Tsaarid olid konservatiivid, Venemaa majandus arenes 1914. aasta seisuga vist kõige kiiremini maailmas ja näiteks Eestis oli mureks vaid 19. sajandi lõpul teostatud venestamispoliitika. Mis omakorda kutsus esile rahvusliku teadvuse tõusu. Ehk väikerahvuse natsionalism on suurrahvuse šovinismi tulemus. Nii vist Lenin kirjutas.denis23 kirjutas:vene keisrid kõik olid konservaatorid minu teada.
Igatahes 1914. aasta seisuga olid vähemusrahvused Vene riigiga suht rahul ja lahkulöömisest keegi ei mõelnud. Stabiilsus maksab ka midagi.
Mis aga bolševike võimuhaaramise järel toimuma hakkas, muutis kõik. Kahjuks läksid selle punase katkuga kaasa ka paljud eestlased, lätlased..., kes lasid end ilusate loosungitega ära lollitada. Helgemad pead igatahes taipasid, et selle režiimi alt peab vabanema. Need rahvad, kes ei taibanud või kellel vabanemine ebaõnnestus, on rahvustena suures osas hävinud.
Bolševistliku diktatuuri ajal hävitati sihikindlalt oma peaga mõtlevaid inimesi. Lumpenit üldiselt ei puudutatud. See aga pani põntsu rahva genofondile, kuna hävitatud helgema silmavaatega inimeste liin katkes. Lisaks Nõukogude võimule "lähedaste" ehk kriminaalide soosimine. Putini sõnavara stiilis "zamotšim v sortire" on hea näide.
Ja seetõttu ei saagi tänapäeva olukorda tsaariajaga võrrelda. Ei taha ükski vabanenud rahvas oma maale neid "Russija!" lõugajaid.
Paar vene rahvatarkust:
Ära mine võõrasse kloostrisse oma eeskirjaga. Vägisi armsaks ei saa... Neid on veel, kahjuks aga omaenese rahvatarkustest ei hoolita.