenda, et plaani ei võiks olukorra muutudes või täiendavate võimaluste avanemisel paindlikult korrigeerida.

[Kapten Trumm]

Trumm ütles:
PS Mina ei nõustu absoluutselt Trummi "Talvesõja" raamatusoovitusega. Lugege parem Bailey "Field Artillery and Firepowerit"

Aga sa loe ka Talvesõda. Lisaks toodud kaasaegsele allikale. Talvesõja kõige põhilisem ridade vaheline tarkus oli, et massiarmee lambakarja ei aita ka kõige moodsamad relvad, kui tema vastas on otsustav, olusid tundev ja motiveeritud vastane. Soomlastel oli väga terav puudus justnimelt nendest vananenud, aastaarvuga sajandivahetusel toodetud suurtükkidest (palju tehnikat oli seal "hüppav" - st ilma hüdraulilise lafetita) ja korralikust laskemoonavirmast. See asjaolu oli ka üks peamisi põhjuseid, miks märtsis 1940 Mannerheimi liin langes. Päris kahju oleks olnud nendest vene ahelikest, kui Soomel olnuks 1939 sama kogus ja aja kontekstis sama ajakohane suurtükivägi kui praegu. Näiteks 700 ühikut WWI aegset kraami. See oleks nagu D-30 praegu.

Samamoodi nagu sa kõrvutad siin Mossini ja DshK-d, kõrvutas ka Punaarmee juhtkond 1939 andmeid ja plaanis võiduparaadi H+2 nädalat Helsinkis teha.

Aga näe, vahepeal oli veel üks tundmatu faktor, milles eksiti ja kahe nädalaga Helsinkis saadi kolme ja poole kuuga vaid suht tühine osa Soome territooriumist. Umbes samu näiteid võime tuua ka sealt Vahemere idasopi kaldalt, kus lihtsalt mingi kaks vana tanki kuskil pudelikaelas, mis teoorias oleks kukepea, panid terve brigaadi seisma.

Jaapani vanasõna: puuduva naela pärast kaotati hobuseraud. Kadunud hobuseraua tõttu kaotati hobune. Kaotatud hobuse tõttu ei jõudnud kuller kohale, teade jäi kohale toomata. Selle pärast kaotati sõda.

[Kapten Trumm]

Antud kontekstis olen ma A4-ga täiesti nõus. Foorumlased kipuvad üle hindama konkretse vidina (antud puhul siis 122mm toru) hinna oskaalu kogu hanke kuludes. Praktikas on see osakaal jämedalt võttes 20-40% olenevalt relvasüsteemist. Mis tähendab, et kui muud komponendid on samad (antud puhul logistika, tulejuhtimine jms.), siis on kasulikum osta kallim toru - see mõjutab lõpphinda vähe, kuid annab olulise võidu tulejõus.

Mis oleks alternatiiv? Meie tänases seisus kõvatamine Excaliburist ja PZH 2000 paremusest kumbagi eales omamata? Nagu meil on siin surematud teemad 200+ lk iga väeliigi kohta juba olemas. Nüüd tehti midagi REAALSET ka ära?

D-30 alternatiiv oli ka - 2000. alguses aktiivsemalt oma tagumikku liigutada. Mida ei tehtud. Siis oli kavandatav opstruktuur ju veel suurem, seega ei saa pugeda ka struktuuri taha. Et suurtükiväge on juurde vaja, on sama selge kui ükskordüks, nii 1939, 1999, 2002 ja 2010. a kontekstis.

Mulle tundub praegu, et alternatiivideks on vananenud relv või niisama kaagutamine. Vananenud relv on suurema tulejõuga kui kamina ametnike kaagutamine moodsatest relvadest ja struktuurist.

See, et brigaadisuurune üksus vajab efektiivseks tegutsemiseks MUUHULGAS ka paarkümmend ühikut suurtükke, õpetati juba NSVL sõjakoolides sügaval nõuka-ajal. Avastame nüüd ameerikat?

[kaur3]

Oot, oot, Trumm, kas Sa tõsiselt soovitad jätkata D-30'te muretsemist, et saavutada mingi vastukaal tõenäolise vastase suurtükiväele

Ma saan aru, kui sellist juttu räägib keegi kitsa "laskesektoriga" ohvitserihärra, kuid kui kaitseliitlane nii räägib, siis olen ma hämmingus

Keda me siin õige petame selle rauahulga kokkuostmisega? Kevadtormid on aastast aastasse sellised nagu on. Hillarti ja hummeli sõnu uskudes, siis ei ole seal progressi. KL maadleb oma rühmade ja kompaniidega, millele ei taheta isegi 81 mm usaldada. Gruusia sõda, kus võitlesid meie foorumi tanki/suurtükiväe pooldajate unistuste armee (koos tankide, suurtükiväe, gradide, SU'dega, ÕT'ga) sai 5 päevaga kõva koslepi, ei ole kellegil kellakest peas helisema pannud. Trumm tahab korrata soomlaste kangelastegu suurtükiduellidega, mille ohvreid lapib hillarti poolt kirjeldatud teenistus

Trumm, Sa tood näiteks pidevalt Iisraeli ja kirjutad samas, et seal on motivatsiooniga, varustusega, tehnikaga ning väljaõppega asjad teisiti, sest ajalugu ja maailmapilt on teistsugused. Nüüd proovid Sa selle riigi sõjalisi kangelastegusid kopeerida Eestisse. Missugune on trend nendes kategooriates?

Lahinguväärtus võrdub
Suurus x (Varustus pluss logistika) x väljaõpe x motivatsioon

Kuidas meil nende kõigiga on?

Minu alternatiiv on see, et igale motiveeritud mehele (olgu ta kaitseliitlane, ajateenija või reservist) antakse kätte tanki hävitamise võimekusega TT relv - üks lask, üks tabamus. Ta suudab tegutseda jao, rühma või komp. suuruses üksuses. Iga vend laseb oma tabava raketi ära ning ta ei peagi homme enam tagasi tulema, sest ta teab, et 4 miljardi eeki eest sai ostetud 12 000 raketti ning kui kõik kambraadid saavutavad tabava tulemuse, siis ei julge siia keegi nina toppida. Kui raha üle jääb, siis ostetagu veel tanke, laevu, lennukeid jne.

[Kapten Trumm]

Ei ma ei poolda D-30 jätkamist. Kuid ma ei poolda ka selle tehingu avalikku tõrvamist, sest seesama kaitseinivesteeringute branch kaminas pole tänaseni peale näo krimpsutamise suutnud MITTE MINGIT alternatiivi pakkuda. Kõik lihtsalt tatistavad, et "oleks". Oleks tädil till, oleks ta ju onu.

81 mm on liiga vähe ja seepärast tehaksegi kuiva.

Me võime siin lõputult targutada, aga midagi reaalselt ju ei hangita. Minuarust on kaartulesüsteemide juurde soetamine tähtsamgi kui tankide ostmine. Soome sai 1939 laias laastus ilma tankideta hakkama, aga ilma suurtükiväeta - kahtlane, kas oleks.

[tuna]

Aasta oli 2001.

Neljapäev, 13. detsember 2001 EESTI PÄEVALEHT lk. 1

Luik moodustas tankide ostmiseks erikomisjoni

TOOMAS KÜMMEL

Tankide muretsemist tõsiselt kaaluv kaitseministeerium moodustas tankiostu ettevalmistamiseks erikomisjoni, mis pidas eile esimese töökoosoleku.

“Eesti ei alusta tankiväe ülesehitamist,” ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Madis Mikko. “Komisjon moodustati selleks, et väga konkreetselt hinnata vajaduste ja võimaluste suhet tankide võimalikuks muretsemiseks.”

Eesti Päevalehe andmetel peab komisjon põhjendama tankide vajadust, sest seda nõuab hiljuti valminud kaitseväe viieaastane arenguplaan, milles tankiostu kirjas pole.

15. jaanuariks esitab komisjon raporti, milles hindab muuhulgas tankide soetamisel nende moderniseerimise, ülalpidamise ja remondi kulu.

Samuti analüüsib komisjon, kui palju on vaja välja õpetada uusi kaitseväelasi ning kui palju see maksab. Komisjon hindab ka tankide Eestisse toimetamise kulu ja soomusmasinate tööiga.

Kaitseminister Jüri Luik määras novembri lõpul moodustatud komisjoni juhiks ministeeriumi asekantsleri Jüri Parbo.

Paljud riigid vahetavad oma tanke välja uute mudelite vastu. Itaalial ja Norral on lähiajal plaanis vahetada relvastuses olevad Leopard 1 tankid Leopard 2 vastu. Saksa armee vähendab tankide arvu poole võrra.

Mikko ja riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees Trivimi Velliste tunnistasid, et riike, kust Eesti võiks saada häid tanke Leopard 1, on piisavalt. Riigikaitsekomisjoni esimehe Tiit Tammsaare sõnul jõuavad need relvastusest maha arvatud tankid ükskord Eestisse niikuinii.

Mikko kinnitas, et mitu riiki, nende hulgas Norra, on mitteametlikult pakkunud Eestile tanke. Norra kavatseb Hollandist osta kasutatud tanke Leopard 2 ning pakub seepärast teistele riikidele vanemat tüüpi soomusmasinaid.

Möödunud on kaheksa ja pool aastat. Võrdluseks, sama ajaga peeti maha terve Teine maailmasõda ja veel pool Esimestki. Nüüd kirjutab kaitseministeeriumi hangete asekantsler Martin Hurt Riigi Kaitses.

Samuti ei ole suuremaid hankeprogramme sisuliselt hakatud ette valmistama, sest arengukavas sisalduvad võimed, doktriinid ja kontseptsioonid on alles koostamisel. Sellest tulenevalt on praegu ennatlik rääkida detailsemalt peagi saabuvast raskesoomustehnikast, keskmaa õhutõrjesüsteemidest või helikopteritest. Arengukavas loetletud uued võimed peidavad endas palju väljakutseid. Nende elluviimiseks läheb vaja palju oskusteavet, mida Eesti riigikaitses veel napib.
/.../
Varasemast keerukamad hanked ja paratamatu vajadus teha koostööd teiste riikidega suurendab nõudeid hangetega tegelevale personalile. Senisest enam on vaja koguda suurtes kogustes informatsiooni ja seda süstemaatiliselt kasutada kogu võimearendusprotsessis. See eeldab kogenud kaadrit, kes pikkade aastate jooksul on omandanud kogemusi sellistes valdkondades nagu radarid, õhutõrjesüsteemid, side ja juhtimine, sõidukid, soomustehnika jne.

Nimetatud arengukava, mille järgi soomustehnika hankimine on ametlik poliitika, võeti vastu poolteist aastat tagasi. Hurt on oma ametikohal 2005. aasta märtsist.

Kui nüüd võtta kõige üldisemalt, siis mis on kaitseministeeriumi eesmärk? Näha ette ja valmistuda. Või nagu kuulutavad värsked julgeolekupoliitika laused: "Eesti julgeolekupoliitika on suunatud ohtude ennetamisele ning vajaduse korral kiirele ja paindlikule reageerimisele." Võime tegeleda asjadega ENNE kui need päevakajaliseks saavad, peaks kuuluma ka kaitseinvesteeringutega tegelevate inimeste isikuomaduste hulka.

Mida me aga siin näeme - laias laastus kümme aastat on möödunud ajast, kui tankide teemaga tõsisemalt tegelema hakati (enne Norra Leoparde oli veel Poola T-55 jne.), ja poolteist aastat hetkest, kui võeti vastu riigi alusdokument, mis juba otseselt kohustas asekantslerit teemaga tegelema.

Sel hetkel kirjutab asekantsler "harvaesineva kodaniku- ja ametnikujulgusega", et me hakkame ette valmistama kaadrit, kes omandaks "pikkade aastate jooksul" kogemusi, mida kasutades saaks tankide hankimisega tegelema hakata.