Kas N Liidus oli ka midagi head?

[Kapten Trumm]

See vene imeülikond ka kuivast peast eriti selga minna ei taha, seega on tema kuuluvus teise tüüpi üsna suhteline

Lisaks eelnevale: ennist kirjutatu eesmärk polnud väita, et ENSV ajal linnaplaneerimine kõik väga inimlik oli. Lasnakas ere näide.
Aga sellist porri, nagu meie iseseisvusajal ise tegime, tollal naljalt ei juhtunud. Sest tollal eraomandit ega selle huvi teenida iga hinnaga - polnud.
Täna on isegi Tallinnas (kuis planeerimise sisu peaks ammu selge olema) näha hulgi juhtumeid, kus planeerimise aluseks pole mitte loogiline areng, vaid see, kus arendaja kuskilt odavalt mingi jäätmaa kätte saanud on ja kus parteikassat toetades on endale sobiva planeeringu hankinud. See, kuidas see seostatakse ülejäänud linnaruumiga, jäetakse "tuleviku lahendada" -st seda lahendab linn hiljem maksumaksja raha eest.

Pean silmas eelkõige selliseid normaalse infrata keset tööstuse jäätmaad ehitatud Mäepealse rajooni ja neid betoonist ja klaasist roppusi miljööväärtuslikes puitmajade rajoonides (nt Tatari tänaval).

Kui vaadata asulaid, mis tekkisid endisaegsetesse küladesse (eramajad põhiliselt), siis aluseks oli üsna selgelt infrastruktuur, mitte ei lajatatud paari indiviidi raha survel küla keset põldu (kuhu hiljem tuleb absoluutselt kõik nullist ehitada). Õnneks Magnitogorskit või Amuuri äärset Komsomolskit meil polnud. Täna on suur häda selles, et peale masu on jõudnud kohale, et selle läbimõtlemata elukeskkonna planeerimise tõttu tuleb hakata tasuma ülejõu käivaid arveid teede, torude, bussidotatsioonide jne teemal ja seda suhteliselt piiratud arvu inimeste hüvedena, kes mahtunuks ära ühteainsasse kaasaegsesse uute korrusmajade mikrorajooni, mille võiks rajada nt Hipodroomile.

[mx77]

NSVL kummitööstus ei suutnudki midagi paremat teha, N. mereväe sukeldujate eriüksused kasutavad veel tänapäevalgi neid jubedaid kottis kummist "kalipsosid", selle asemel olid valges ilmas ammu nn "liibuvad" kalipsod. Isegi sellisega sukelduda üritatud, kui sisse jääv õhk koguneb tagumiku kohale ja see koht ei taha kuidagi "sukelduda".

No sa oled nagu venelased ütleks: master na vse ruki.
Kuivad kalipsod on ka nüüdsel ajal lohmakad (soojad riided käivad all nende peale liibuvat lihtsalt ei tõmba, kui sa juhtumisi kunagi vist pole proovinud) ja liibuvad on nn. märjad või poolmärjad.
Sa oled tore poiss, aga katsu ikka oma kompetentsi piires püsida.

Üks näide sulle: http://www.seaskin.co.uk/acatalog/drysu ... VARyfr.jpg

[vk1]

Samamoodi sai varuga kibuvitsamarju korjatud (kõige suurema erikaaluga ravimtaim ja lihtne korjata), sinna "ühiskondlikku" patta rändas ka endale korjatust välja sorteeritu.
.

pekki, ma nagu loll uhasin neid teelehti korjata ja kuivatada.....oskasin ikka selle kõige väiksema kasuteguriga töö endale leiutada....

[kromanjoonlane]

Pakenditest:

1. Tegelikult ei lagune paber prügimäel paari aastaga. Isegi inimpõlvega ei lagune. N Liidu lõpuaastail oli kõikjal maailmas prügimägede koostises paber esimesel kohal ja moodustas umbes poole nende mahust.

2. Kaptenihärral on selles mõttes õigus, et jätsin ühe ajaleheks nimetatud toote mainimata- see oli muidugi makulatuur. Kuid ärme unusta, et makulatuur oli iseseisev toode, mida vorstipakkimispaberiga segi ei aetud. Vorstipakkimispaber oli kortsus ja määrdunud, see rändas ikka prügimäele.

3. Mutionu kiire emotsionaalne hüüatus on huvitav ja väärib tõsist analüüsi. Kuigi läks teemast mööda. Sest minu meelest rääkis kaptenihärra ressursi raiskamisest, mitte looduse saastamisest. Ja mina rääkisin prügimäest, mitte loodusest.
Ilmselt tekkis Mutionus tugev spontaanne tõrjereaktsioon nähes paha sõna "plast". Juhtus sama asi, mida Orwell roimstopiks nimetas.
Ma ei irise irisemise enda pärast. N Liidu aega praeguse ajaga võrreldes on väga oluline roimstopisõnadesse mitte takerduda. Sest samu asju kipuvad erinevad põlvkonnad eri moodi nimetama.
Näiteks kas N Liidu aegne toit sisaldas säilitusaineid? Jah, väga palju! Vanaema maasikamoos sisaldas 50% "valgeks surmaks" ristitud säilitusainet, mis põhjustab 2.tüübi diabeeti. Mis omakorda on eluohtlik ravimatu haigus, pealegi veel väga laialt levinud. Vanaema lihtsalt ei tulnud selle peale, et moosikeetmise suhkrut säilitusaineks nimetada. Nämm-nämm.

Ühistranspordist:

Vahel juhtub nii, et valedel kaalutlustel võetakse õige seisukoht. N Liidus ei doteeritud ühistransporti otstarbekuse pärast, vaid kommunistlikku utoopiasse eraautod lihtsalt ei kuulunud. Kas sõitis keegi Jefremovi "Andromeeda udukogu" tegelastest eraautoga?
Täiesti juhuslikult oli see seisukoht arukam tänapäevasest trendist- igasugu imeviguritega autosid ökomaks nikerdada, selmet lihtsalt ühistransporti panustada.
Imevigurite all mõten näiteks katalüsaatorites kasutatavaid haruldasi metalle.

[mutionu]

Pakenditest:
3. Mutionu kiire emotsionaalne hüüatus on huvitav ja väärib tõsist analüüsi. Kuigi läks teemast mööda. Sest minu meelest rääkis kaptenihärra ressursi raiskamisest, mitte looduse saastamisest. Ja mina rääkisin prügimäest, mitte loodusest.
Ilmselt tekkis Mutionus tugev spontaanne tõrjereaktsioon nähes paha sõna "plast". Juhtus sama asi, mida Orwell roimstopiks nimetas.
Ma ei irise irisemise enda pärast. N Liidu aega praeguse ajaga võrreldes on väga oluline roimstopisõnadesse mitte takerduda. Sest samu asju kipuvad erinevad põlvkonnad eri moodi nimetama.
Näiteks kas N Liidu aegne toit sisaldas säilitusaineid? Jah, väga palju! Vanaema maasikamoos sisaldas 50% "valgeks surmaks" ristitud säilitusainet, mis põhjustab 2.tüübi diabeeti. Mis omakorda on eluohtlik ravimatu haigus, pealegi veel väga laialt levinud. Vanaema lihtsalt ei tulnud selle peale, et moosikeetmise suhkrut säilitusaineks nimetada. Nämm-nämm.

Laias laastus ressursi raiskamine = looduse saastamine. Paber vs plast võrdluses on plast vorsti pakkimisel ressursi raiskamine, tõsi, meeldiv on võtta gaasikeskkonda pakendatud toode. Prügimäel hävib paber kiiremini kui plast. Kui suur osa pakenditest sinna jõuab, ma ei tea. Looduses viibides tundub vahel, et mitte piisavalt. Pakendite koristamine on ressurside raiskamine ses mõttes, et ilma trükivärvita ajalehepaberit kannatab ka mitte koristada, mädaneb ise ära. Kägardatud ajalehepaber kaob küll kiiremini kui inimpõlv. Kokkupressitud paberipakk ei kao, see ei põle kah.

Reaktsioone tekib minus üldiselt vähe, orwellike veelgi vähem. Kui, siis vaid Hanns Johsti poolt surematuks kirjutatu, kus sõna "kultuur" on alati asendatud millegi muuga.

[vanahalb]

Samamoodi sai varuga kibuvitsamarju korjatud (kõige suurema erikaaluga ravimtaim ja lihtne korjata), sinna "ühiskondlikku" patta rändas ka endale korjatust välja sorteeritu.
.

pekki, ma nagu loll uhasin neid teelehti korjata ja kuivatada.....oskasin ikka selle kõige väiksema kasuteguriga töö endale leiutada....

Kibuvitsamari oli klassika - iga apteek võttis vastu (meie kandis viidi kooli toodud ravimtaimed kohalikku apteeki). Aga ma küll ei ütleks, et seda eriti lihtne korjata on. Okkad torgivad ja kuivamise asemel tahavad, raiped, kätte ära mädaneda.
Meie koolis prooviti ikka raudrohtu sokutada, seda võis vikatiga niita ja kui hea kuiv suvi juhtus siis sai otse vaalust kotti ajada. Apteekrid seda ei tahtnud, keegi ei pidavat ostma. Lõpuks arvas õpetaja raudrohu ravimtaimede seast välja.
Üks hea äri oli veel põdrasammal. See kasvas minumeelest igal ajal ja kui muud võtta polnud või suvi maha magatud,
tuli metsa minna. Muidugi, õiget sammalt tuli korjata. Mõni riisus terve metsaaluse kokku ja põdrasambla kohta öeldi ka pärast, et ärge enam tooge.
Ma ise sain lõpuks piparmündiga järje peale. Aias kasvas mingi poollooduslik-kultuurtaim, igavene suur puhmas ja lehed olid ka nagu labakindad. Teistel niisugust polnud ja üldiselt läks läbi.
Pärast kehtestati koolis mingi kooditabel kui seesama kibuvitsamari oli baasnäitaja. Umbes et 100 g kibuvitsa on 1 ÜKT tund. Seesama piparmünt oli ikka kõvasti kehvema kursiga ja kui loodusest oleks tulnud otsida, poleks enam mõtet olnud.
Väja väärt kraam olid pärnaõied ja mõned eksoodid, mida ei teadnudki kust leida: palderjan, naistepuna jms.

[Karuke]

Mine sa mees ka metsa! Ausalt! Oli nii ja oli ka naa. Sagedamini oli hoopis naa. Mida aeg edasi seda rohkem oli naa. Arvatavasti oligi 60ndate lõpp see piir, kus kvantiteet ja plaanimajandus nagu ka üleliidulised projektid, lõplikult jätsid kvaliteedi ja terve mõistuse kaugele kaugele Sirtsu sohu.
Milleks muidu need töökollektiivide rajatud lasteaiad ja antavad privileegid oma töötajatele(a la Kirovi NKK või Dvigatel). Ei olnud sul tegelikult seal uuselamurajoonides kunagi piisavalt ei lasteaiakohti ega ka koolikohti. Haljastus tehti mõnes kohas siis kui "aega sai"

Teie etteastes lugupeetav on pigemini kuulda mingit ideoloogilist vahkviha või solvumist saamata jäänud "Snaige" ostuloa pärast.
ENSV linnaplaneerimine nagu ta paarkümmend aastat tagasi otsa sai polnud kaugeltki ideaalne oma tulemustes, kuid ta siiski toimis.
Lasnamäe on pisut liiga tendentslikku lähenemist pälvinud näide.
See linnaosa ei saanud valmis.
Kui ehitada üles palkmaja seinad ja jätta katus rahapuudusel tegemata, siis pole pisut viludates elutingimustes süüdi teps mitte puuraidur kes palgipuud maha võttis.
Aga Õismäe näiteks sai enam-vähem valmis ja toimis tervikuna tolle aja kontekstis ju päris vahvalt?
Miks?
Lihtsalt sellepärast, et tol ajal planeerisid linnaruumi spetsialistid.
Täna kõikide meie edusammude juures on tase kus kompleksselt planeeritakse 100 000 elanikku mahutav elurajoon sama kauge kui Andromeeda udukogu.
Nõuk Eesti linnaplaneerimine oli tolle aja kohta täiesti OK.
Nagu oli OK tervikuna ka ehituse kvaliteet.
Ma mõtlen, et kui me vaatame elamu püstitamise kiirust, ekspluatatsiooni antud pindade hulka ja hinda (aga miks ka mitte kestvust?).
Ei ole vaja rääkida lohakast siseviimistlusest, need on pisiasjad.
Kõik need betoonkarbid seisavad juba mitmeid aastakümneid ja seisavad veel teist sama palju ja rohkemgi.
Miks?
Ikka sellepärast, et iga kingsepp oli oma liistude juures

[Troll]

Mina sain oma ÜKT tunnid kummeliõitega kätte. Linna lähedal oli paar välu, kus neid massiliselt kasvas ning korjata oli võimalik "marjakombainiga". Pärnaõisi korjasin samuti, aga neid ei raatsinud ära anda, vaid jäid kõik oma pere tarbeks, pärnaõietee meeldis kõigile.

P.S Arrghh, ükskord oli suur jama ÜKT tundide arvestusega, nimelt oli neid mulle millegipärast väga vähe kirja pandud. Uurimise peale tuli välja halenaljakas lugu. Apteegitšekkide peal olid kummeliõite kaalud kirjas selliselt: 0,39 kg (ehk siis 390 grammi), 0,71 kg jne. Aga see õpilane, kes arvestust pidas, oli matemaatikas ikka paras tumba ning pani mulle kirja vastavalt 39 grammi, 71 grammi jne s.o kümme korda väiksema koguse.

[Standartenführer]

Täna kõikide meie edusammude juures on tase kus kompleksselt planeeritakse 100 000 elanikku mahutav elurajoon sama kauge kui Andromeeda udukogu.
Nõuk Eesti linnaplaneerimine oli tolle aja kohta täiesti OK.
Nagu oli OK tervikuna ka ehituse kvaliteet.
Ma mõtlen, et kui me vaatame elamu püstitamise kiirust, ekspluatatsiooni antud pindade hulka ja hinda (aga miks ka mitte kestvust?).
Ei ole vaja rääkida lohakast siseviimistlusest, need on pisiasjad.
Kõik need betoonkarbid seisavad juba mitmeid aastakümneid ja seisavad veel teist sama palju ja rohkemgi.
Miks?
Ikka sellepärast, et iga kingsepp oli oma liistude juures

Kuskohas see tänapäeva planeeringuga 100k elanikuga rajoon on? Eestis on ju aint 1 linn kus on rohkem kui sada tuhat elanikku, pmst!

Teiseks, nõukaaegse ehituskvaliteedi kohta, ütlen et sa ajad lihtsalt lolli juttu. Mingit kvaliteeti nõuka ajal polnud. Kvaliteet esines AINULT teatavates tööstuslikes seadmetes, ülejäänu oli sisuliselt kokku loobitud, plaani täiteks.

Ja su "paljukiidetud linnaplaneerimine" on tegelikult hoopis nii, et iga asi omal ajal, eks? Tänapäeval on maailm väiksem, tol ajal olid teised printsiibid. Kui sa natuke mõtlema hakkad, mis rajoonid, kus kohas ja mis rahad - siis need ei ole need eluasemed mida valitsus tööaastakute eest noortele peredele andis.....

[OveT.]

Vahepalaks üks üsnagi kenasti tolleaegset mentaliteeti illustreeriv lugu muusikamaailmast.

http://www.youtube.com/watch?v=S3zfs-Q7ivo

http://www.youtube.com/watch?v=mtK-Wy8n_TM

Ehk siis lugu punalippude lehvides marssivast ABBA -st ja Björn Ulvaeusest, kellest N.Liidus saab Arkadi Ostrovski.

[rbl]

Tavaliselt on ikka nii, et mida emotsionaalsemalt asju käsitletakse, seda objektiivsemad ollakse. Teisalt viitab liialdatud ebaobjektiivne, emotsionaalne kriitika millegi suhtes, antud juhul siis nõukogude korra suhtes, isiku katset igasugust objektiivset kriitikat diskrediteerida justkui oleks tegu mingisuguse põrandaaluse krüptostalinismi, -marksismiga.

[Castellum]

Ehk siis lugu punalippude lehvides marssivast ABBA -st ja Björn Ulvaeusest, kellest N.Liidus saab Arkadi Ostrovski.

Siin on vist asjad vastupidised - Ostrovskist sai Läänes Ulvaeus jt:
- May There Always Be Sunshine (Russian: Пусть всегда будет солнце! or Солнечный круг) is a popular Russian children's song created in 1962. The music was composed by Arkady Ostrovsky and the lyrics written by Lev Oshanin [---]The tune was used for the song "Gabrielle" by the Hootenanny Singers, led by Björn Ulvaeus. When this version became a hit song in 1964, the new lyrics were translated and performed by the group in Swedish, German, Finnish, Italian, Dutch, and English.

http://en.wikipedia.org/wiki/May_There_ ... e_Sunshine

- The song "Gabrielle" became an international hit song in 1964, translated and performed by the group in Swedish, German, Finnish, Italian, Dutch, and English. However they used the tune of the Russian song May There Always Be Sunshine by Arkady Ostrovsky, who was never credited because of political reasons.

http://en.wikipedia.org/wiki/Hootenanny_Singers

[Kapten Trumm]

Ma üritan sellistes küsimustes olla omast arust neutraalne ja mitte visata last koos pesuveega üle parda.
Asi pole spetsialistides, täna on arhitektid ja taolised asjamhed riigiasutustes samuti ülikooli lõpetanud vastaval erialal.
Põhiline probleem asutustuse planeerimisel on selles, et praegusel ajal teeb seda "raha", mitte vajadus või võimalus.
Just sel põhjusel tekivad igasugu aretised kohta, kus neil pole vähimatki eeldust jätksuutlikult ja tänapäev elustandardi kohaselt püsida.
No ei ole normaalne, et perekond peab oma normaalse elutegevuse tagamiseks omama vähemalt kahte autot (mille kulud kokku lähenevad juba maja laenumaksele).
Või see, et tiheasumis elades peab 15 aastat tolmavat või plägast kruusateed mööda iga päev liikuma - sest kellegi raha rääkis ja terve rajoon plärtsatas kuskile kesk sooheinamaad.
Või sinna kuivendatud Peetri küla sohu, kus kevadel paadiga sõidetakse.

Mõni aasta tagasi liikus Harjumaal ringi üks planeeringu eelnõu, kus nähti ette 5000 elanikuga asumi rajamist Viljandi maantee äärde 20 km Tallinnast.
Õnneks masu jõudis ette. Endisele koljoosi heinamaale, kus pole midagi.
Kujutate ette sellise money talks sammu teostumise mõju kohalikule infrale, omavalitsusele jne.

[wolfgang]

Tegelt on see ühe seaduse küsimus - nõuded elurajoonidele vms. Sätestad ära, et enne, kui detaili maju võib joonistama hakata, peab olema raudtee, bussi või muud ühendused, nii ja nii kaugel, teed selliste ja selliste normide järgi, kergeliiklusteid niimitu kilti ühe maja peale jne jne. ja kogu lugu.
OT , aga sama võiks olla omavalitsustele - "nõuded tee korrashoiuks talvel ja suvel" ja kui mingi komisjon avastab, et nõuetele ei vasta hakkab trahv tiksuma iga päeva eest, mis tee nõuetekohane ei ole. Ja kui on adekvaatne trahv siis saab asjad korda ka lõpuks.

[Kapten Trumm]

et nõuetele ei vasta hakkab trahv tiksuma iga päeva eest, mis tee nõuetekohane ei ole. Ja kui on adekvaatne trahv siis saab asjad korda ka lõpuks.

Eesti ettevõtluskeskkonnas lõpeb selline üritus sellega, et OÜ Koerakaka Arendus, kes on formaalselt lepingu pooleks, saab ühtäkki endale lätlasest omaniku ja pankrotistub ning kohustused maha raputanud arendaja on loonud juba OÜ Kassikaka Aarendus, kellele enne lätlase tulekut läksid üle kõik varad (nt likviidsed krundid) ja halvimal juhul hakkab omavalitsus seda suppi ise oma raha eest klaarima. Muidugi on ka soliidseid tegijaid, aga need põllupealse maltsa vahel kerkivad teede ja vee-kanalisatsioonita "arendused" on enamasti just taoliste korüfeede tehtud.