flaki tornid e õudsad betooni mürakad

[Sporrenberg]

Väljaulatuvatele varrastele kinnitati võrgud. Võrkudega üritati kinni püüda kraam ja meeskonnaliikmed kes üle serva pudenesid....oli siis põhjuseks plahvatus-lööklaine või midagi proosalisemat.

[bombard]

A miks need kuradid ikkagi niiii kõrged tehti, kui flakke saab kasutada tõhusalt ka maa peal? Sõja lõpus Berliinis elasid seal küll tsiviilid, kuid arvan, et lihtsalt tsiviilide kaitseks oleks kaevatud maa alla.

[Soobel]

Katsu flakile pihta saada, kui ta on maa peal - kõhutäis pomme positsiooni pihta ja plats puhas. Aga kui need on tornis, siis pead sa kas selle torni maatasa saama või siis oskama pomme torni tippu ja nendele riiulitele poetada, mis to ajal oli aga probleemne.

[Peeeter]

netiavarustest

[Impiger]

Pildid on kihvtid, kuid kena oleks, kui ka mõned selgitavad kommentaarid juures oleksid.

[Tarmo Männard]

Kas torni sees oleva segaduse põhjustasid tavalised loodusjõud või püüti neid siiski kuidagi õhku lasta?

[Wrangel]

Miks nad nii kõrged on? Sellepärast, et tegu ei ole mitte flaki alusega vaid varjendiga, mina olen sellele eestikeelseks vasteks saanud: "kõrgvarjend". Ehk siis see oli õhutõrje varjend, mille katusel olid ka flakid.

[pikk88]

Betooniga küll ehitamise ajal kokku pole hoitud

[Castellum]

mina olen sellele eestikeelseks vasteks saanud: "kõrgvarjend"

Vaata, saksa keele eesliide 'hoch' tõlgitakse antud kontekstis eesti keelde 'pealmaa-'. Samamoodi ehitusel pole 'tief' mitte 'sügav-', vaid 'allmaa-'.

http://de.wikipedia.org/wiki/Flakturm

Kui Sa nüüd sealt tõlkisid, siis oleksid ju pidanud lugema, et eelkõige on see ikkagi õhutõrjepositsioon ja siis varjend. Tehti ka ainult passiivvarjendeid, nt Deutsche Bahn oma töötajatele.

Oluliselt parendati õhutõrjerelvade tulesektoreid, sest relvad tõsteti kõrgele. Ründelennukid ei teinud sellisele betoonile midagi, pommitajad ei saa üldiselt sellisele "nõelale" pihta. Vastase suurtükiväele ei olnud need mõeldud vastu pidama, oma vägi pidi vaenlased eemale hoidma.

Amid ei saanudki nende vastu oma punkripommi toimima, britid said küll. Ja oluline põhjendus maa peale ehitamiseks - väiksemad kulud ja soodsam rajamine, peaaegu puuduvad veeprobleemid.

[Wrangel]

Mina ikkagi jagaks vertikaali suhtes varjendid kolmeks:

1) Maapinnal asetsevad. Nad on veid pealpool maapinda ja veidi allpool. Need on sellised, kus kaitse tagatakse ülalt betooniga ja külgedelt pinnasega. Marginaalsed probleemid vee ja ventilatsiooniga.

Ja siit edasi kaks sellest erinevat varianti:

2) Süvavarjend. See asetseb valdavas osas maa all, kaitse igast küljest tagab eelkõige pinnas. Sellised on näiteks metroodest ümber ehitatud varjendid. Uuena luues on suure mahutavuste tagamiseks vaja teha tõsist tööd veega ja ventilatsiooniga. Tagavad kaitse sisuliselt kõigi lennukipommide vastu. Ehitamine on kallis ja eelkõige aeganõudev.

3) Kõrgvarjend. Enamus ehitisest on maa peal. Ülevalt ja külgedelt kaitseb betoon.

Sinu loogika ongi õige kui saksakeeleseid sõnu kasutades: "Varjend, millest valdav osa asub ..."

Muusaes eestikeelne sõna "varjend" sisaldab peale tsiviilisikute jaoks mõeldud varjumiskohta ka sellist kus sõdurid saavad varjus olla. See pole sileda katusega torn, millel on väli-flak. See on varjend, milles asuv õhutõrje patarei on varjatud. Saksa punker (ja eesti vaste: varjend) ei ole mingi passiivne betoonmürakas vaid võib sisaldada ka erinevate relvade kasutamise võimalusi.

[Würger 190G]

http://www.darkroastedblend.com/2007/05 ... reich.html


These concrete towers were unique AIR RAID SHELTERS of Nazi Germany, built to withstand the destructive power of WWII bombs and heavy artillery. Their cone shape caused bombs to slide down the walls and detonate only at a heavily fortified base.

Cheaper to build above ground than to dig bunkers, they were quite effective, as it was possible to cram as many as 500 people inside. Plus the "footprint" of such tower was very small when observed from the air, so it was very hard for the bombers to ensure a direct hit.

[Lemet]

Kes viitsib end vene keelest läbi närida...

http://www.popmech.ru/article/5076-prot ... natsistov/

Ja video:

http://www.youtube.com/watch?v=uWmmb4sD ... r_embedded

See viimane küll saksa keeles.

[Castellum]

Mina ikkagi jagaks vertikaali suhtes varjendid kolmeks:

Kui Sa tahad eestikeelse terminoloogia arutelu algatada, siis on see igati teretulnud üritus. Nagu võis foorumist aru saada, pole isegi II ms kergerelvade terminoloogia veel paika saanud...Ja näiteks on Eestis seni pisut lahtine, mis üldse on 'kõrghoone'...

Aga praegu pole mõtet kõrgustest ja sügavustest imeteooriaid arendada, kui saksa keeles on antud termin 'hoch' antud juhul kenasti paigas. Eestikeelses ehitusterminoloogias on 'allmaa-; pealmaa-' ka kenasti kasutuses.

Ja flakitorni puhul ju tõingi välja, et tegu on aktiivvarjendiga - nt DB omad olid passiivvarjendid. See vahe on ju eesti keeles kenasti paigas ja üldiselt ka reaalses elus (kehtib ka muude maade kohta) täiesti toimiv. See, et mõni aktiivvarjend on palju kasinakesem kui mõni passiivvarjend, tuleneb ikka sellest, et kui erinevatele relvadele need vastu pidid panema.

[weix]

Kel võimalus,võiks minna ja jäädvustada antud ehitist

http://maps.google.com/maps?f=d&source= ... 8&t=h&z=18

Esmaspäeval oli 3 koppa seal kallal ja tundus,et lammutatakse.Ühte külge oli alt üles juba umbes 3meetrine ava lõhutud.
Veel veidi infot sama ehitise kohta

http://community.livejournal.com/abando ... 18681.html

Kuna olin ise roolis,siis ei jõudnud piisavalt kiirelt reageerida ega fotole jäädvustada

[ivanorav]

Nägin Peterburis Vassili saarel pildil olevaid torne vähemalt 3.
Öhutörjeks liiga öblukesed,aga vaatlemiseks liiga kapitaalsed?
Meenutavad Hiiumaa rannikukaitse patareide tulejuhtimistorne.
Samas katustel oli ka vaatlemiseks/süütepommide jälitamiseks lihtsaid platvorme?