Jah, Venemaa Leningradi SVR-i üksused on ilmselt põhimõtteliselt piisavalt võimekad selleks, et paari valmiduses oleva pataljoniga ootamatult üle piiri tulla, Tallinnasse välja kimada ja heal juhul keskvõim kukutada. See aga ei tähenda seda, et Venemaa midagi sellist tegema hakkaks. Sest sellise operatsiooni läbiviimisel tuleb paraku arvestada sellega, et rünnatakse NATO liikmesriiki, mis toob endaga kaasa sõjaolukorra sisuliselt kogu vaba maailmaga.
1) Sellest siin olengi rääkinud, et Lääne SVR (endise LenVO alal) on võimeline paari valmiduses oleva pataljoniga või polguga iga kell ootamatult üle meie piiri sõitma. Tallinna kimamisest ja keskvõimu kukutamisest esialgu veel oletusi ei teeks, kuid päris võimatu pole seegi.
Kõik sõltub rahvusvahelisest olukorrast. Sõjalist lüket ei hakatakski elus tegema ilma, et oleks kujunenud soodne olukord. Kui selline olukord peaks aga kogemata saabuma, on meil vesi ahjus ja kogu aastakümnete pikkune aretustöö asjatu. Taoliste olukordade osavas ärakasutamises on idanaaber olnud üldiselt meister.
Näit 888 konventsionaalsest sõjast Olümpia ajal ei tahtnud ka keegi riigivõim midagi arvata veel nädal-paar varem.
2) Kui vaid NATO liikmesuse ülimuslikkuse peale loota, milleks siis meile üldse kaitseväge tarvis on? Paraadid?
Ja mis imevägi see NATO ka selline üldse enam varsti on? Rikkamates ja potensiaalikamates riikides kärbitakse iga aasta kaitsekulusid märkimisväärselt. Hollandlastel pole näiteks enam tanke, brittidel jääb järele pataljoni jagu. Taanlastel pidi olema järel vaid pataljoni jagu suurtükiväge. Sakslastel on suur osa armeest olnud viimastel aastatel vaid paberil/laos ja kui nüüd seda asja korrastama (nn "saneerimine") on hakatud, pagan teab, mis üldse järgi jääb.
Üldiselt panustavad kõik riigid kaugetel maadel terrorismivastases võitluses sisside vastu kasutatavale odavale lihtsale kergetehnikale, millega konventsionaalses sõjas pole paraku suurt midagi teha peale julgestuse, luure ja taandumise.
3) 1 punktis mainitud võimaliku üllatusrünnaku vastaste meetmete RA kasutuselevõtt ei ole miski tuumateadus ega nõua rekkade kaupa rahakoormaid. Pole vaja miskeid Spikesid, helikoptereid, KL übervõitlejaid relvakapiga, NLAW ega kosmoserakette.
Lihtsalt on vaja natuke paremini läbi mõelda ajateenijate teenistuslik-väljaõppeline kasutamine/kotsept, olla plaanidega valmis ja paar korda aastas harjutada väljaspool tööpäeva aega praktiliselt lahinguhäiret koos väljasõidu, hargnemise ja paiknemisega. Ei pea rallima piiri poole, vaid võib sõita ja paikneda ka mujale suunda - põhimõte ju sama. Ajateenijatel ka põnev ja linnakutes valmis istuvad nad enamuse ajast nagunii.
Kui võimalik vastane märkab sellist tegevust/valmidust (silmad-kõrvad talgi), tekib teatav respekt ja ta ilmselt on sunnitud loobuma vastavate variantidega arvestamisest. Me omakorda saame rahus mängida mobilisatsiooniga võitmatu väe moodustamisele.
Nii lihtne ongi !
