kaur3 kirjutas:tommy:
Kui on kopterid mitukümmend miljonit euri tükk, siis antakse riigipöörajatele abi 10 MANPADsi hinnaga murdosa kopterite hinnast ja mis edasi? Meie kopterivõimekuse nulli viimiseks on vaja ebaproportsionaalselt odavaid relvi. Käärid, paber, kivi.
See on üks oht, et mitukümmend milli lastakse taevast alla. Kui vaadata 1924. a riigipöörajate skoori, siin on jama hoopis selles, et kui kopteriga tuleb ka 25 meest 200 meetri kõrguselt alla, siis saab manpadside kasutamisest EV territooriumil riigipöörajate single engagement'i rekord.
Tegutsemisest idanaabri õhuülemvõimu korral ei räägigi, sellest on siin oksendamiseni jahutud.
Kolmas asi on veel selles, et kuigi Talibani ära lõikamisel manpadsidest on tehtud head tööd, ei saa välistada ka varianti, et ühel hetkel nad kuskilt mõne Strela kätte saavad (tegelikult on kolmas maailm neid täis) ja kui saame koju 20 tinakirstu (tühja sest kopterist), siis on meie liitlastegevus ka lõppenud, sest valija sellisele asjale alla enam ei kirjuta.
Võimalus liigutada inimesi kiiresti on muidugi õige, ainult mul on paar praktilist küsimust, millele on usutavalt võimalik vastata ainult sõnadega "koostöös NATOga". Sedavõrd kallite madala ellujäämisvõimega asjade ostmine pole just kõrge targem tegu.
Veel magedam on arengukavas kirjutada, et lahingukopterid on ülejõu käivad. Mitte, et ma lahingukopteritel suuremat ellujäämisperspektiivi näeks, aga selline avalik vassimine pole ka ilus. NH-90 klassi kopteri pidamine tuleb kergest lahingukopterist igal juhul kallim. Nt Mi-24 põhineb tehniliselt Mi-8-l ja on seega analoogsete ülalpidamiskuludega, kui Eesti seda siiani suutis, suudab ka tulevikus. Well, need mõned TT raketid ja reaktiivmürsud jõuame ka osta.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.