No aga võtaks siis, isand Soesilm, sellesama blogi ja postitaks loo autorile otsesõnu süüdistuse valetamises? Kui see nii on. Mis järjekorda puutub, siis paar lehte tagasi kirjeldas ju keegi peale minu, kuidas teda aasta edasi lükati. Asja olemus sellest tegelikult ei muutu, kui järjekorra asemel toimuvat edasilükkamiseks nimetatakse. Aasta läheb ikka kaotsi. Oletame nüüd varianti, et järgmisel aastal on enamus kutsealuseid kõrgkooli sisse astunud või sõjakooli minejad(mis ei pruugi ju päris utoopia olla) ja asi nihkub taas aasta edasi. See siis ju veel hullem kui järjekord- järjekorras on vähemalt lootus, et järg ka sinuni jõuab, edasilükkamise puhul jääb üle vaid oodata, et EHK võetakse. Ja kuidas see süsteem meil üleüldse toimib? Nagu on olnud lugeda, läbib ajateenistuse vaid 30% kutseealistest. Tähendab see siis seda, et ülejäänud 70% kõiguvadki 9 aastat teadmatuses, keda võetakse ja keda mitte? Ja muideks, siit veel üks punkt NSVL plusside ossa- KUI sa minna tahtsid, siis ei olnud mingit takistust- ära sind korjati. Avalda vaid soovi. Milles riik süüdi on? Ilmselt selles, et pole suutnud luua tingimusi oma kodanikele, kes teda teenida tahavad. Päris nii, et riik ühel heal päeval teatab "Hüppa!" ja kodanik hüppabki, see asi ju ka käima ei peaks. Lugupeetava loogikat lõpuni järgides võiks ju ka pangaröövli, kellele teller kassast rahakoti annab, süütuks lugeda- teller ju andis. Oleks võinud ka mitte anda.
Kui politsei väljakutse puhul ütleb, et vabandage mul on oma nutva lapsega hetkel kõne pooleli - kas keegi kavatseb siis mõistlik olla või?
Kas te lugupeetavad ise ka aru saate kuidas te riigi usaldusväärsust siin kõigutada püüate?
Kulla koomuskivend, vaat selle näite oleks võinud küll toomata jätta, mul on piisavalt kogemusi öisel ajal politseisse helistamisega(ma nimelt rohkem õhtune-öine inimene ja tööpäeva lõpp jääb alatihti järgmisse päeva) ja nende reaktsiooniga helistajatesse, et ses osas mingeidki illusioone veeretada. Riik võiks püüda end selles osas ise usaldusväärsena püüda hoida, kõigutada pole eluliste näidete najal vähemalt minu silmis enam suurt midagi. Viimane kord, kui öisel merel punast raketti märkasin ja sellest telefonile teada andsin(sest näiteks 1182 ei suutnud merepäästekeskuse numbrit leida ja kuulutas selge silmavaate ja sirge seljaga, et sellist asja pole neil olemaski), sain juba hääletoonist aru, et minu palvele sinna sest punasest raketist teada anda lasti kõrge kaarega. Ja kui ma siis koju jõudes ise keskuse numbri üles leidsin ja sinna helistasin, polnud eriti üllatav, et nemad polnud asjast midagi kuulnud. Sama teema- veidi varem- vägivallatsev seltskond, keda liiga palju, et üksi vahele minna. 20 minuti pärast uuesti helistades, et oli mu edastatud infoga ka midagi toimetatud, kosteti häirimatult , et patrull pole veel sinna jõudnud. Mina olin selle ajaga juba Tondilt Viimsi tahaotsa jõudnud. Ja lugupeetav tuleb veel leelotama "...te riigi usaldusväärsust siin kõigutada püüate?" Ma saan aru, et Soesilm on mingitpidi õiguskaitseorganitega seotud, väga valuliselt võetakse asja. Siis vaat- esmalt püüdke see usaldusväärsus luua ja alles siis närige küüsi selle kadumise pärast. Kogu viimase aasta jooksul on mul olnud politsega pistmist kuuel korral ja nendest neli on per..st, ainukesed meeldivad momendid on olnud tänaval konkreetsete tööd tegevate inimestega, mis aga orgqanisatsiooni ja organiseeritust koos selle "usaldusväärsusega" puudutab, siis selles osas on teil ikka kilomeetreid arenguruumi.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...