Kas N Liidus oli ka midagi head?

[Karuke]

Tegelt on see ühe seaduse küsimus - nõuded elurajoonidele vms. Sätestad ära, et enne, kui detaili maju võib joonistama hakata, peab olema raudtee, bussi või muud ühendused, nii ja nii kaugel, teed selliste ja selliste normide järgi, kergeliiklusteid niimitu kilti ühe maja peale jne jne. ja kogu lugu.
OT , aga sama võiks olla omavalitsustele - "nõuded tee korrashoiuks talvel ja suvel" ja kui mingi komisjon avastab, et nõuetele ei vasta hakkab trahv tiksuma iga päeva eest, mis tee nõuetekohane ei ole. Ja kui on adekvaatne trahv siis saab asjad korda ka lõpuks.

Kui komisjonid ja omavalitsuse poliitikud hakkavad linna planeerima on asi hukas.

Muidu tuleb välja nagu meil täna - elanikud ajame kesklinnast välja, tööstuse kolime linnapiiri taha ja filosofeerime siis "rattarikkast" linnast (kes kuhu peaks rattaga sõitma? Õismäelt Jürisse või )

[Jaanus2]

Keegi peaks siiski planeerima. Planeeritakse mujal maailmas ja kapitalistid siis ehitavad suuniste järgi või ei ehita üldse. Päts ka planeeris Tallinna - tänavafrondi kõrgus ja vist ka midagi hoonete puhul oli ette antud ja kapitalistid lähtusid sellest. Tulemust saab praegugi nautida. Meil on iga detailplaneering eraldi ja kuidas need koos töötavad või mõjuvad, see ei huvita kedagi.

[Kapten Trumm]

Praktiline näide "tööstuse rändamisest" ehk kuidas tavainimene hammasrataste vahele jääb.
Tallinna piiril Pärnu suunas endise N.armee asupaigas on rajatud Tänassilma tehnopark.
Seal käib tööl suur hulk inimesi Tallinnast.
Tuli siis tehnopargi asukohavald lagedale omast arust suurepärase ideega, et pikendage buss nr 18 liin kuskile tehnopargi lõppu.
Juba tollal oli probleemiks, et nr 18 viimane peatus oli enne Maksimarketit, kus buss tagasi keerab ja viimane lähim peatus oli neljarealise eraldusribaga tee vastasküljel.
Sestap kohtas aastaid seal miniseelikus kontorineiukesi, kes silkasid seal üle tee, ronisid ajalehte piirdele pannes üle piirde ja läksid tööle. Tagasi sai õnneks lihtsamalt.

Tallinna linn (õigemini ABK) küsis selle eest kolosaalseid rahasid (et nende mõttetu 18 buss töristaks 1 km kaugemale).
Buss keerab tänini ringi seal kus kogu aeg ja loogilist liini pikendust tehnopargi lõppu, kus ta saaks ühtlasi peale võtta ka tehnopargi taguste elurajaoonide sõitjad - pole toimunud.
Et neiukesed üle äärepiirete ei roniks, ehitati sinna vahele eelmine suvi 2 meetrine aed
Lõpuks leidis mingi hädapärase lahenduse Maanteeamet, kes rajas sinna Maksimarketi lähedal asuva peatuse juurde fooriga ülekäiguraja.
Seejuures - muidu vanasti oli seal juba 1. liigi maantee. Nüüd on linnast väljumise ees 2 foori tervelt.
Stockholmis te peale linna piiri sellist pulli ei leia

Umbes samalaadne porno käib ka Jüri tehnopargiga Rae vallas, kus tegutsevad firmad on juba loobunud katsetest kahe tule vahel midagi saada ning hakanud vedama inimesi linnast oma bussiga. Mõistagi selline porr vaid suurendab liikluskoormust ja ummikuid niigi umbes linnast väljumistel, sest põlluelanikele lisanduvad veel lähitehnoparkide asukad, kes kah liikuda tahavad ja kuna ühistransport = null, siis tehakse seda autoga.

[wolfgang]

Sellepärast tulebki tööstused ja elurajoonid sinna, kus ühistransport juba käib, mis peaks olema kohustuslik, mitte kuhu ta peaks hakkama käima. Tee kuskile raudtee äärde kasvõi 10 tehnoparki ja ehita äind peatusi juurde.

[Kapten Trumm]

Raudtee teemal käis hulk aastaid Tallinna ümbruskonnas kirbutsirkus nimega "Tallinna ümbersõit", kus naftarongid pidid hakkama Muugale ja Paldiskisse minema ümber linna, et kolida siit ära need tiksuvad tuumapommid (mida elurajoonide kõrval ammooniumväetis, bensiin ja gaas kahtlemata on). Paraku käis teostus "nagu alati", kunniks pildil ronis mõistagi Eesti Raudtee ja hulk aastaid ei saanud kooskõlastusi igasugu projektid, mis MKM-i või ER-i arvates ohustasid liialt püha projekti (mis kahtlemata väga vajalik), seejuures reserveeriti endale igasugu põnevaid variante. Sestap on ka siin praktika olemas, kuigi teoorias peaks raudtee ja kunded teineteisest huvitatud olema, pole elu niisama lihtne. Mõistagi oli selle raudteeprojekti eesmärk "püha transiit" ja mingit reisirongi ümber Tallinna keegi ette ei kujutanud. Et masuga see asi seisma hoobilt jäi, näitab lihtsalt imekalt tollast suurushullustust ja jätkusuutmatuid ideid.

Ehk siis teoorias on jah asjad loogilised ja elementaarsed, aga praktikas käib nii, et ega eri vürstkonnad üksteisega oma samme ülearu ei kooskõlasta ja kukub välja nagu alati, selliseid nurinäiteid leiab otsimise järel kindlasti veel. ENSV ajal oli neid vürstkondi lihtsalt vähem ja nad olid üheainsa partei kontrollitavad (mitte et ma seda kiidaks, aga lihtsalt nii käis mõnigi asi ilma "kõrvalmõjudeta" ja kiiremini).

Kuigi naftatünnid 200 m elumajadest peaks ikka ära kaotama.

[OveT.]

Ehk siis lugu punalippude lehvides marssivast ABBA -st ja Björn Ulvaeusest, kellest N.Liidus saab Arkadi Ostrovski.

Siin on vist asjad vastupidised - Ostrovskist sai Läänes Ulvaeus jt:
- May There Always Be Sunshine (Russian: Пусть всегда будет солнце! or Солнечный круг) is a popular Russian children's song created in 1962. The music was composed by Arkady Ostrovsky and the lyrics written by Lev Oshanin [---]The tune was used for the song "Gabrielle" by the Hootenanny Singers, led by Björn Ulvaeus. When this version became a hit song in 1964, the new lyrics were translated and performed by the group in Swedish, German, Finnish, Italian, Dutch, and English.

http://en.wikipedia.org/wiki/May_There_ ... e_Sunshine

- The song "Gabrielle" became an international hit song in 1964, translated and performed by the group in Swedish, German, Finnish, Italian, Dutch, and English. However they used the tune of the Russian song May There Always Be Sunshine by Arkady Ostrovsky, who was never credited because of political reasons.

http://en.wikipedia.org/wiki/Hootenanny_Singers

Ei uskunud sellist varianti, seepärast ei vaevunud ka kontrollima Fakt iseenesest ikkagi huvitav.

[mx77]

Ma üritan sellistes küsimustes olla omast arust neutraalne ja mitte visata last koos pesuveega üle parda.
Asi pole spetsialistides, täna on arhitektid ja taolised asjamhed riigiasutustes samuti ülikooli lõpetanud vastaval erialal.
Põhiline probleem asutustuse planeerimisel on selles, et praegusel ajal teeb seda "raha", mitte vajadus või võimalus.
Just sel põhjusel tekivad igasugu aretised kohta, kus neil pole vähimatki eeldust jätksuutlikult ja tänapäev elustandardi kohaselt püsida.
No ei ole normaalne, et perekond peab oma normaalse elutegevuse tagamiseks omama vähemalt kahte autot (mille kulud kokku lähenevad juba maja laenumaksele).
Või see, et tiheasumis elades peab 15 aastat tolmavat või plägast kruusateed mööda iga päev liikuma - sest kellegi raha rääkis ja terve rajoon plärtsatas kuskile kesk sooheinamaad.
Või sinna kuivendatud Peetri küla sohu, kus kevadel paadiga sõidetakse.

Mõni aasta tagasi liikus Harjumaal ringi üks planeeringu eelnõu, kus nähti ette 5000 elanikuga asumi rajamist Viljandi maantee äärde 20 km Tallinnast.
Õnneks masu jõudis ette. Endisele koljoosi heinamaale, kus pole midagi.
Kujutate ette sellise money talks sammu teostumise mõju kohalikule infrale, omavalitsusele jne.

Sul on ikka väga lihtsustatud lähenemine. Nõuka ajal puudus eraomand, kui oli vaja Õismäge või muud mäge ehitada, siis lükati sahad maha ja löödi paneelmajad püsti kellegilt eriti küsimata. Nüüd ehitatakse sinna, kus on võimalik maad saada või see on mõistliku hinnaga. Pealegi - mitte kedagi ei sunnitud maha müüma oma Õismäe või muu mäe korterit, et osta endale kipsonn põllule, kus elamiseks on vaja kahte autot. Muuseas, need inimesed on tegelikult täitsa rahul oma elamisega ja ehk ka õnnelikumad kui paneelikas elades. Kusjuures kui ehitusbuum pihta hakkas oli piisavalt valikuid. mulle endale küll ei meeldi, kui mingid linnaametnikud ära määravad kuidas 100 000 inimest elama peavad, nii et sa svipsis peaga kuju minnes taksojuhile pead lootma, et mitte majaga eksida. Lasnamägi on ikka täismasendav ja ega ausalt öeldes see Õismägi parem ei ole.

[Karuke]

Kui on valida nõukaaja "kõik maha ja tüüp(betoon)barakid asemel + okastraat ja betoonaed ümber" versus tänane probleem, et nr.18 buss võiks liikuda veel 1 km. Siis ma valiks pigem teise variandi. Ja ei promoks nii palju nõukaaegset geniaalset planeerimisoskust...

Julgen vastu vaielda.
Üha kallinevate energiakandjate foonil osutub selline kaootiliselt kokkuehitatud linn lõpuks fataalselt ebaefektiivseks.
Ülikeerukate ja vastuoluliste planeeringute ning omandisuhete tulemusena pole siis ka näiteks uute trantspordilahenduste rajamine võimalik kuna iga ruutmeetrit tuleb eraldi üles osta. Kütus aga kallineb ja rahvast on liigutada vaja üha rohkem.
Tagajärjeks on pöördumatult ebasõbralik elukeskkond
Ja oleks ju ainult vaja olnud paar kolmkümend aastat ette näha ja teatud trassil kruntidele piiranguid seada
Nõukogude linnaplaneerimiskunst polnud geniaalne.
Kuid see oli siiski olemas

[Sho]

Ma ei saa nüüd jutule pihta..
kui keegi ostis endale kuhugi põllule (keset umbmetsa) mingi kipskarbi.. mis mure siis teistel sellest on?
Kui ostis, siis arvestas ka sellega, et peab maksma kommunikatsioonide ja muu kaasaskäiva eest või need ise rajama.
Kui ma ostan keset põlislaant ühe lagendiku ja ehitan kinnitatud detailplaneeringu järgi sinna onni.. kas siis kohalik omavalitsus on kohustatud minuni tee ehitama, selle lahti hoidma ning ühistranspordi käima panema? Rääkimata kõikidest torudest ja juhtmetest.

[Lemet]

Aga paraku hakkab ta seda seda siiski tegema. Kasvõi selleks, et lapsed sealt karutagumiku külast kooli saaksid. Analoogselt sellele, et võiks ju täiesti loogiliselt kuulutada, et sihandset nägu, kellel turvarihm lahti ja kes tänu sellele tõsiselt viga saab, ravitakse vaid tema oma raha eest. Tegelikuses aga...

[Kapten Trumm]

Arvestades meie tänast mentaliteeti mille puhul iga "omanik" arvab, et tema huvi kaalub alati üle avaliku huvi, on tegelikult üsna võimatu rääkida mitte kaootilisusest linnaehituses.

Aamen selle peale, corvus
Eredad näited on militaarvallast Nursipalu ja Otepää radaripositsioon, kus argumentatsioon maaomanikest jurakate poolt väljub juba hea tava raamest.

Olen siiani seisukohal, et teatud planeeringud võiks kehtestada valitsus, tuginedes ekspertarvamustele ja lähtudes mõistlikkusest (nt radaripositsiooni Kuutsemäele ei tee, kuna seal on avalik huvi hulka suurem kui mõne jaurava kohalikuga Tõikamäel). Ja selle suure demokraatia mängimise ning maaomaniku hääle võimendamise võiks üldse vahele jätta.

Huvitava paralleelina suure kisa kõrval militaarobjektide rajamisel - nt Vasalemma vallavalitsus pole just eriti õnnelik, et vangimajad Vasalemma vallast ära kolivad. Põhjus lihtne - muidu vaeses asulas hoiab hulk mundri- ja relvakandjaid tahtmatult korra majas ja tänu sellele polnud piirkonnas, kus elab hulganisti endiseid kriminaale - kuritegevus kunagi eriliseks teemaks.

Õnneks eilseid lehti vaadates näib, et Otepää volikogu, kes üksmeelselt hääletas radari "poolt" - omas piisavalt tervet mõistust, et mitte lasta end eksitada mõne maaomaniku irrratsionaalsest ibast "kinnisvara väärtuse langusest".

Ehk siis - ei arva, et NSVL kultuur "army first" oleks õige, aga teatud strateegiliste rajatistega võiks seda demokraatiat vähe kärpida küll (võtta mõneti ENSV süsteemist eeskuju), üldjuhul kipub see "omanike huvi" olema irratsionaalne jonnimine või lithsalt labane katse elu tehing teha.

[mx77]

KT, vaata kui sinu kalli raha eest hangitud elamise, kus sa oled lootnud nautida rahu ja linnulaulu, tagahoovi midagi "riiklikult tähtsat" hakatakse ehitama, kui leplik sa siis oled. Niisama on hea paugutada.

[Karuke]

...Kusjuures ma ei ole kindel, et väidetav kaootilisus on paha? Miks ta on? Sest, et puudb kõvakäe kord? Ja see on probleemiks? Minu arust Sho märkis tabavalt, et täna eksisteerib siiski vaba voli oma eluaseme valikul. Ma olen märkinud juba varem, et Kapten Trummi ideaaliks tundub olevat selgelt autoritaarsete sugemetega riigikord. Kas ka sinu soov on selline isand Karuke?

Kaootilisus ei ole miljööväärtuseks sugugi paha ja üldse, mulle meeldib selline Hundertwasserlik stiil.
Paraku on kaos ja efektiivsus (energia, keskonnasääst, jms) pöördvõrdelised suurused.
Oleks nagu vaja pisut kaugemale ette näha.
Kõva kätt ei ole vaja, kuid samas peab ju tunnistama et mõõdukas autoritaarsus on efektiivsem kui ohjeldamatu demokraatia.
ENSV ajal näiteks ei oleks "Rail Baltica" asja solgutatud aastakümneid.
See oleks käiku antud järgmisel viisaastakul.
Või - noh ülejärgmisel.
Ehk ka järgmisel aastal, kui "suur isa" oleks Tallinnas näpuga Riia poole näidanud.
Caligula ehitas kah väidetavasti silla üle Napoli lahe, sest talle lihtsalt meeldis nii
Meil aga jääb see Rail Baltica aga ilmselt alatiseks paberile.
Kas oli N liidus midagi head?
Oli suurem võimekus teostada pikemas perspektiivis riigi arenguks hädavajalikke töid.
Täna sellist võimekust ei näi olema ja me ehitame kuhugi võssa parem mõne hiigelsuure muuseumi
(Ma nimelt usun naiivselt, et kiire ja odav ühendus Euroopa südamega oleks baltimaadele prioriteetseim ülesanne)
Vaatamata mõnele sundvõõrandamisele ei usu ma, et meil siin ühiskondlik huvi niipea erahuviga konkureerida suudab.
Arvan, et Eestist saab Hajaasustusega maa, kus elanike arv 50 aasta pärast on 20-30 korda tänasest väiksem.
Need saavad olema keskmisest jõukamad maaomanikud, kes võivad endale lubada konservatiivset elustiili.
Ülejäänud siirduvad soojemate jahimaade poole

[Karuke]

Karuke: Nõukogude linnaplaneerimiskunst polnud geniaalne.
Kuid see oli siiski olemas

Täpselt sama võib väita ka tänase päeva kohta. On olemas. Mõlemate ajastute mõõtmiseks ja hindamiseks tuleks lähtuda nende erinevate ajastute eksisteerimise aja ja ruumi erinevatest printsiibist.

Tegelikult on selle loo peategelane Dmitri Bruns ise kõigest põhjalikult kirjutanud.
Kes see ikka koera saba kergitab kui mitte koer ise - kuid ma ütleks et D.B ajal tehti üsna palju tööd

[Karuke]

KT, vaata kui sinu kalli raha eest hangitud elamise, kus sa oled lootnud nautida rahu ja linnulaulu, tagahoovi midagi "riiklikult tähtsat" hakatakse ehitama, kui leplik sa siis oled. Niisama on hea paugutada.

Paneme sulle TGV köögi akna alla vuhisema