Ohvitseriks aastaga!

[mutionu]

1. Teile teadmiseks, et väidetavalt kaob selline ohvitseriliik, nagu ERIALAOHVITSER, õige peatselt meie klassifikaatoritest. Igati tervitatav nähtus. Ei saa olla natukene rase. Kas on või pole seda mitte. Ohvitser, muidugi.
Kuid kahjuks pole kursuse sihtgrupi nimestikus meditsiiniteenistust. See oleks aga just see, mis vähegi praegust olukorda leevendaks.

2. Noh, teate! SA koosseisudes on rühmaülemateks arvestatud just neid ajateenijatest tulnud nn. reservohvitsere. Ja neid vaid ajateenistuse kogemusega mehikesi eelistatad lahinguolukorras kamandama täiskõrgharidusega (arvan, et parema üldkõrgharidusega, kui KVÜÕA-s saadav) ajateenistuses ja võib-olla ka NAK-is olnud ning peale selle veel 1 aastase ohvitserikursuse läbinule? Puhta segane või? Peab tõesti kellegi vaimses tervises kahtlema.

Rahunege
Inimene võtab kõike enda seisukohast, nii ka mina. Ma ei julge küll arvata, et minust saaks peale aastast koolitust nii pädev ülem, et juhiks näiteks mingisugust varitsust lahingolukorras, kus minu otsustest sõltub otseselt silma all olevate inimeste elu.
Küll võin ma näiteks majandada igasuguse tehnikaga, kus elekter sees jookseb.
EKV -s on ju nii, et selleks, et saada mõistlikku palka peab sul auaste olema. Seega, selleks, et väljaõppinud spetsialist(misiganes allal siis) Kaitseväkke tööle tuleks, peab ta läbima ohvitserikoolituse.
Vähemalt nii olen ma aru saanud, võimalik, et väga valesti. Aga eks ma vaata kõike oma mätta otsast.

[Kapten Trumm]

Ojah, nüüd on vist kõik alaliigid saanud oma jauramised ära jaurata.

Ma mõistan küll siin figureerivate (vanem)allohvitseride vimma reservohvitseride vastu, kuid sõbrad vaadake tõele näkku.

SKAK 2009-2018 näeb ette operatiivstruktuuri kahekordse suurendamise. Lisaks on KL-le pandud minuarvates tiba ulmeline sisekaitsekompaniide ettevalmistamise ülesanne.

Kuskohast küll need sajad igasugu tärnide kandjad võetakse sellesse tohutu reservüksuse massi jaoks?

KSK "toodang" on praegu hädavaevu piisav KV ja KL kaadri loomuliku voolavuse kompenseerimiseks. KV-s on praegu tiba üle tuhande ohvitseri.
Kui seda suurendada 2 korda, on vaja "tiba üle paari tuhande".

KSK-s 3 aastaga ja venitades kooli kapatsiteeti mingi seletamatu hookus-pookusega 2 korda suuremaks (näiteks öise vahetuse sisseseadmisega)- tekib 1000+ lisaohvitseri umbes 30 aastaga.....seega see, mis tehti, on antud olukorras ainuvõimalik ja õige....

Niiet see kiremine siin "kuidas käsutab aastane VIP-leitnant metsas aastast tohutu kogemusega veeblit" jms näitab lihtsalt kirjutajate kitsast silmaringi, ei muud. Kurb vaadata, kuidas isikud, kes omavad visiooni sellest, milline toru on parem, ei suuda nii lihtsal teemal puude taga metsa näha. Näiteks "päris" ego kõrval tühist probleemi nimega KV tohutu personalivajadus lähima 10 a jooksul.

Kahjuks

[Incc]

Majandusbuumi ajal võeti KVÜÕA-sse vastu enamik soovijatest...

Ära rohkem nalja tee

terv
o

Täpsustan. Äsja Sõjakoolist välja tulnud nooremleitnant vastas minu küsimusele, et mis standardmeetodiga me linnalahingus kordiori julgestame ja tubasid puhastame (NAKis ja noorteajal õpetati erinevalt, seega mehed teadsid erinevalt, muide ÜHE AINSA kompanii sees Selle peale vastas kõrgharidusega leitnant, et teete nii nagu veebel õpetas, sest..... ta on meie rühma veebel. Suurepärane mõttekäik!

Kas see on KVÜÕA-sse võetud "materjali" viga või kursuse enda viga vb tõesti ei oska öelda....

[oleeg]

Kas ja kuidas Sinu toodud näide tõeastab, et

Majandusbuumi ajal võeti KVÜÕA-sse vastu enamik soovijatest...

Iseenesest mõistetavalt ei ole andekus maailmast kadunud

terv
o

[hillart]

Rahunege
Inimene võtab kõike enda seisukohast, nii ka mina. Ma ei julge küll arvata, et minust saaks peale aastast koolitust nii pädev ülem, et juhiks näiteks mingisugust varitsust lahingolukorras, kus minu otsustest sõltub otseselt silma all olevate inimeste elu.

Vaadake, see on nüüd juba täiesti omaette küsimuseasetus.
Tingimustes, kus kogu muu seltskond on vaieldamatult oma sõjalise juhtimise tasemelt veel kehvem, kui sina oma 1 aasta ohvitseriõppega (noh, oletame nii), pead sa seda tegema. Tahad seda või mitte, kuid sa pead seda tegema ja tegema oma kõige parema äranägemise järgi, sest peale sinu pole kedagi seda posti täitmas. Vaat, selliselt on need asjad.

Vägisi meenub situatsioon, kui ise KL maleva juhtkonda sattusin. Ikka sama moodi. Ei arvanud minagi, et ma mingi väejuhtimise korüfee olen, kuid kui näed jama, siis (mitte laitmisega aidata ! ) ei saanud ju kõrvale jääda. Kohe mitte ei saanud. Keegi, kes vähegi asjast aimu omas pidi seda tegema, sest teised ei teadnud-osanud sedagi. Ja ma tegingi. Ning kokkuvõttes mitte kehvalt. Õige mitu-mitu aastat.
Või siis korduvad situatsioonid veel aastaid enne seda, kui veel laevaarstina leiba teenisin. Ca. 300 km raadiuses polnud püügipiirkonnas mitte ühtegi lõikamisvõimelist kirurgi (hea, kui üldse mõnel laeval veel arste oli) ja kui midagigi juhtus, siis ma pidin hakkama saama. Ja saingi. Puhta üksi, kuigi Tallinnas poleks ma pooligi taolisi asju isegi teiste "superkirurgide" assisteerimisel ette võtnud. Lihtsalt pidi tegema, sest polnud varianti. Ja tegingi ära. Mehed jäid hinge ning kõigil oli meel hea.

P.S.
Seega - Küll sa juhid seda rühma, kui kedagi paremat pole käepärast võtta. Ja tulemus saab kohe kindlasti parem olema, kui et see rühm vaid relvastatud bandena oleks. Ning teed seda oma kõige parema äranägemise järgi, täie teadmisega, et need mehed sinust sõltuvad. Noh, seda muidugi, kui sa ikka õige mees oled kellel süda parajas paigas, mitte aga alt ei hüppa.
Kust meil muidu need Rebased-Maitlad-Riipalud välja kasvasid!!!

[Kapten Trumm]

Vaadake, kui jutt juba KL peale läks....

...pole tänaseni saabunud olukorda, et KL allüksuste etteotsa oleks panna neid teraseid noormehi Riia mäelt, kes mingil põhjusel reservi on läinud...ja kui neid olekski, siis ringkond ei luba jne jne.

Ehk kui neid kõrgeltharitud lahingukorüfeesid igale poole jätkuks, ei pea malevad nende aseainet KL kooli paarinädalastel kursustel koolitama.

Ja kui kogenud ja tegijaid Lahingukooli paberitega reservveebleid jalaga oleks sedada, poleks neid vaja ju Alus koolitada (jah, seal on ka selline nähtus nimega reservvanemallohvitser).

Nii Alu kooli, vipkursuste vms tegelased teenivad ka kohati kaadri kohtadel - sest lihtsalt KSK mehi pole võtta....pole ja kõik....juba praegu pole, kui SA KV suurus on näkane 16 000 - millest piisab ehk kõrvalsuunal asuva maakonna elementaarseks kaitseks.

50% of something is better than 100% on nothing.

[Lohetapja]

Majandusbuumi ajal võeti KVÜÕA-sse vastu enamik soovijatest...

Ära rohkem nalja tee

terv
o

Täpsustan. Äsja Sõjakoolist välja tulnud nooremleitnant vastas minu küsimusele, et mis standardmeetodiga me linnalahingus kordiori julgestame ja tubasid puhastame (NAKis ja noorteajal õpetati erinevalt, seega mehed teadsid erinevalt, muide ÜHE AINSA kompanii sees Selle peale vastas kõrgharidusega leitnant, et teete nii nagu veebel õpetas, sest..... ta on meie rühma veebel. Suurepärane mõttekäik!

Kas see on KVÜÕA-sse võetud "materjali" viga või kursuse enda viga vb tõesti ei oska öelda....

Rühmaülema koht on Sõjakoolist tulnud ohvitseri jaoks niiöelda õpipoisi amet. Ta alles astub esimesi samme väejuhiks saamise pikal teel. Tühipaljas haridust tõendav dokument ei tee kedagi ilma praktikata pädevaks. Arvan, et rühmaülem tegi õigesti, kui küsimusele vastamisel viitas rühmavanemale, kes peab olema juba kogenud allohvitser ja vajadusel rühmaülemat toetama.

[Lemet]

Küsimus- kas meite maal saavad sõjakooli kursandid ka õppimise ajal kah mingisuguse praktika väeosades nagu nõukogude ajal said seda tulevased ohvitserid?

[oleeg]

...kas meite maal saavad sõjakooli kursandid ka õppimise ajal kah mingisuguse praktika väeosades ...

Kahjuks ei saa täna küll ükski kursant väeosapraktikat , kuid see-eest mõned kadetid küll

terv
o

[kangelaspioneer]

KVÜÕA kodulehel on õppekavad üleval. Neid uurides selgub tõsiasi- "aastased ohvitserid" ei saa endale eriala. Sõjaline väljaõpe on mõneti sarnane veeblikursuse omale. Lisaks kasvatusliku poole probleemidele näen peamise kitsaskohana eriti puudulikku (võrreldes tavapärase lihtsalt puudulikuga) koostöövõimet toetavate relvaliikidega.

[zzz-petz]

vahepeal on selgunud siis tulemused, kui palju kandideeris inimesi. vähemalt ei võeta vastu "parimatest parimaid", kuna konkurss selle sõna otseses mõttes põhimõtteliselt puudub.

sõjakooli kodulehel on kirjas, et maaväe õppesuunale võetakse kuni 22 inimest ja mereväe suunale kuni 10. kuid pärast sisseastumisavalduste esitamise perioodi lõppu on maaväe suunale esitatud 37 sisseastumisavaldust ja mereväe suunale 3.

sisseastumiskatsed on veel ees, ilmselt kukuvad sealt ka osad välja, alati on ilmselt ka loobujaid, kes ümber mõtlevad ja katsetele ei tulegi, ning ka neid, kes katsed ära teevad, aga enne lepingu sõlmimist ümber mõtlevad. nii et põhimõtteliselt võib vist öelda, et kes natukenegi tahab ja need katsed ära teeb, see sinna sisse ka saab. ei kujuta ette, kui mereväe suunale soovijad kõik katsed ilusasti ära teevad, kas on mõtet seda õppesuunda kolme inimese pärast avada üldse

nagu siin teemas eelnevalt ka spekuleerisin, siis inimesi, kellel juba kõrgharidus on omandatud ja suurema tõenäosusega ka pere ja igasugused laenud jne, ei köida 7-8000 kroonise stipendiumi peale minek aastaks

[A4]

Kui vaadata Kõrgema Sõjakooli 3-aastase põhikursuse õppekava, siis selgub, et kui relvaliigi erialaõpe kõrvale jätta (mida tehakse juba täna paljuski väeosade juures), siis seda puht-sõjalist õpet väga palju üle ühe aasta ei ole ning ülejäänud on paljuski sellised baasained nagu „Inimene ja ühiskond“ või „Avaliku halduse alused“. Ehk teisisõnu ained, mis peaksid keskkoolipingist tulnud noorukist kasvatama intelligendi ja haritlase, mida üks õige ohvitser peaks ideaalis olema. Arvestades aga puhtsõjaliste ja tehniliste ainete mahtu, on paratamatu, et ega õiget intelligenti sellise õppekavaga ikka välja ei arenda.

Selles mõttes näen mina selles 1-aastases õppeakavas suurt perspektiivi kogu kaitseväe arengule, kuna see võimaldab süsteemi siseneda inimestel väljastpoolt süsteemi, kellel on natukene laiem maailmanägemus ja -kogemus, kes on juba väljakujunenud isikused ja haritlased selle sõna paremas mõttes. St kaitsevägi ei pea kulutama oma aega ja raha sellele, et keskkoolipingist tulnud rullnokast kasvatama kedagi, kelleks see inimene tegelikult algusest peale ei sobi. Jah, Eesti kõrgharidussüsteemi produktide üle võib ironiseerida, aga igal juhul teeb 3-aastane Tartu Ülikoolis õppimine inimesest paratamatult suurema intelligendi, kui KVÜÕA-s haritlase nullist ja sõjaliste ainete kõrvalt arendamine.

Laias plaanis saab KVÜÕA endale juba kõrgharidusega intelligentse inimese, kellele on vaja anda lihtsalt süvendatud korras sõjalisi õppeaineid ühe aasta jooksul. See programm ei leevenda mitte praegust nooremohvitseride põuda, vaid annab ideaalis ja tulevikus uue hindamise kogu kaitseväe ohvitserikorpusele. Kui kõik läheb nii nagu plaanitud, saavad nendest inimestest aastate jooksul ja pärast keskastmekursuse läbimist kaitseväe vanemohvitserid, kes suudavad kaitseväe arengusse tuua natukene värskemat ja laiemat mõtteviisi, erasektorile omaseid efektiivsemaid juhtimisvõtteid ja planeerimisharjumusi.

Kui vaadata kasvõi USA peale, siis seal ei pärine mitte ainult mereväes, vaid ka teistes väeliikides umbes kaks kolmandikku nooremohvitseridest ja kaalukas osa vanemohvitseridest mitte puhtsõjalistest õppeasutustest, vaid just ülikoolide juures tegutsevatest reservohvitseride kursustelt. Ka nende inimeste ohvitseriõpe ja erialaõpe ei ole pikem kui maksimaalselt aasta. Ja see – lahtise peaga inimeste hõlvamine väljastpoolt süsteemi – on ka üks olulisi põhjuseid, miks USA relvajõud on üks efektiivsemaid, võitlusvõimelisemaid ja innovatiivsemaid armeesid maailmas. Tõsi, suurem osa USA kindralitest ja admiralidest on juba puhtsõjalise haridusega inimesed, aga ka nende puhul on elementaarne, et kindralipagunite saamiseks peab sul olema vähemalt magistrikraad mõnest elitaarsest tsiviilõppeasutusest. Kui uurida USA juhtivate kindralite CV-sid, siis on täiesti tavaline kohata seal magistrikraadi ärijuhtimise, majanduse, juura, politoloogia või ajaloo alal.

Meie kaitseväe praegune nn Preisi sõjakooli süsteem on mitmes mõttes ajale jalgu jäänud ning see 1-aastane ohvitseriõppe programm peaks selle probleemi loodetavasti lahendama. Ühiskond liigub üldiselt selles suunas, et noored ei taha endale enam valida ühte eriala terveks eluks, vaid pigem soovitakse vähemalt ühel korral aktiivse tööea jooksul eriala vahetada. Selles mõttes on praegune 3-aastane ohvitseriprogramm tupiktee, sest mitte kõik inimesed ei taha enam 20 aastat järjepanu kaitseväes teenida, aga tsiviilelus pole selle KVÜÕA haridusega suurt midagi teha. See on minu arvates ka üheks peamiseks põhjuseks, miks KVÜÕA põhikursusele on nii buumi- kui ka masu-aastatel olnud suhteliselt madal või isegi olematu konkurss. Seetõttu on 1-aastane programm mitmes mõttes nagu võlukepike – õpid ühe aasta sõjakoolis, töötad teatud aastad kaitseväes ning pärast tegevteenistuslepingu aegumist saad soovi korral rahulikult oma kunagise tsiviileriala juurde tagasi pöörduda, olles seejuures omandanud unikaalse juhtimiskogemuse, mille peale tööle kandideerimisel kindlasti väga hästi vaadatakse. Seega saaks kaitsevägi ideaalis endale selle programmiga väärt inimmaterjali, kes varasematel aastatel oleks ehk küll tahtnud ohvitserina teenida, kuid mitte 20 aastat järjepanu ja ilma edasiste tsiviilsete karjäärivõimalusteta.

Aga eks tibusid loetakse sügisel ja eks me augustis-septembris näe, kuidas ja milliste ohvitserihakatistega see programm augustis käivitub.

[Toddie]

KVÜÕA kodulehel on õppekavad üleval. Neid uurides selgub tõsiasi- "aastased ohvitserid" ei saa endale eriala. Sõjaline väljaõpe on mõneti sarnane veeblikursuse omale. Lisaks kasvatusliku poole probleemidele näen peamise kitsaskohana eriti puudulikku (võrreldes tavapärase lihtsalt puudulikuga) koostöövõimet toetavate relvaliikidega.

Loomulikult saavad need "aastased ohvitserid" endale eriala, neil on kohustuslik spetsialiseeruda teatud perioodi jooksul pärast aastase kursuse läbimist.

Mina soovitaksin neil, kes siin kritiseerivad, minna ja see aastane kursus läbida. Kindlasti ei jookse see mööda külgi maha ja siis on ka pilt selge, millega tegu ja saab seda kaasfoorumlastele selgitada, ilma spekuleerimata.

[zzz-petz]

pärast sisseastumisavalduste esitamise perioodi lõppu on maaväe suunale esitatud 37 sisseastumisavaldust ja mereväe suunale 3.

sisseastumiskatsed on veel ees, ilmselt kukuvad sealt ka osad välja, alati on ilmselt ka loobujaid, kes ümber mõtlevad ja katsetele ei tulegi, ning ka neid, kes katsed ära teevad, aga enne lepingu sõlmimist ümber mõtlevad.

sõjakooli facebooki kontol on kirjas, et katseid alustas maaväe suunal 34 ja mereväe suunal 1 inimene nii et seis eriti mereväe suunal on asi ju päris kole lausa

[kuiks]

Mis siis on viimased kõlakad sellelt kursuselt? Peaks ju kuskil pool aega sellest kursusest läbi olema, või on kursus juba suisa laiali jooksnud, et ammu midagi kuulda ei ole olnud?