Eks edasine sõltub asjaolust, kui vastaspoolt õnnestub üllatada (nagu Gruusias), siis võib ka edu saavutada.See, mis puudutab nende kiire reageerimist, siis see on ka üks vene juhtimissüsteemi eripära. Meil NATO-s rullivad staabid, mis toodavad ja toodavad plaane ja käske. Arvestatakse kõikide asjaoludega. Produktina tuleb välja hea plaan aga kõik see võtab aega jne. Vene juhtimine on komandööri põhine- mees viskab pilgu kaardile, kratsib kukkalt, mõtleb natukene ja hakkab raiuma- see sinna ja teine siia. Käsk (pigem otsus) tuleb kiiresti välja ja staap aunult paneb seda kirja. Selle pärast nad tõesti tegutsevad kiiremini, aga samuti nende plaan võib olla ka väga puudulik. Vene sõjajuhtimise põhimõtte, mu arust, põhineb "astume lahingusse ja siis vaatame". Siin olev seltskond peab isegi ajaloost teadma, et vahest selline lähenemine on põhjustanud vägagi suuri kaotusi jne
Samas on ka ütlus, et "kehvavõitu, kuid otsustavalt elluviidud plaan võib olla parem, kui põhjalik plaaan, mida ei suudeta ellu viia".
Minuarust pole seni ka ühtegi tõendit, et grusiinidel polnud plaani venelaste sekkumiseks, vahest ikka oli, aga kael ei kandnud ja elluviimine failis kohe alguses? Noh, nagu Punaarmee vastulöögid sõja alguses? Ei tea.

Varasemalt ekspluateeriti ju palju Gruusia lüüasaamise põhjusena seda, et venelased valmistasid ette põhjaliku lõksu (õppus Kavkaz, ajastus, raudtee ehitus), "organid" provotseerisid vajaliku suurusega tulevahetuse ja läkski käima. Grusiinid astusid lõksu (mida nad ette ei näinud ega valmistunud) ja oligi kogu moos. Edasine oli juba asjade loogiline kulg. Nüüd kipub "harjukeskmine" arvamus sinna, et pooled olid siiski võrdses seisus, kumbki ei uskunud kummagi poolset sõjategevuse alustamist. Lihtsalt venelased tegutseid kiiremini. Ja oskuslikumalt. Vaevalt oleks VF armee (Gruusia armee asemel) asunud Tsinvali oppi läbi viima ilma seda pagana tunnelit blokeerimata. Nad oleks läinud linnast mööda, blokeerinud tunneli ja jätnud linna puhastamise hiljemaks.
Vaadake operatiivsust -millal jõudsid lahingupiirkonda Pihkva VDV mehed, kui kiiresti läks merele Sevastoopolist sõjalaevade eskaader (salk). Ei mingit kuudepikkust valmistumist, lihtsalt 48 tunniga alustati operatsiooni, kes une pealt, kes rahuaja seisundist.