Kunnas ei öelnud, et lahingumasinad missioonile, vaid neid saaks edukalt rakendada üksnes sellistes missioonitüüpi sõdades. Täiendaks ainult niipalju, et sõdades, kus vastasel pole tanke, vaid pole ka arvestatavat tankitõrjerelvastust. See ongi tankide ja jalaväesoomukite maagiline koostoime, jalaväesoomukid ja jalavägi kaitseb tanke vastase TT relvade eest ja tankid kaitsevad jalaväge vastase tankide eest. Samades sõdades on kasutusel ka arvukalt aegunud tanke (nt Leopard 1, T-55 jne), mida kasutatakse jalaväe tuletoetuseks ja millega võid enamvähem kislakki kohale sõita, sest vastasel pole mingeid tõsisemaid relvi selle vastu, RPG mehed võtab ahelikus jalavägi maha ja rakette pole.mikks kirjutas:Ma ei tea, miks Kunnas arvab et lahingumasinad ostetakse missioonidel käimiseks. Küsisn täna sama asja otse Tiganikult, tema ütles küll et ostetakse Eestisse. Teiseks, Tiganik ütles ka seda, et jah, loomulikult on vaja mõlemaid, nii tanke kui lahingumasinaid, küsimus oli ainult selles, et kummast alustada kui mõlemat korraga ei jõua. Lahingumasinate kasuks langes asi sellepärast, vähemalt mina sain nii aru, et nendest käib jõud üle - seda kõigis tähendustes, käib üle rahaliselt, käib üle väljaõppeliselt, logistiliselt, igapäeva kasutuselt.
Mõlema puudujäägi all meie idanaaber ei kannata.
Ise küsimus on, kuidas selles koosluses - (tõenäolised) ratassoomukid, tanke (esialgu) pole- toimiksid soomustatud liikursuurtükid, mis üldjuhul roomikutel sõidavad.
Sellises koosluses pole Piranha-tüüpi masinast suuremast kiirusest abi, sest suurtükivägi ei pea sammu (seepärast ongi soomusbrigaadi lülid üksteisega võrreldes samakiired - nt Strykeri brigaadis on tank kah ratastel ja roomikutel raskebrigaadis on kõik roomikutel.
Sestap on Kunnasel õigus - ees terendab mingi segane kooslus, mille efekti/kulu suhe kahtlane ja pole ka teada, kas tankide raha 2026. aastal ikka on või jäävadki lahingsoomukid omapäi - mõistlikum on sellise ersatsi puhul panustada mingisse muusse kasulikku teemasse, sest lahinguvõimelist kooslust sellest ikkagi ei teki.
Muideks väga hoolega tasub läbi lugeda selles memos see osa, mis puudutab brigaadi ja territoriaalkaitse koosmõju, näiteks:
Jalaväebrigaadi(de) kui manööverüksuste (milleks need üksused eelkõige on mõeldud) tegevusvabadus muutuks sel juhul nullilähedaseks, kuna nad peaksid kohe asuma täitma puuduvate kaitseväepõhiste kaitseringkondade üksuste (jalaväepataljonide, lahingutoetus- ja logistikaüksuste) rolli. Jalaväebrigaad(id) seotaks lahinguga ning kontroll lahingutandri üle läheks viivitamatult vastase kätte. Meie põhieesmärk – hoida riigi strateegilisi võtmepiirkondi enda käes kuni liitlasvägede saabumiseni satuks ohtu, sest säärases olukorras manööverdaksid vastase tanki- ja motolaskurüksused meid lihtsalt üle. Meie kaitsevägi tõenäoliselt purustataks ning oleks sunnitud üle minema sissitegevusele enne, kui liitlasväegede väekontingent jõuaks kohale. Olen alati rõhutanud, et me ei peaks astuma samme, mis muudaks meid suurriigi ideaalvastaseks.