Paljud hädad sellest algavad, et keegi teine arvab, mis on mõnele teisel rahvale kasulik. Ka täna lääs pruugib suud ja arvab Krimmi rahvale kasulik olla korruptsiooni ja permanentsete "revolutsioonide" meelevallas. Ja mingil põhjusel ei taha lääs Krimmi elanikele nende vaba tahteavaldust võimaldada, sest Krimmi elanike vaba tahteavaldus on ebaseaduslik - kas ei kõla jaburalt.Pigem oleks olnud vene rahvale kasulik kui Venemaa oleks täiesti relvituks tehtud ning nad oleksid hakanud nullist end ülesse ehitama.
Jällegi üritamine arvata kellegi teise eest, ja demagoogiliselt võiks isegi vastata, et mis kasu on Eesti riigist, kui peame elama euroopa maksumaksja toetustest, elama pidevas välisvaenlase hirmus ja kogu oma ülejäänud napi rahanatukese tassima lääne relvatöösturitele, et natukenegi turvaliselt tunda - kas see on mingi elu.Mis kasu on VF suurest sõjaväest kui välisvaenlane tegelikult puudub ja riigi majandus mis toetub tooraine väljamüügist peab seda üleval hoidma?
Suuremas plaanis peab päris ignorantne või pime olema, kui ei suudeta aduda tegelikku ohtu, mis maailmas ringi käib - USA on üks huvitav riik, kes elab permanentses julgeolekuohus, et on sunnitud panustama kolossaalseid summasid oma julgeolekusse, ja paradoksaalselt, mida rohkem julgeolekuanalüüsikeskused ketravad, seda rohkem kerkib üles maandamata riske, seda suurem on julgeolekuoht ja seda rohkem tuleb mõõku taguda. USA, kes pidevalt, ka ennetavalt, jaburatel põhjustel anastab rahvaid ja riike, kelle kulutused relvastusele ja agressioonidele ületavad kõiki teisi maailma riikide kulutusi kokku - on Venemaa ja mistahes terve mõistuse seisukohalt vähemalt strateegiline julgeolekuoht. Ja kui see riik oma koos oma vanade julgeolekusõltlastega laieneb Venemaa piiridele, siis on ainult aja küsimus, millal maailma agressor peab plaani allutada ka viimased kantsid oma tahtele.
Ja mis heaolust või väärtustest saab täna rääkida Iraagi või Afganistani kontekstis. Me loeme ja kuuleme küll meediast propagandistlikke ülistuslaule oma vapratele sõduritele ja liitlaste tunnustavalt üksteisele õlalepatsustustest aga me ei loe lehest seda, et USA algatatud agressioonide tagajärejel on näiteks Iraagis elu kaotanud erinevatel hinnangutel agressiooni algusest 200-500 000 tsiviilelanikku (huvitav kas Saddam oleks sama suutnud) ja see arv kasvab iga päevaga 50-200 inimese võrra, Afganistani kohta ei ole õigeid andmeid on hinnangud, et aastas hukkub kuni 20 000 tsivilisti ja "terroriste" ei loe keegi. Kujutaks keegi, ettte, kui need pool miljonit hukunut ei oleks mitte tundamtud vaesed inimesed vaestes riikides, vaid USA kodanikud - sel juhul oleks kisa taevani ja põrgu lahti, aga need on reaalsed inimesed, teise sordi inimesed, surma saanud reaalses konfliktis, kus ka Eesti uhkusega osaline on - kas keegi vastutab, või teeb sellest mingeid järeldusi - loomulikult mitte, parimal juhul otsitakse jaburaid õigustusi, et ilma nende ohvriteta oleks veel hullem jms. Ja kõige vahvam, et neid tapatalge lääs ei kirjeldata sõnadega nagu agressioon või okupatsioon (mis oleks ju igati korrektne) vaid hoopis sõnadega nagu missioon, isegi rahumissioon, läänelike-demokraatlike väärtuste võidukäik - kas see ei ole puhas propaganda, millega me ise enda ja liitlastel üksteisega ajusid triigime ja sisendame endale oma käitusmismudeli ainuõigsust, mida oleme ka ise uskuma hakanud. Arvan, et vene rahvas ei taha võtta riski olla ühe järjekordse kauboide päästikul sügeleva näpu "rahumissiooni" objekt ega subjekt - kas on patt, et on riike ja rahvaid, kes meiega nii ei arva, kes selle ärahoimiseks on otsustanud oma riigi ja inimeste julgeolekuhuvide eest seista. Kui piiririigid lasevad maailma esiagressori sinu piiridele (meenutame Kuuba raketikriisi, kus see esiagressor oleks sama käitumise pärast tuumasõja lahti päästnud), siis tuleb selle probleemiga tegeleda, kui diplomaatilised vahendid ei toimi, tuleb kasutusele võtta teised vahendid. Selline on reaalsus, mida me eile, täna ja homme Venemaa poolt näeme ja kõige halvemal juhul ka tundma saame.
Umbes nii suur, nagu oli nende autode vahe, on ka Poola ja Ukraina vahe...
Vasall olemine ei tähendanud sugugi, et vasall poleks võinud paljudel juhtudel senjöörist parem olla. Näiteks Kirgiisia oli ka osa NLiidust, aga ei ole justkui väga arenenud koht? Nõukaliidus olemine sulgeski rahvast puuri. Vabanemisel oli Poolal palju suurem edumaa - teadmised vaba maailma kohta.
Abba täitis aastaid veerandi Rootsi riigieelarvest, ma ei hakka parem siia nii suuri numbreid kirjutamagi. Abba kontserdi korraldamiseks tuli välja käia tohutuid ressursse, Poola transportis ja müüs selleks tankerite viisi naftat. Plaadilepingust tuli siis osa tagasi. Ärgem omas väiksuses mõelgem, et teised on sama väiksed ja vaesed ja et raha liigub ainult rasketööstuses.