Kilo Tango kirjutas:Huvitav, et 2 tüüpi on viimasel ajal foorumis vaiki olnud - rbl ja actual. Tea, kas said bänni?
Huvitav, mida mulle ette heidetakse, oma arust olen kõik oma seisukohad kenasti argumenteerinud aga vastuseks tuleb ainult sildistamist. Kuigi ka see sildistamine on omaette huvitav, isegi ministrite tasandil tegeletakse sildistamisega - et, kes avaldavad arvamust ja see arvamus ei kattu hüsteerilise valitsuse (peamiselt IRL vorbib agendat rohkem, kui seda lugeda jõuab

) seisukohaga, need isikud on mõjuagendid ja vaat et riigireeturid, seda siis arvamus ja sõnavabaduse kontekstis. Ja kõige kurvem, et ka IRL-i kisakõride jutus ei ole ju üldse argumente vaid rämedalt meedia üle külvatud oma hüsteerilis-propagandistlikute seisukohtadega. Kohati jääb lausa mulje, et Venemaa ei sebi mitte Ukrainas vaid kuskil Eestis.
Eriti groteskne paistab see hüsteeria Eesti eelnevate otsuste valguses, võtame või agressiooni Iraagi vastu. Ei mäleta mingeid siseheitlusi teemal, kas sõjaline agressioon suveräänse riigi vastu, välja mõeldud põhjustel on põhjendatud, õige, õiglane, kooskõlas rahvusvahelise õigusega, et kas sõjaline sekkumine Iraaki säästab elusid ja toob rahu - lennati lihtsalt peale ja tagajärjeks Iraagis kaos siiani ja inimesi sureb vägivaldselt kümnetes siiamaani. Veel enamgi, USA poolt ettekirjutatud paberile pandi käsi alla enne, kui Eestil asjas mingi seiskohtki kujundatud oleks olnud ja parlament pidi asja tagantjärgi legaliseerima - kõrvaltvaadates klassikalise marionettriigi käitumismaneer. Ma lihtsalt ei saa aru Eesti välispoliitilisest käitumismustrist, see ei toetu ei oma väärtustele, ega millelegi. Kõik see viitab sellele, et Eestil puudub sisuliselt oma välispoliitika täielikult, või teistpidi öeldes meie välispoliitika suurim kujundaja on Venemaa. Sisuliselt me ei kaalu ühegi otsuse puhul, kas see on Eesti huvides, või mis see pikemas perspektiivis meie sugusele väikeriigile tähendab, vaid kaalutakse suht primitiivselt, kas otsus on Venemaale kahjulik või kasulik - kuni selleni välja, et toetatakse kasvõi vanakurja ennast, kui see Venemaad suudaks õõnestada - mentaalselt ollakse Venemaa vangid, ja kui mentaalselt ollakse vangid on reaalsuse adumine võimatu. Kui reaalsuse adumine on vildakas, on ka tehtavad otsused vigased ja vigased otsused maksavad tulevikus vääramatult kätte.
Muus osas ei ole mul midagi oma varasematele kommentaaridele lisada. Kõik mu mainitu ju kehtib, ja sündmused ei ole mu arvamusi-ennustusi ümber lükanud. Lääne ja NATO kaardile panustamise suhtes olen ma olnud ülikriitiline, ja arvan, et Ukraina sündmustega saab mu veendumus ainult tuge juurde.
Muidu soovitaksin siiski erinevate arvamuste suhtes olla sallivamad, sest arvamuste mittemeeldimise pärast väljapraakimine ei saa olla kuidagi parem, vaid juhtub see, mida üks siin tabavalt Venemaa propaganda kohta rääkis, kus ise tootes omale sobivat agendat hakatakse seda väga sobilikku vastuvõetavat agendat ise uskuma, aga see viib paratamatult irdumiseni reaalsusest ja kahandab võimalikke valikuvariante. Mind tõsiselt üllatab, kui kiiresti minnakse leili ja kaine argumenteeritud mõtlemine kipub ikalduma.
EDIT: parandasin kirjavigu ja lauseehitust