Mina selle pärast ülearu ei muretseks. Tiirus laseme jah enamjaolt lamades, kuid tegelikul maastikul ei ole väga palju võimalusi nii madalale ronida ning tuleb rohkem hakkama saada istudes/põlvel/püsti laskeasenditega ning relva kasvõi puuoksale toetades. M14 kaba on neid asendeid silmas pidades disainitud ning on piisavalt mugav kasutada. Lamades on natuke kohmakam, kuid on täiesti vabalt õpitav, samuti harjub ära käepideme lauge nurgaga.Bjorn kirjutas:Lamades laskeasendis 13-st härrasest mitte ühelegi ei sobinud mugavalt kaba-optika-põsetoe combo. Ikka kaba liiga madalal keha suhtes, optika liiga kõrgel ja kaugel jne.
Optikat saab edasi-tagasi liigutada, kuid selleks tuleb rõngaste kinnituskruvid (need seal all kuuskantpea ja mutriga ning rohke liimiga, mina kasutasin nende avamiseks naise fööni) lahti keerata ning teise hambasse tõsta, nii saab 1 cm sammuga optikat liigutada.
Pealegi, osad laskeharjutused (TL.2 ning väga vahva TL.3) keskenduvad küll tihedusele, kuid täpsusrelva (me ei räägi siin snaipritest, sest nende ülesanded on vähe erineva iseloomuga, kuigi on piisavalt kattuvusi) Raison d'être on siiski kiire sihitud tuli ning eesmärgiks per se 600m piires torsosse tabamuste saamine. Täpsus on vajalik, kuid lõplik kriteerium on sihtmärgi tabamine 90% tõenäosusega ning seal ei ole oluline, kas tabatud on ülevalt teist või kolmandat nööpi. Kui suudab kiirelt lastes hoida tabamusi 2 moa piires, annab see ikkagi 600m kaugusel u 36cm ringi, täiesti piisav sihtmärgi tõsiseks vigastamiseks või tapmiseks. Aga seda eeldusel, et relva null ei muutu ajas ning relv suudab 1-1,5 moa vahel täpsust hoida (kui tiirus rahulikult lasta).
PS. Endale, nagu varemgi öeldud, see kaba koos põsetoega sobib, harjumine võttis aega, kuid nüüd saab adekvaatselt hakkama. Põsetugi on ka vaid 2/3 ulatuses üles tõstetud. Puhas harjutamise ja harjumise küsimus. Lisaks, kui põsetuge ülearu üles ei tõsta, siis istub ka relv rohkem õlas, mitte ainult kabaplaadi ülemise nurgaga.