Kokkuvõtte Eesti Kaitseväe arengust

[hillart]

Oluline on mõista, et ERNAt ei tapetud - ERNA suri oma loomulikku surma (antud juhul siis vanadusnõtrusesse)

Eks tapjabakteril (pideval välisel vastupropagandal) oli tema otsasaamises kah oma osa. Nagu rauga langenud immuunsus laseb noores eas toimeta välisfaktoritel organismiõõnestamisega pihta hakata, mis lõpuks vananeva keha letaalse lõppeni viibki. Vanadusnõtrust "ERNA"-l aga oleks saanud vältida välismõjurite suhtes mitte passiivses kaitses olles (mis samuti ajapikku, tänu oma üheülbalisusele, sellele resistentsed välismõjurid välja töötas), vaid aktiivselt antud vastutegevust (e. siis, immuunsüsteemi arendades) varieerides ja uuendades ning ka võistlust ennast pidevalt erengus hoides (selle põhiideed ja ajaloolist baasi säilitades). Kuna seda kõike aga ei tehtud, siis - nüüd on tema osaks vaid ajalooraamatutes paari rida täita, kui sedagi.

[A4]

Sekundeerides kpt Trummi ideele Tehnika Ülikooli näitel saan lisada niipalju, et hetkel toimuva arendustegevuse raames on võimalik nüüd ka noorematel - st doktorantidel midagi teha. Seni on sellel suunal ka mingid vanad aferistid tegutsenud. Näiteid on kindlasti väga palju ja kirjud. Väga palju olulist infot välja tuua ei saa, kuna üldjoontes on kõik selles valdkonnas salastatud (st projektid, mis tehaks).

Küll aga võiksin sellel teemal tuua väga hea näite. Kahjuks mitte küll enda oma, kuid ühe tõeliselt intelligentse ja mehise aatemehe ja muidu ka üpriski meditsiinilise "ilukirurgi" poolt (loodan, et ta andestab mu peale ja mind maha ei löö )



See ülaltoodud joonis kirjeldab kõige täpsemalt ka teadusarendustegevust meie ühise NATO kaitsevaldkonna eelarverea raames.

Muideks - on ka erandeid, kuid mõne asjaga ei lähe väga kiirelt.

Ega see „intelligentne ja mehine aatemees” pole sellelt jooniselt äkki midagi ära unustanud? Nagu näiteks sellist „tühist” asja nagu ‚ressurssid’? Asi ju selles, et kui riigil (või ka erasektoril) puuduvad vajalikud rahad sisulise teadus-arendustegevuse arendamiseks; või siis puudub julgus või valmisolek seda raha panustada (kartes avalikku näägutamist perspektiivituks osutunud projektide korral), siis ilma rahata ei sõida ka see suurepärane USA teadlane publikatsioonidest ja teoreetilistest arutlustest eriti kaugemale.

Toome näiteks sellesama kaitsealase teadus-arendustegevuse USA-s ja Eestis. On NATO üldine mittekohustuslik soovitus, et iga riik võiks oma kaitse-eelarvest kaitsealaseks teadus-arendustegevuseks kulutada 2%. Eesti suutis seda soovituslikku kriteeriumi täita vist vaid paaril buumi-aegsel eelarve-aastal (suuresti nende aastate arvelt saadi kokku ka see kurikuulus „100 miljonit korstnasse kirjutatud krooni”), enne ja pärast seda on kaitse-alane R&D Eesti kasinast kaitse-eelarvest saanud vist midagi 0,5% kanti.

USA-l seevastu on teatavasti maailma suurim (absoluutnumbrites) kaitse-eelarve, millest omakorda teadus-arendustegevuseks kulub mälu järgi 10%, mis nii protsendina kui absoluutnumbritena on samuti omalaadne rekord. Utreeritud kujul tähendab see ilmselt lennuki pealt teadlastele raha allaloopimist ja olukorda, kus suurem osa projekte lõppeb samuiti ummikteega, perspektiivitu prototüübi või pelgalt terve rea põnevate publikatsioonidega. Teatud hulk projekte osutuvad aga „loterii peavõitudeks”, mis annavad USA relvajõududele maailma parima tehnika, tagavad teadlasele ülemaailmse kuulsuse ja rahamäed ning teadlast firmale suurtellimused USA maksumaksjalt. Sellest ka mulje, et USA-s on targad ja produktiivsed teadlased, meil aga peamiselt vanaldased soss-seppad, kes peale publikatsioonide midagi toota ei suuda. Kui aga kõrvutada nii protsentuaalseid ja absoluutnumbrites rahahulkasid, siis on minu arvates pigem ime, et meie teadlased üleüldse midagi käegakatsutavat on sellises olukorras suutnud välja töötada.

Ehk teisisõnu – vahe ongi peamiselt selles, et USA-s on R&D’ks nii piisavalt raha kui ka juhtkonna valmidus seda raha „hullumeelsetele teadlastele” praktiliselt piiramatus mahus raiskamiseks ja katsetamiseks kätta anda; samuti saab avalikkus vist natukene paremini aru, et teadus-arendustegevuse puhul ongi see tavaline ja normaalne, et suurem osa projektidest praktilise lahendini ja masstootmiseni välja ei jõua. Meil seevastu ollakse kole imestunud, kui 10 aasta peale kulutatakse ära närused 10 miljonit dollarit ning perspektiivseks osutub „vaid” neljandik” projektidest. Pakun välja, et USA-s peetaks sellist tulemust pehmelt öeldes üsna normaalseks.

Jah, on veel üks väikene aspekt selle kõige juures – nimelt riigi üldine ajupotentsiaal reaalteaduste vallas. Kui ma ei eksi, siis on USA-l suurim hulk reaalteaduste Nobeli preemiaid miljoni elaniku kohta ning USA ülikoolid ja teadusutuste juurde liibuvad parimad ajud kogu maailmast nagu kärbsed mee peale. Meil pole olukord just nüüd väga nukker, kuid samas on reaalteadlaste väljavool (arstide ja ehitajate kõrval) reaalne probleem, nagu ka fakt, et kuni viimaste aastateni polnud reaalteadused ülikoolides just kõige populaarsemad erialad.

Aga Aivars Lembergsilt tahaks küsida, et:

1. millist praktilist kasu sai Läti kuulumisest „Varssavi pakti sõjalis-tööstuslikku kompleksi” peale sadade tuhandete rasketööstusega kaasas käinud migrantide, kes nüüdseks on lõhestanud Läti ühiskonna ja mürgitanud Läti poliitilise süsteemi oligarhiaga?
2. mis imeloom see „NATO sõjalis-tööstuslik kompleks” on?

Kui iroonia kõrvale jätta, siis normaalsetes riikides mängib teadus-arendustegevuse juures olulist rolli ka erasektor ja ettevõtjad, kes oma raha teadlaste napakatesse ideedesse investeerivad. Aga ega Kesk- ja Ida-Euroopa üleminekuühiskondades ei tekiki erasektori toel normaalselt teadus-arendustegevust seni, kuni tooni annavad Lembergsi-sugused oligarhid, kes oma stagna-aegse ökonomisti-hariduse baasil arvavadki, et NATO-l on mingi „sõjalis-tööstuslik kompleks”, kust saab Moskva keskalluvusega fondide eeskujul muudkui raha välja pumbata ilma, et ise midagi investeerima või riskima peaks. Aga mida üldse peakski üks korruptsiooni ja suhteliselt riskivaba kütusetransiidiga rikkaks saanud oligarh kaasaegsest teadmispõhisest majandusest ja teadus-arendustegevusest taipama?

[Kapten Trumm]

1. millist praktilist kasu sai Läti kuulumisest „Varssavi pakti sõjalis-tööstuslikku kompleksi” peale sadade tuhandete rasketööstusega kaasas käinud migrantide, kes nüüdseks on lõhestanud Läti ühiskonna ja mürgitanud Läti poliitilise süsteemi oligarhiaga?

Mingrandid on jah vastuvaidlematu probleem, aga oligarhia pole küll vene rasketööstuse tagajärgedega kuskilt otsast seotud.
Kui Eestis poleks sedavõrd suurt Skandinaavia rolli majanduses (nii moraalne kui ka otseselt rahaline), siis oleks meil täpselt samad probleemid.
Kui natuke mälus sorida, siis meenubki mulle üks lugu, kui üks tänane Tallinki juhtfiguur, töötades rahaminni asekantslerina, paigutaks aktiivselt riigieelarve vahendeid Ühispanka. Vaadates, kus asjassepuutuvad kodanikud täna koos äri tegemas on, siis mis seal läti oligarhiaga vahet on? Või kui meenutada nt protsesse mõnedes omavalitsustes (Tallinn, aga ka Tartu (bussijaam) jne). Või saarte reisijateveoga juhtunud asju. Kahtlane, kas tänased SEBi või Swedi omanikud laseks sellist pulli siin teha.

Kõlab võibolla ebapatriootlikult, aga Skandinaavia omanike suurt osakaal ja sealne kultuurimõju on hoidnud ära taolised probleemid nagu täna on Lätis (ja ka Leedus).
Kui Eestis oleks täna nt kogu finants- ja tööstussektor Eesti omanike käes, siis toimuksid siin samad protsessid mis Lätis (raha räägiks kole palju).

[rbl]

1. millist praktilist kasu sai Läti kuulumisest „Varssavi pakti sõjalis-tööstuslikku kompleksi” peale sadade tuhandete rasketööstusega kaasas käinud migrantide, kes nüüdseks on lõhestanud Läti ühiskonna ja mürgitanud Läti poliitilise süsteemi oligarhiaga?

Ja otse loomulikult oligarhia on ainult Venemaa ja Läti problem. Meil Eestis selline asi nagu oligarhia on absoluutselt tundmatu mõiste. Meil said üleöö miljardärideks ainult kõige taibukamad, andekamad, haritumad, geniaalsemad geeniused. Kas annab asjale enam must-valgemalt läheneda?

Suuresti tänu sellele „Varssavi pakti sõjalis-tööstuslikku kompleksile” saabus Baltikumi migrantide eliit. See tähendas tipptasemel kõrgtehnoloogiat, instituute, haridust ja teadust. Sulle ei paista vist see kõik eriti meeldivat? Palju toredam oleks olnud näha tavalisi migrantidest kolhoosnikke ja traktoriste edasi viljelemas primitiivset Pätsu aegset agraarühiskonda ilma igasuguse industrialiseerimiseta?

2. mis imeloom see „NATO sõjalis-tööstuslik kompleks” on?

„NATO sõjalis-tööstuslik kompleks” peaks koondama kõikide NATO liikmesriikide kaitsetööstusettevõtteid. Varssavi paktis oli selline asi nagu sõjalis-tööstuslik kompleks vähemalt olemas. Varssavi paktist oli ühiskonna haridusele-teadusele vähemalt mingitki kasu. Nüüd on meil selle eest NATO julgeolekuinvesteeringute programm, mis ajutiselt mõnedele kohalikele ehitajatele Ämari lennuväljal tööd pakub.

Igasugune tõsiseltvõetavam tipptasemel arendustegevus Eestis on ainult võimalik juhul kui teised suurriigid seda oma teadurite ja miljarditega kohapeal doteerivat. Moskva seda paraku külma sõja tingimustes tegi aga lääs käesolevalajal enam mitte.

[Roamless]

Värske video Kaitseväest, iseloomustab ka natukene arengut.
http://www.youtube.com/watch?v=DfZ71Zy0dk4

[Roamless]

Video, mis iseloomustab tantsuoskust Kaitseväes, ega ainult Mereväes reivid ei toimu.
http://www.youtube.com/watch?v=sF0XR-5Z ... re=related

[A4]

1. millist praktilist kasu sai Läti kuulumisest „Varssavi pakti sõjalis-tööstuslikku kompleksi” peale sadade tuhandete rasketööstusega kaasas käinud migrantide, kes nüüdseks on lõhestanud Läti ühiskonna ja mürgitanud Läti poliitilise süsteemi oligarhiaga?

Ja otse loomulikult oligarhia on ainult Venemaa ja Läti problem. Meil Eestis selline asi nagu oligarhia on absoluutselt tundmatu mõiste. Meil said üleöö miljardärideks ainult kõige taibukamad, andekamad, haritumad, geniaalsemad geeniused. Kas annab asjale enam must-valgemalt läheneda?

Suuresti tänu sellele „Varssavi pakti sõjalis-tööstuslikku kompleksile” saabus Baltikumi migrantide eliit. See tähendas tipptasemel kõrgtehnoloogiat, instituute, haridust ja teadust. Sulle ei paista vist see kõik eriti meeldivat? Palju toredam oleks olnud näha tavalisi migrantidest kolhoosnikke ja traktoriste edasi viljelemas primitiivset Pätsu aegset agraarühiskonda ilma igasuguse industrialiseerimiseta?

2. mis imeloom see „NATO sõjalis-tööstuslik kompleks” on?

„NATO sõjalis-tööstuslik kompleks” peaks koondama kõikide NATO liikmesriikide kaitsetööstusettevõtteid. Varssavi paktis oli selline asi nagu sõjalis-tööstuslik kompleks vähemalt olemas. Varssavi paktist oli ühiskonna haridusele-teadusele vähemalt mingitki kasu. Nüüd on meil selle eest NATO julgeolekuinvesteeringute programm, mis ajutiselt mõnedele kohalikele ehitajatele Ämari lennuväljal tööd pakub.

Igasugune tõsiseltvõetavam tipptasemel arendustegevus Eestis on ainult võimalik juhul kui teised suurriigid seda oma teadurite ja miljarditega kohapeal doteerivat. Moskva seda paraku külma sõja tingimustes tegi aga lääs käesolevalajal enam mitte.

Nojah. Statistilist läbilõiget aastatel 1944 kuni 1991 Eestisse (ja Lätisse ja Leedusse) saabunud ja jäänud migrantide sotsiaalsest ja hariduslikust taustast mul kahjuks ei ole, aga ma kahtlustan, et sul vist ka ei ole. Mul ei ole midagi halba meie tänaste kaaskodanike kohta öelda, aga ma sügavalt kahtlen, kas Eesti haridus-, teadus- ja kultuurimaastik selle läbi midagi eriliselt võitis, eriti võrreldes sellega, mis oleks olnud ilma iseseisvuse kaotuseta ja sadade tuhandete migrantide sissetoomiseta. Hea näide: Soome, mis enne 1939. aastat oli Eestiga suht-koht samal tasemel vaene agraarmaa, kuid mis ilma Nõukogude okupatsioonita on tänaseks arenenud maailma kõige rikkamaks heaoluriigiks, kus on üks eeskujulikumaid teadus-arendussektoreid. Ei tea kuidas küll, aga kuidagi said nad hakkama ilma sadade tuhandete ja miljonite Nõukogude migrantideta.

Kuidas üldse sai Nõukogude Liit aidata kaasa Eesti arengule, kui tegemist oli riigiga, mis 1939. aastal oli inimühiskonna ja teadussektori arengus (välja arvatud kitsas sõjatööstussektor) igas mõttes aastakümnete võrra maas Eesti Wabariigist ja üleüldse ükskõik millisest Lääneriigist? Ühesõnaga – jutt sellest, et ilma viljastava Nõukogude okupatsioonita sorgiksime me endiselt Pätsu-aegse puu-adraga maad, kõlab kahtlaselt sarnaselt punapropagandale, mille kohaselt tõi alles Nõukogude võim Eestisse kirjaoskuse jm kultuurrahvastele omased asjad.

Ma ei ütle, et Eesti poliitilisel süsteemil poleks probleeme korruptsiooni või meie mõistes oligarhidega, aga igatahes ei saa seda võrrelda Lätiga, kus otseselt Kremlist rahastatud erakonnad on parlamendis, pealinna meeriks on Vene erakonna juht, europarlamendis on Tatjana Ždanoka ning korraldatakse referendumeid vene riigikeele sisseseadmiseks. Ma natukene kahtlen, et selliste valimistulemuste taga on Vene haritlastest insenerid ja teadlased.

Mis puudutab sõjalis-tööstuslikku kompleksi, siis mul on küll keeruline aru saada (võrreldes normaalsete Lääne ühiskondadega), missugust kasu sellest Nõukogude ajal ühiskonna haridusele ja teadusele oli. Normaalsetes riikides oli (ja on) nn „sõjalis-tööstuslik kompleks“ tsiviil haridus- ja tööstussüsteemi üheks paljudest teisejärgulistest kõrvalharudest, mis hõlmab endast üsna väikest ja tühist osa ülejäänud tööstussektorist. St. sisuliselt kasutas sõjatööstus ära seda, mis tsiviilsektor oli juba suutnud luua. Näide – isegi Külma sõja tipp-aastatel ei kulutanud ükski NATO riik kaitsele rohkem kui 7 või 8% sisemajanduse kogutoodangust, millest omakorda kaitsetööstusele kulus umbes pool. Varssavi pakti riikides seevastu kulus riigikaitsele kuni 50% SKT-st, st. sisuliselt oli tsiviiltööstus muutunud sõjatööstuse kõrvalharuks.

Ja mis kasu sellest kõigest siis kokkuvõttes oli, kui 1980. aastateks oli Nõukogude sõjatehnika tase Lääne analoogidest maas paarikümne aasta võrra ning Nõukogude tsiviiltööstussektori toodangu tase oli veelgi haletsusväärsem.

[setu]

Igasugune väide, et NSVL aegne tipptehnoloogia on seotud siia sissetoodud Nõukogudemaa avaruste migrantidega ei päde. Totaalne vale. Kui vaadata ainuüksi toonast akadeemikute, füüsikute ja professorite ja teadlaste nimistut ja instituute, mida nad juhtisid, siis sealt ei leia ka ühte protsenti Ida poolt tulnutest. Kogu teadmiste põhine osa oli selgelt eestlaste pärusmaa.

Siia toodud uusasukatele oli otseselt lubatud tööd ja eluaset ja nad ei hiilanud oma haridustaseme ega oskustöö võimekustega. Tegemist oli saamahimuliste liimipeale minekuga. End of case. Nende järeltulijatest saab mitme põlvkonna pärast loota alles tõeliselt andekaid või silmapaistvaid teadlasi vms. Arengutee on veel väga pikk käia.

Siin teemat illustreeriv foto tegelikest nõukogudemaa inimestest, kes siia kerge elu peale tulid:

[hillart]

[Kapten Trumm]

Muudes ministeeriumites lahendati see ametikorterite probleem stalinliku loogikaga "pole korterit, pole probleemi" ehk need müüdi, ostjateks olid tavaliselt endised kasutajad. Eks näis kuidas see loogika hakkab toimima nt Justmini puhul, kus üks osa ministeerimist läheb varsti Ida-Virumaale, "klientidele" ligemale ja kui palju või vähe eestikeelseid ja -meelseid ametnikke neil sinna õnnestub tööle meelitada.

See on muidugi tõsi, et nende ametikorteritega toimis eri ametkondades omalaadne käsi peseb kätt süsteem ja tavaline oli, et töölt lahkunud kõrgemad nossovid elasid seal rahulikult edasi (lihtrahvas mõistagi aeti välja) palju aastaid.

Tegelikult pole sellest ametialasest elamispinnast lahti saadud ka erasektoris, näiteks turvafirmad on sunnitud ühikapindasid pidama tänaseni, sest selle palga eest kipub tööle tulema üksnes Ida-Viru taustaga seltskond, kes selle näruse palga eest midagi üürida ei jaksakski.

[Lemet]

Lugupeetud kaasfoorumlase Hillarti märgitu sai siis avalikuks...

Kaadrikaitseväelaste ametikortereid ootab suur hinnatõus

Kaitseministeerium plaanib hakata kaadrikaitseväelaste ametikorterite üürihindasid turuhinnale lähemale viima, see tähendab aga kaitseväelastele kuni kahekümnekordset hinnatõusu.

Kui praegu on kaitseväelaste ametikorterite üürihinnad Tallinnas ja Tartus 32 senti ruutmeetri kohta ja mujal 19 senti, siis tulevikus peavad kaitseväelased maksma turuhinnaga samaväärset hinda, vahendab ERR Uudised "Aktuaalset kaamerat".

Korteri hind sõltub asupaigast, näiteks Tallinnas jääb keskmine ruutmeetri üürihind 7 euro kanti. Seega kui praegu maksab Kopli tänaval asuv 68-ruutmeetrine korter ainult 22 eurot kuus, siis tulevikus peab arvestama ligemale 450-eurose väljaminekuga.

Kaitseväelaste sõnul on peamine probleem selles, et turuhinnaga saadud korteri puhul ei jõua madalamal palgatasemel olevad kaitseväe töötajad üüri maksta.

Kaitseministeerium rahustab kaitseväelasi, öeldes, et enne üürihinna tõusu tõusevad kindlasti ka palgad. "Minu arusaama järgi tegevteenistuses kaadrikaitseväelastel, kes praegu kortereid kasutavad, mingit muudatust ette näha pole. Kui me pole palgataset muutma, siis see süsteem jääb nagu ta on," ütles kaitseminister Urmas Reinsalu.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=64817798

Ausalt öeldes jääb minule küll selgusetuks, misasi peaks inimesi peale seda veel KV kinni hoidma või sinna teenima kutsuma Kuskiltmaalt saab patriotism ilmselt otsa, suppi sellest ei keeda ja lastele selle eest kah poes midagi anda ei taheta.

[Heigo]

Loobusin ametikorterist kuna üüri tõsteti kogu aeg. Miks ametikorter? Jäin sundseisu, kuna palk ei võimaldanud laenuga enda elamispinna soetamist ja sajal ajal olin ka veel vaene üliõpilne ehk rahastasin oma haridusteed oma taskust ning peres olid kaks eelkooli ealist võsukest see tõttu läbisin riigi elamispinna üürimise ja kasutamise kadalipu, ülbe ja ükskõikse suhtumise kogu üüri eest ja veel pealegi. Sain ametikorteri 2004 aasta novembris ja leping tehti ühe aastase pikkusega mida jooksvalt pikendati, kus juures iga pikendusega tõsteti üüri. Meenutame natuke kuidas ametikortereid kasutati tegevteenistuses olevate kaitseväelaset, piirivalvurite ja ka päästeametnike motiveerimiseks. Näiteks 90ndate alguses lubati ida piiril ja ka mujal teenivatele piirivalvuritele, et peale 10 aastast teenistust saavad nad ametikorterites elada edasi isegi kui nad lahkuvad teenistusest või siis selle endale erastada. Seetõttu sõlmiti neile tähtajatud üürilepingud madala üürihinnaga. See oli ka üks sotsiaalprogramm eesti rahvusest kogukonna loomiseks Narva ja Narva-Jõesuu. Samas oli see ka kompensatsiooniks madala sissetuleku eest. Ma mäletan kui uhke oli üks major 1994 aastal seda meile noortele profesionaalsetele piirivalvuritele suures saalis seda selgitas. Tema sõnade järgi sai vähemalt tooaeg sai valitsus ja ka ministeeriumid sellest aru, et peab olema mingi süsteem, et inimest Ida-Virumaaga siduda. 2005-2007 hakati aga neid kortereid nendele samadele piirivalvuritele turuhinnaga vägisi müüa pakkuma, mitte nn "erastama". Korterid viidi RKA haldusesse. Mäletate millised olid tookordse turuhinnad? Pakkumine oli umbes selline ostke või kaduge minema. Siinkohal aga peaks mainima, et vähemalt piirivalvurid kasutasi oma huvide ja õiguste kaitsmiseks juriidilist abi. Paljudel oli sõlmitud lepingud selliselt, et ilma samaväärse asenduspinnata ei saa neile lepingut üles öelda. Mäletamist mööda kasutati ka õiguskantsleri abi. Seega vennad-velled, otsige oma vanad koltunud lepingud ja käskkirjad kapipõhjast välja. Võrrelge milliseid lepinguid on teiega erinevatel aegadel sõlmitud ja kasutage juriidilist abi. Vihastama paneb see, et meil on palju ametikortereid, mida KV, Sim ja kõik need muud riigiametid enne järgmisele üürnikule lepingu sõlmimisel ei remondi, isegi sanitaaremonti ei tee. Lähed võtad vastu oma uue ametikorteri ja saad kaasa eelmise üüriniku tühjad moosipurgid, üleeelmise üüriniku graffiti, rikkis veekraanid ning jalajäled laes või nagu mina hallitava seina. Seega maksad üüri+jooksvad kommunaalid+sanitaaremondi. Teisest küljest, kui oleks normaalne palk, siis valiks tõepoolest koha, kus ise elada tahaks. Sellist ametikorterit mida täna AK-s näidati ei ole mina oma tutvusringkonnas veel näinud. Respectid, tugevat närvi teile ja seiske oma huvide eest.

[oleeg]

Loobusin ametikorterist kuna ...

algul neid lihtsalt ei jagatud. Aga pere oli vaja kuhugile elama panna ja mitte "riputada". Töökoht asus teises linnas ja seal oli ainsaks võimaluseks oma kabinett... Aastaid. Kutsuti selliseid: "kapitagused". Neid oli palju erinevates Eestimaa otstes. Asja ainuke hea külg oli operatiivsus... Mis hakkas paljudele närvidele. Perekonda sai külastatud enamasti 24 h nädala jooksul, vahel 2 nädala jooksul. Kuidas see perede sisekliimale mõjus, ei tahaks siinkohal lahata.
Kui korterikompi hakati maksma - oli see tõsiseks motivaatoriks. See oli vist esimene kord, mil riigikaitsjate sissetulekud konkurentsivõimelisteks muutusid. Aga korterit... pole ma kunagi saanud. Kuna selle saamise võimaluse teoreetiliseks tekke ajaks oli nende remondi-üüri ja kõige muuga juba parasjagu tolmu üles keerutatud, ei hakanud isegi ponnistama. Pole kusagil ega kunagi osanud kintsu kraapida

Täna elan oma majas ja punkt. Võlg on aga võõra oma ja selleks ka jääb. Üksinda poleks kunagi selliseid otsuseid langetanud, kuid nagu eelpool märkisin: peret ei riputa kuhugile.

terv
o

[zzz-petz]

seni on olukord olnud väga ebaõiglane nende kaitseväelaste suhtes, kellel enne kaitseväega liitumist näiteks eluasemelaen ja eluase juba olemas, aga riik neid ei toeta mitte kuidagi. ainus võimalus oleks siis korterist loobuda, eluase kahjumiga maha müüa, pangale võlgu jääda ja kolida ametikorterisse, mis siis tunduvalt odavam kui laenumaksed.

et siis seni on sisuliselt olukord, kus osad väljavalitud on elanud nagu või sees ja teised "lollid", kes pingutasid oma elamise nimel, neid ei toetatud.

ma kogu aeg arvasin, et kui see suur ebavõrdsus laheneb, siis ikka nii, et need, kes elavad oma korteris, või kellel eluasemelaen, hakkavad ka mingit kompensatsiooni saama, aga hoopis vastupidi... ametikorterite üüri tõstetakse

[Kapten Trumm]

Kuulsite ministri ütlemist - kui tõstame palka, tõstame ka ametikorterite üüri (viimane tõuseb päris mitu korda)
Wow, Eesti NOKIA