sturman kirjutas:...asjalood näitavad,et koostõõ päästeameti jaorganite vahel on üpris tihe....
On küll. Iga lõhkematerjali või lahingumoonaga seotud väljakutse läheb nii pommigrupile kui politseile. Ja kahjuks pole osa politseiametnikke üldse mingit väljaõpet saanud, kuidas sellisel juhul toimida. Siit ka ülepingutused ja muud arusaamatused.
Eestis on üldse suhteliselt omapärane süsteem, kus Päästeameti demineerijad tegelevad kõigega, mis plahvatada võib. Lisaks keemiarelvade või ohtlike kemikaalide ja radioaktiivse materjaliga. Midagi sarnast on Prantsusmaal, kus sellega tegeleb tsiviilkaitse. Laiemalt levinud on selline tööjaotus, kus leitud lahingumoon on sõjaväe ja terroristide/kurjategijate lõhkematerjal ning lõhkeseadeldised politsei rida.
Pahanduste ärahoidmiseks midagi plahvatusohtlikku ei maksa üldse puutuda. Jätta, kus on ja helistaa 112. Kusjuures ka näiteks lahingumoona kohapeal pahast ainest tühjendamine võib olla kvalifitseeritav lõhkematerjali ebaseadusliku käitlemisena. Ka siis kui see paha aine kohapeal ära põletati või sohu visati, võidakse esitada ebameeldivaid küsimusi. Kui aga tühjendatav ese peaks plahvatama, saab ellujäämise korral kindla peale paragrahvi kaela.
Padrunid on politsei, mitte demineerijate vastutusalas. Kui muidugi samast kohast tuleb välja nii seda kui teist, siis üldjuhul demineerijad viivad kõik koos hävitamisele. Aga kui politseipatrull tahab ise padrunitega tegelda, siis kellel selle vastu midagi saab olla.

Vast ainult nende oma ülemustel, kuna politseisiseselt peab see kraam mitmest asutusest läbi käima ja lõpuks peab politsei selle ise ka hävitama. Ja igal etapil aega raiskama paberite määrimisele. Üldiselt peaks leitud padrunitel kohapeal kesta läbipuurimine ja püssirohu väljakallamine aktsepteeritav olema.

Ainult terava puuriga ja väikeste pööretega muidugi. Kui eksin, siis parandage.
Relvade suhtes - Nõukogude võim võttis asja rahulikumalt. Kui püssil oli padrunipesa läbi puuritud ja lööknõel maha käiatud, siis pahandust polnud. Praegu kiputakse liiga närviliselt võtma. Tegelikult paradoks - ajal, kus diktaatorid jagavad arsenalisest rahvale relvi kätte, väriseb demokraatkik riik mõne roostes rondi pärast.
Idee järgi - kui ikka padrunipesa läbi puurida ja sinna terastihvt sisse keevitada ning luku esiosa 45 kraadi all maha lõigata (ühesõnaga teha ise kõik deaktiveerimiseks vajalikud operatsioonid), siis loogika järgi ei peaks probleemi olema. Tähtis on ju, et relv oleks deaktiveeritud, mitte et oleks deaktiveerimispaberid. Põhimõtteliselt on ju heal metallimehel võimalik deaktiveerimispaberitega relv uuesti laskekõlbulikuks muuta. Lähtuma peaks ikka reaalsest seisust, mitte paberitest (või nende puudumisest).