Rene Toomse: Eesti ja sõjaoht?

Reklaamid ette ning kajastused tagantjärele. Aga paluks et ikka militaarasjadega seotult...
Vasta
Kasutaja avatar
Actual
Liige
Postitusi: 539
Liitunud: 13 Mär, 2008 11:47

Postitus Postitas Actual »

A4 kirjutas: Sisuliselt ütleb see määrus, et kui sügaval rahuajal tuvastab kaadrikaitseväelane (vahet pole, kas jaoga piiritsoonis luurepatrulli teostav nooremveebel või piirist 60 kilomeetri kaugusel kabinetis istuv kolonelist ringkonnaülem) midagi sellist, mida tema tõlgendab kui Eesti riigi vastu toimuvat sõjalist rünnakut, siis on tal volitus selle tõrjumiseks jõudu kasutada ehk teisisõnu anda „tuli vabaks“. Ideaalis tuleks enne tule avamist esmalt käsuliini pidi ette kanda, aga kui see pole võimalik või selleks pole aega, siis ei pea seda ka tegema.
Piltlikult öeldes võib mõni kaadrikaitseväelane oma alluvatega lasta ribadeks mistahes võõrriigi sõjalaeva mis üritab mõnda sadamasse maabuda, olenemat kas tegu on sõbraliku või vaenuliku riigi sõjalaevaga. Sest nina Eesti sadama poole rühkiv sõjalaev on samamoodi käsitletav ründena kui üle piiri tossutav BMD-de kolonn. Seega piisab tühjast mobiiliakust ja kehvast ilmast ja sõib suvalise võõrriigi laevukese auklikuks lasta nii, et kõik on JOKK :)
Ja kui saaks veel igale mehele õhutõrjeraketi, siis võib visuaalse vaatluse teel neid õhupiiririkkujaid samuti kogunema hakata.
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6601
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Postitus Postitas kaur3 »

A4, sinu jutu lainetel, et mis need Loode ringkonna üksused ikka meile ja NATO, Külm sõda jne jõudsin ma välja meie kaitselahenduse võtmeni. Kui Varssavi pakt juba Berliini ära ei võtnud, siis meil on vaja kopeerida Berliini võimekust :) Aitäh silmade avamise eest :)
After the end of World War II, under the conditions of the Yalta and Potsdam agreements, Allied forces occupied West Berlin. This occupation lasted throughout the Cold War. The Berlin Brigade was a term used to describe the brigade-sized garrison forces based there by the British and American armies; the French army also had units in Berlin, called Forces Françaises à Berlin.
http://en.wikipedia.org/wiki/Berlin_Brigade

Aga miks me siin üldse rohkem punnitame oma merevägede, õhutõrje, kaitseliidu jne struktuuridega kui Berliin pidas nii vastu? Las mehed tegelevad hobidega ja lasevad auru välja ning rahuldavad oma komplekse? Nagu tigutooli teraapia rohkem?
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Link vigane, võtke punkt tagant ära, siis näete.

Peab tunnistama, et mina ei teadnud selle olemasolust. :oops:
Muretsemine ametliku sõjakuulutuse jms üle on niikuinii iganenud anakronism, sest viimaste aastakümnete konventsionaalsete konfliktide ajaloost on teada väga vähe juhtumeid, kus üks riik oleks teisele ametlikult sõja kuulutanud – see on ilmselt ka üks põhjuseid, mistõttu võimalus koheselt vastupanu alustada raiuti sisse seadusesse ja määrusesse.
Aga tegelikult võeti see määrus vastu 888 sõja (ja pronksi) järel, sest üldised trendid on ammu teada. Tegelt, vahet pole, vähemalt üks õige asi on ära tehtud. 8)
Selles valguses vaidleks ma natukene vastu ka Toomse ideele, et Venemaad heidutaks eelkõige oht sattuda Eesti territooriumil mingisuguse sissisõja ja vastupanuliikumise sohu. Pange nüüd ennast nt. Venemaa presidendi või kindralstaabi ülema kingadesse ja vastake ausalt, kumb teid rohkem hirmutaks ja heidutaks, kas: a) võimalus, et pärast Eesti vastu korraldatud üllatusrünnakut ja riigi kiiret okupeerimist tuleb sul tegemist teha maksimaalselt paarikümne tuhande kergerelvastuses sissiga; või b) tuleb samas olukorras tegevust teha maailma võimsama sõjalise allianssiga, kes omab kvantitatiivset võrdsust ja märgatavat kvalitatiivset üleolekut, rääkimata tuumasõja ohust.
Kui mina oleks kindralstaabi kingades, siis oleks mul juba välja arvutatud see NATO deploymenti suurus mõnes potentsiaalses kriisikoldes (nt Lähis-Idas) ja sellest on lihtne tuletada hetk, mil sõjaliselt on siis vabad käed. Ilma NATO kõrgema taseme toetuseta varisevad meie suure vaevaga rajatud brigaadid Gruusia eeskujul nädalaga põrmu ja kui siis pole 20 000 sissi ka, on asi täitsa p****s ja vastasel on võimalik lühiajalise kampaania järel saavutada kiiresti vajalik poliitiline tulem ilma NATOga konfronteerumata.
Viimati muutis Kapten Trumm, 08 Juun, 2011 14:06, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
tuna
Liige
Postitusi: 613
Liitunud: 20 Juul, 2005 13:35
Asukoht: Kärdla
Kontakt:

Postitus Postitas tuna »

A4 kirjutas:Küll aga olen ma endiselt arvamusel, et ootamatu ja suhteliselt väheste RA üksustega läbiviidava üllatusrünnaku oht on praktiliselt olematu. Selles mõttes on kogu see diskussioon siin olnud natukene absurdne, sest räägitakse nagu mingist riigist, mis justkui ei olegi maailma võimsaima kollektiivkaitseorganisatsiooni NATO liige.
Julgen arvata, et siin on segi aetud kaks erinevat asja - ohuprognoos ja kaitseplaneerimise eeldused. Need on küll väliselt väga sarnased, kuid põhimõtteliselt erinevad. Ohuprognoos - mis on tõenäoline. Kaitseplaneerimise eeldused - mis on võimalik.

Võtame näiteks Hollandi. Kas on võimalik, et Hollandit ründab mõni teine riik ja vallutab tema territooriumi? Naaberriigid Saksamaa, Belgia või otse üle mere asuv Suurbritannia - ei. Mõni kaugem riik, millel on sõjaline võimekus rünnata Hollandi territooriumi maavägedega? Ei. Järelikult võib näiteks üle minna palgaarmeele ja loobuda tankidest.

Kas Eesti puhul on see võimalik? Jah. On see geograafiliselt võimalik? On. Kas sellel riigil on vastav sõjaline võimekus? On. Kas selleks on seal ideoloogilised alused? On. Kas selles riigis on ringkonnad, kes oleksid valmis sellise rünnaku ette võtma? On.

Alles nüüd tuleb mängu ohuprognoos. Kas see on sellel kümnendil tõenäoline? Ei, praeguste teadmiste järgi. Ohuprognoos on iseenesest asi, mis võib hetkega ja täiesti ootamatult muutuda. Viimane silmatorkav näide - 11. september. Täiesti lokaalne sündmus - kaks maja (tegelikult vist olid veel mõned naabermajad) vajus kokku -, kuid maailma julgeolekuolukord muutus kardinaalselt.

Seega, sellisteks hetke ohuprognoosi järgi ebatõenäolisteks stsenaariumiteks valmistumine (veelgi enam, nende teoreetiline läbimängimine) on kaitseplaneerimise seisukohalt vältimatu. Teiste sõnadega, võimaliku stsenaariumi kohta ütleb ohuprognoos vaid seda, kui kaua meil on aega selleks valmistuda. Ja sedagi mitte eriti täpselt, sest ohuprognoosi kõige silmatorkavam omadus on see, et ta võib osutuda täiesti ekslikuks.
planet64
Liige
Postitusi: 128
Liitunud: 22 Sept, 2008 19:23
Kontakt:

Postitus Postitas planet64 »

nokkloom kirjutas:3. Juhul, kui tuleb mõni soomuse/kaitsetehnika alane läbimurre ja Ora vastu leitakse efektiivne kaitse, on enamus meie Orade plaanist läbikukkunud.
4. Mõte, et anda Orad KL-ile tundub vähemalt mulle natuke kahtlasena.(täpselt seetõttu, et KL on ehk natuke kontrollimatu)
3. Kindlasti pole mõtet palju raha ainult ühetüübiliste relvade alla panna. Areng toimub kiiresti ja uued tulevad peale. Oluline oleks siin põhimõte: relvastada hajusalt paiknevad vabatahtlikud efektiivsete vahenditega soomuse vastu, mis võimaldavad neil endil ellu jääda. See peaks ka vabatahtlikele uut hoogu andma, aga tundub, et seda just ei taheta. Kui ikka tankikolonnil on kõva isu kuhugi minna ja on raketioht, siis tugeva suitsukatte all peaks saama liikuda sinna kuhu vaja. Kolonnis liikuva vastase jaoks oleks sobivam MLRS. Meil peaks leiduma neid kohti küll, kus tsiviilasustust on vähe ja saaks seda kasutada.

4. Vaevalt nüüd külas hakatakse omavahel rakettidega arveid klaarima. Tänapäevane elektroonika ja side võimaldab täpselt varanduse üle arvestust pidada ja ka valvata. Tasapisi võiksid ka kõrvalseisjad jälle hakata harjuma relvade olemasoluga meie ühiskonnas.
alban
Liige
Postitusi: 1228
Liitunud: 11 Veebr, 2005 17:01
Kontakt:

Postitus Postitas alban »

Kapten Trumm kirjutas:Aga tegelikult võeti see määrus vastu 888 sõja (ja pronksi) järel, sest üldised trendid on ammu teada. Tegelt, vahet pole, vähemalt üks õige asi on ära tehtud. 8)
Täpsustan, enne VV määrust reguleeris seda sama asja ja samasisuliselt Kaitseväe juhataja käskkiri, mis pärines veel Einselni aegadest. 2008 anti sellele juriidiliselt parem vorm.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ohuprognoos on iseenesest asi, mis võib hetkega ja täiesti ootamatult muutuda
See lause peaks suurte punaste tähtedega olema löödud Sakala 1 peaukse kohale. Ja Toompea, Kadrioru lossi ning Stenbocki. Aamen.

Mina nimetaks kõiki verbaalseid karjatusi teemal "keskpikas perspektiivis ei ähvarda meid miski" kohvipaksu pealt ennustamiseks.

Liiga palju eeldusi teha vastase eest on ohtlik.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

alban kirjutas: Täpsustan, enne VV määrust reguleeris seda sama asja ja samasisuliselt Kaitseväe juhataja käskkiri, mis pärines veel Einselni aegadest. 2008 anti sellele juriidiliselt parem vorm.
Teame, teame, mul on olemas.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6601
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Postitus Postitas kaur3 »

Karistusseadustiku kommenteeritud väljaandest.
§ 28. Hädakaitse.

5.2 ... Eraisikul lubatud on kaitsta sellist riigi õigushüve, mis väljendab riigi eksistentsiaalset huvi (riigisaladus, territoriaalne terviklikkus jms) ning riik ei suuda end ise kaitsta.
Lemet
Liige
Postitusi: 20799
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Postitus Postitas Lemet »

A4 kirjutas:Selles mõttes on kogu see diskussioon siin olnud natukene absurdne, sest räägitakse nagu mingist riigist, mis justkui ei olegi maailma võimsaima kollektiivkaitseorganisatsiooni NATO liige.
Lugupeetud A4, nagu Sa ise tõdesid, "...Venemaa Leningradi SVR-i üksused on ilmselt põhimõtteliselt piisavalt võimekad selleks, et paari valmiduses oleva pataljoniga ootamatult üle piiri tulla, Tallinnasse välja kimada ja heal juhul keskvõim kukutada..." Ja kui nüüd sellesama kukutatud keskvõimu asemel suudetakse kiirelt panna pukki nukuvalitsus, kes palub NATOl mitte sekkuda...? Millist arengut sa sellisel juhul välja pakud?
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Postitus Postitas hummel »

Jah, Venemaa Leningradi SVR-i üksused on ilmselt põhimõtteliselt piisavalt võimekad selleks, et paari valmiduses oleva pataljoniga ootamatult üle piiri tulla, Tallinnasse välja kimada ja heal juhul keskvõim kukutada. See aga ei tähenda seda, et Venemaa midagi sellist tegema hakkaks. Sest sellise operatsiooni läbiviimisel tuleb paraku arvestada sellega, et rünnatakse NATO liikmesriiki, mis toob endaga kaasa sõjaolukorra sisuliselt kogu vaba maailmaga.
1) Sellest siin olengi rääkinud, et Lääne SVR (endise LenVO alal) on võimeline paari valmiduses oleva pataljoniga või polguga iga kell ootamatult üle meie piiri sõitma. Tallinna kimamisest ja keskvõimu kukutamisest esialgu veel oletusi ei teeks, kuid päris võimatu pole seegi.
Kõik sõltub rahvusvahelisest olukorrast. Sõjalist lüket ei hakatakski elus tegema ilma, et oleks kujunenud soodne olukord. Kui selline olukord peaks aga kogemata saabuma, on meil vesi ahjus ja kogu aastakümnete pikkune aretustöö asjatu. Taoliste olukordade osavas ärakasutamises on idanaaber olnud üldiselt meister.
Näit 888 konventsionaalsest sõjast Olümpia ajal ei tahtnud ka keegi riigivõim midagi arvata veel nädal-paar varem.

2) Kui vaid NATO liikmesuse ülimuslikkuse peale loota, milleks siis meile üldse kaitseväge tarvis on? Paraadid?
Ja mis imevägi see NATO ka selline üldse enam varsti on? Rikkamates ja potensiaalikamates riikides kärbitakse iga aasta kaitsekulusid märkimisväärselt. Hollandlastel pole näiteks enam tanke, brittidel jääb järele pataljoni jagu. Taanlastel pidi olema järel vaid pataljoni jagu suurtükiväge. Sakslastel on suur osa armeest olnud viimastel aastatel vaid paberil/laos ja kui nüüd seda asja korrastama (nn "saneerimine") on hakatud, pagan teab, mis üldse järgi jääb.
Üldiselt panustavad kõik riigid kaugetel maadel terrorismivastases võitluses sisside vastu kasutatavale odavale lihtsale kergetehnikale, millega konventsionaalses sõjas pole paraku suurt midagi teha peale julgestuse, luure ja taandumise.

3) 1 punktis mainitud võimaliku üllatusrünnaku vastaste meetmete RA kasutuselevõtt ei ole miski tuumateadus ega nõua rekkade kaupa rahakoormaid. Pole vaja miskeid Spikesid, helikoptereid, KL übervõitlejaid relvakapiga, NLAW ega kosmoserakette.
Lihtsalt on vaja natuke paremini läbi mõelda ajateenijate teenistuslik-väljaõppeline kasutamine/kotsept, olla plaanidega valmis ja paar korda aastas harjutada väljaspool tööpäeva aega praktiliselt lahinguhäiret koos väljasõidu, hargnemise ja paiknemisega. Ei pea rallima piiri poole, vaid võib sõita ja paikneda ka mujale suunda - põhimõte ju sama. Ajateenijatel ka põnev ja linnakutes valmis istuvad nad enamuse ajast nagunii.
Kui võimalik vastane märkab sellist tegevust/valmidust (silmad-kõrvad talgi), tekib teatav respekt ja ta ilmselt on sunnitud loobuma vastavate variantidega arvestamisest. Me omakorda saame rahus mängida mobilisatsiooniga võitmatu väe moodustamisele.

Nii lihtne ongi !
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Einoh, selge on, et kolm alljärgnevat skeemi on tupikteed vähemalt Eesti jaoks (reaalses elus):

1. Usutava sõjalise heidutuse ülesehitamine vaid liitlaste abile - efektiivne vastustrateegia oleks äralõikamine - kas poliitiline või sõjaline.
Kas tänane iseseisev sõjavõime on VF-le usutav heidutus või mitte otustab igaüks ise. Mina arvan, et ei ole.

2. Iseseisva kaitsevõime/heidutuse rajamine suuresti ajamahukatele lahendustele nagu reservarmee mobilisatsioon, ressursside rekvireerimine jne. Efektiivne vastustrateegia oleks panustamine kiiretele sõjalistele lahendustele, millega sõjaline väljund saavutatakse paari päevaga, millele järgneb poliitiline finaal. Igal vallutajal on alati vallutatud maa valitsemise plaan varakult valmis.

3. Iseseisva kaitsevõime/heidutuse rajamine vaid konventsionaalsetele üksustele/võtetele. Tõenäoliselt kõige söödavam ongi hübriidsõja pidamise võime, mis tagab ajaliselt pikima vastupanu.

Külma sõja tuumatriaadi näitel:

Et Eesti "tuumaheidutus" töötaks, oleks vaja ka "tuumaallveelaevu". Praegu on ainut "SAC pommitajad" (kutselised üksused -paindlikud ja mobiilsed, kuid asuvad kindlas kohas ja neid on lihtne rünnata)ja "maapealsed raketid shahtides" (KV reserv -paremini kaitstud, kuid mitte nii mobiilsed ja hulga aeglasemad). Kui vastase "tuumaallveelaevad" kiiresti oma sahtid tühjendavad, võib juhtuda variant, et "SAC pommitajad" ja "sahtid" sublimeeritakse* enne kui nad lasta jõuavad. Sellise mõtte ärahoidmiseks ongi vaja meie "tuumaallveelaevu", kelle kohta teab vastane, et neid naljalt ei leia, kuid kes suudavad anda letaalseid lööke endast suuremate sihtmärkide pihta (st on hästi relvastatud). Ja kui tuumaallveelaeva rollis kasutada WWII stiilis torpeedodega diiselallveelaevu (KL täna), siis vastase välklöögi mõtteid selline teadmine ei peleta. Ehk siis WWII diiselallveelaev ei suuda vastasele mingeid letaalseid purustusi tekitada.
Ja seega "tuumatriaad" ei toimi.
Lihtsalt on vaja natuke paremini läbi mõelda ajateenijate teenistuslik-väljaõppeline kasutamine/kotsept, olla plaanidega valmis ja paar korda aastas harjutada
Justnimelt. Kui nüüd tuleb ajateenistus põhikutsele 6 kuud ning üks põhikutse aastas, siis polegi pool aastat suurt kedagi võta. Praegu pole enamvähem 4 kuud. Ses mõttes, et ka see plaan on vähemalt "suurte plaanide" kontekstis üsna auguline - vastane võib ju ajastada oma külaskäigu nt jaanipäeva järgsele nädalale....
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
UR
Liige
Postitusi: 366
Liitunud: 17 Aug, 2007 17:05
Kontakt:

Postitus Postitas UR »

Öli tulle!
Aga kui Paides oleks YKS tankokmpanii. Kas elukutseline vöi ajateenijad ylekattega, aga Yks kompanii tanke. Selliseid mis suudaks T80 ja T90 peedistada. miski 10 - 12 masinat. Ei ole ylemöoistuse kallis ega ylemöistuse teostamatu vms. Viiks mängu teisele tasemele.

Ma mäletan et yks tank oli suunas vöimeline pidama lahingut jalaväekompaniiga... ja selle kohta on niipalju ajaloolisi näiteid, et ei ole mötet vaielda. Yks tank peedistab suunal lahingus jalaväekompaiid nii et kole. Kes ei usu vöib mängida mängu - vötab kätte 15 kilosed sangpommid ja hakkab bobcatiga vöidu jooksma. Vöidab see kumb kauem liigub.

Ja see et yhel kompaniil pole mötet -minu arust on kyll. Saame vähemalt "purjus polkovnik läks tankiga söitma, pataljon läks sappa, nii me Tallinna jöudsime, et noh sooryy nato... aga hakkame nyyd läbirääkimisi pidama mis tingimustel me sealt tagasi tulema oleme nöus"

Issand! Anna meile Yks kompanii tanke!!!
Kasutaja avatar
soesilm
Liige
Postitusi: 902
Liitunud: 07 Sept, 2007 20:40
Kontakt:

Postitus Postitas soesilm »

Kapten Trumm
3. Iseseisva kaitsevõime/heidutuse rajamine vaid konventsionaalsetele üksustele/võtetele. Tõenäoliselt kõige söödavam ongi hübriidsõja pidamise võime, mis tagab ajaliselt pikima vastupanu.

- ma ei saa kuidagi aru konventsionaalse ja hübriidsõja vahest. Äkki mulle sellepärast "vabamõtlemine" ei meeldigi. Ehk saaks tuua mõned näited (ühel on ja teisel pole)

UR
Ma mäletan et yks tank oli suunas vöimeline pidama lahingut jalaväekompaniiga... ja selle kohta on niipalju ajaloolisi näiteid, et ei ole mötet vaielda.
- ma siis ei vaidle. Aga palun too näiteid.
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Postitus Postitas hummel »

Meenub, et mõned Tiger tankid on hoidnud rinnet Sinimägede joonel või sellest lõunas 1944 talvel. Kui suurt väge ja kui kaua seal Narva all seisnud väegrupeeringu tagala äralõikamise eest tagasi hoiti, ei mäleta. kel vaja, saab järele uurida. Väga võimalik, et kusagil põõsas turritas koos tankidega ka mõni teravam jalaväelane, kuid tankide tehtud tööd kriitilises situatsioonis ei saa mitte alahinnata.

Teine koht Gruusias 2008. Ei tunne seda geograafiat, aga kusagil Tšinvali teispoolses otsas oli miski VF pataljon mäenõlvale lähte- vms positsioonidele asunud, kui linna poolt ilmusid ootamatult 3 tanki ja kukkusid neid lihtsalt karistamatult eemalt tulistama. Nagu laskeharjutus. Midagi otsustavat ette võtta polnud suudetud peale abi kutsumise ja varjumise. Kas need tankid aga mitte natukese aja pärast ise sedakorda ei eemaldunud.

Siiski ei saa kuidagi toetada tankide kasutamist ilma soomusjalaväeta. See rohkem hädapärane loto, mille mängimiseks eriti meiesuguse väikeriigi armeel ebakindel panuseid teha.

Purjus polkovnikud vaevalt tankide/Sprut-ide/BMD-dega juhuslikult Tallinna hakkavad sõitma, aga kui midagi sarnast oleks praktiliselt võimalik, ei tohiks riik/KV häbisse jääda nende takistamisega. Selleks otseselt siiski esimeses järjekorras tanke kasutada ehk ei oleks mõtet. Piisaks mobiilsetest kergetest jalaväeallüksustest, mis esmalt organiseeritult tee ära lõikavad, osa kergemaid masinaid ja jalastunud dessandi maha võtavad ning piisava viivituse põhjustavad. Aga see peab rakenduma kiirelt - paari tunni jooksul! Hiljem, kui asi jätkuvalt halb, saaks vastutegevuseks järjest suuremad üksused kohale tuua ja vajadusel ka tanke käiku lasta.

Arusaadavalt toetan iga hinna eest mingigi koguse tankide muretsemist mitmel erineval põhjusel ja eesmärgil. Aga see "Paide ja kompanii" teema on natuke liiga lihtne lähenemine. :)
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline