Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[Kapten Trumm]

Egas midagi Trumm, palun pane need numbrid struktuuri ja räägi meile ka kuidas 2000 teeb ära tänase 4000 töö.

Soomes on 14100 palgasaajat KV palgalehel, mis on 3.5 korda rohkem kui meil (meil 4000), kuid seal on ajateenijaid üle 7 korra rohkem (25 000 vs 3500). Kordusõppuslaste arvu ja palgasaajate suhe on umbes sama mis siin. Seejuures käinud ütlevad, et tänu nö välikaadri paremale saadavusele on õppes kaadrit tegelikult rohkem ja õpe sisutihedam. Viimane on mõistagi subjektiivne hinnang - refereerin, mida kuulda on. Ometi on nad suutnud reakooseisu väljaõppe lühema teha (võib olla intensiivsuse arvelt). Selle 14100 seas sisalduvad muide ka missioonimehed, keda on välismaal olnud Eestiga umbes sama arv (ehk siis järelikult peab olema palgalehel ka nende asendus ja väljaõppel olev seltskond kodumaal - ehk Scouts siin mingi erijuhtum pole?

Lisaks refereeriks vanemate ja targemate kirjutatut (kpt Reinhold)

Kehtiva “Eesti sõjalise kaitse arengukava 2009-2018” alusel kavatsetakse meil üles ehitada kaitsevägi, mille sõjaaja täiskoosseisust moodustaksid kaadrikaitseväelased 16 protsenti.

Külma sõja lõppedes ja veel 1999. aastal kasutas Šveits oma 400 000mehelise reservarmee väljaõpetamiseks napilt 2000 kutselise ohvitseri ja allohvitseriga instruktorkorpust. Lisades siia õhuväe piloodid ja mäekindluste kaitseüksuste personali, püsis kutseliste sõjaväelaste osa armee täiskoosseisust Šveitsis kahe protsendi piires.

(sama suhtarvuga peaks meil olema palgasaajaid 500 ringis - minu märkus, KT).

http://www.parnupostimees.ee/233005/eri ... -nii-rikas

Seega analoogide põhjal võib arvata, et see väiksem arv pole saavutamatu.

[Manurhin]

See efektiivsuse värk on tugevasti paigast ära ja on muidu ka üks põhjus meie alavarustatusel.
Väga palju on tühja paberite veeretamist ja vähevõitu põhitegevust.
See palgasaajate armee "üks Eesti suurimaid asutusi" neelab suuremagi summa igast eelarvest kui sõjakraam.
Ja ma pole (ka siin) ainus, kes seda arvab.

Nii ta on. Kui keegi minult küsiks, millised ametnikud peaks ära koondama ja millised jätma, siis ma vastaks, et võtkem nüüd iga paberimäärija mõttes ette ja kujutlegem, mis saaks siis, kui see inimene peaks nüüd ja kohe, ilma ettehoiatamata nt. kolmeks kuuks haiguslehele jääma. Kui selle kontoristi puudumist nagu eriti ei märkakski, siis selliste kontingendi võib koheselt erasektorisse saata. Kelle tööülesanded saab suuremate probleemideta teiste vahel ära jagada - mingu samuti kasvõi Selverisse kassapidajateks. Alles tuleb jätta vaid need, kelle ootamatu äralangemise puhul tuleks paanilise kiirusega asendajat otsima hakata, kuna muidu jääks hulk eluliselt vajalikku tööd tegemata.

[toomas tyrk]

Soomes on 14100 palgasaajat KV palgalehel, mis on 3.5 korda rohkem kui meil (meil 4000), kuid seal on ajateenijaid üle 7 korra rohkem (25 000 vs 3500). Kordusõppuslaste arvu ja palgasaajate suhe on umbes sama mis siin. Seejuures käinud ütlevad, et tänu nö välikaadri paremale saadavusele on õppes kaadrit tegelikult rohkem ja õpe sisutihedam. Viimane on mõistagi subjektiivne hinnang - refereerin, mida kuulda on. Ometi on nad suutnud reakooseisu väljaõppe lühema teha (võib olla intensiivsuse arvelt). Selle 14100 seas sisalduvad muide ka missioonimehed, keda on välismaal olnud Eestiga umbes sama arv (ehk siis järelikult peab olema palgalehel ka nende asendus ja väljaõppel olev seltskond kodumaal - ehk Scouts siin mingi erijuhtum pole?

Hm, matemaatika on endine. liidame kõigepealt õunad ja arbuusid kokku ja siis jagama kolmega...

Võtame kõigepealt äkki hoopis nii, et missioonideks ettevalmistamise seltskond on mõlemis riigis ühesuurune. ma ei tea kui suur see on, aga võtaks näiteks suurusjärk 300-400 meest kaadrist.

Nüüd lahutame 300-400 alguses 14100 palgasaajast ja siis 4000 palgasaajast. ja vaatame mis jääb järele.

Siis - Soomes KL ei ole. võime sellest 3600, mis meil Eesti puhul alles jäi, omakorda lahutada KL kaadri. Mul pole aimugi, kui suur see on.

See, mis järgi jääb, hakkab juba veidi sarnast kuju võtma.

Kui nüüd järgijäävaid arvusi jagama hakata - mis tulemuse me siis saame?

[Kapten Trumm]

Võtame kõigepealt äkki hoopis nii, et missioonideks ettevalmistamise seltskond on mõlemis riigis ühesuurune. ma ei tea kui suur see on, aga võtaks näiteks suurusjärk 300-400 meest kaadrist. Nüüd lahutame 300-400 alguses 14100 palgasaajast ja siis 4000 palgasaajast. ja vaatame mis jääb järele.

Lahmisid huupi ja ei arvutanud ise
Võtame siis mõlemast 400 - Soomes jääb alles 13700 ja meil 3600.
Ajateenijate suhtarv jääb endiseks 7,1:1
Palgasaajate suhtarv muutub ainult 3 kümnendikku, endise 3,5 asemel on nüüd 3,8......
Ehk siis tulemus eriti palju sellest ei muutu, piltlikult öeldes annab Soome armees üks palgasaaja poole rohkem tulemusi.....
NB! Ma pole veel teinud arvutusi palgasaajate arvu ja võitlusvõimeliste SA üksuste kohta.
Usu, seal saavad suhtarvud olema meil pehmelt öelda piinlikud (sest soomlastel on seal pikema tegutsemisaja eelis ka).

Siis - Soomes KL ei ole. võime sellest 3600, mis meil Eesti puhul alles jäi, omakorda lahutada KL kaadri. Mul pole aimugi, kui suur see on.

Tõsi ka või?
Kes siis need on: http://et.wikipedia.org/wiki/Soome_maak ... 3%BCksused
Soome maakaitseüksused (Soome keeles: Maakuntajoukot) on Soome kaitsejõudude koosseisu kuuluv vabatahtlik territoriaalne riigikaitseorganisatsioon. Võib nimetada teatud määral Eesti Kaitseliidu sõsaraks.

Maakaitseüksuste ülesandeks on kohalike objektide turvamine ja kaitse sõja ajal ning päästeteenistuse aitamine. Sõdurivarustust hoitakse kodus. Aastas antakse liikmetele väljaõpet keskmiselt 6–8 päeva.

Asutamine kinnitati 11.05.2007.
Organisatsiooni liikmete arv on 5000 ringis. Liikmed peavad olema läbinud ajateenistuse, vähemalt 25 a vanad ja vastama füüsilistele nõuetele.
Koosseisus on 28–29 üksikut kompaniid. Kompaniid võivad olla ülesehituselt:
Tõrjekompaniid – 230 liiget; 3 jalaväerühma, tankitõrjerühm, tulejuhid, miinipildujarühm, juhtimisrühm, tagalarühm.
Jalaväekompaniid – põhiallüksused, 175 liiget; 3 jalaväerühma, tulejuhid, miinipildujarühm, juhtimisrühm, tagalarühm.
Maakaitsekompaniid
Valvekompaniid
Maakaitseüksuste koosseisus on teadaolevalt ka mereallüksusi.

Muideks - ka siin paistab välja soomlaste kõrgem efektiivsus - palju meie, 15 000-le (Soome omast oluliselt suurem) läheneva liikmeskonnaga KL suudab täna välja panna terviklikke ja võitlusvõimelisi kompaniisid - mis oleks soomlastega võrreldavalt komplekteeritud, õpetatud ja varustatud? On täna võimalik välja panna ca 80 kompaniid?

[toomas tyrk]

Pika jutu kokkuvõte Soome maakaitse üksustest - suurusjärk 5000 meest.

Mis on sama suurusjärk KL tegelike liikmetega (Naiskodukaitse ning Noorkotkad maha lahutada üldarvust). Oletame, et kaader ka umbes sama suur.

Jälle - lahutame sama arvu 13 700 või 3600 - kummast see on protsendiliselt suurem?

Ikka ja jälle me jõuame tagasi samasse punkti - me ei saa arbuuse ja õunu lihtsalt kokku liita ja siis mingi arvuga jagada. Mida sa kangekaelselt teed ning sealt siis omakorda mingeid omi olulisi järeldusi.

Missioonisõdurite arvu ma võtsin suvalise, lihtsalt asja näitlikustamiseks. Ma ei tea kui suur Scouts on. ja kui teakski - ma ei tea kas see suurus on ikka avalik. Aga ma pakun, et suurusjärk on õige.

[Kapten Trumm]

Ikkagi, vahe jääb sisse endiselt tohutu. Võtame siis kummastki 300 maha (ütleme Eestis 15 malevat, igas 20 palgalist).
Ajateenijate suhtarv endiselt 7,1:1
Kaadri suhtarv (13 400 vs 3300) - 4,06 : 1
Soomlased annavad endiselt kõvasti rohkem toodangut....

Meenutan igaks juhuks, et me pole veel rääkinud võitlusvõimeliste üksuste koguarvu ja palgasaajate suhtest mõlemas riigis.
Seal on vahed lausa tohutu suured.

Mulle pakub lihtsalt akadeemilist huvi, miks see on nii....
Keegi pole täna Eestis sellele fenomenile veenvat seletust andnud.
Seetõttu ma koban pimeduses, aidake mõista, miks meil on sama produkti saamiseks vaja poole rohkem palgasaajaid...
On see meie produkt järsku poole parem kui Soomes.... või on meil poole rohkem välikaadrit, et igale lahingpaarile veebel sappa anda...?
Lisaks on veel sellised põnevad riigid nagu Iisrael ja Sveits, ma pole nii kindel enam, et seal vahed 2 korda meie kahjuks püsima jäävad...

[toomas tyrk]

Hm, ma pakuks, et vahe on tohutu eelkõige seetõttu, et me pole veel kõiki "võrdseid" numbreid üldarvust maha lahutanud.

Näiteks kui palju tegeleb kaadrit Soomes ohvitseride väljaõppega ja kui palju Eestis?

Ma ei tea.

Aga võrrelda saab ikka võrreldavaid arve - palju tegeleb Eestis kaadrit ajateenijate väljaõppega ja palju tegeleb sellega Soomes. Aga neid arve meil ju pole...

[Kapten Trumm]

Soomes on mitmeid asju, millega tegeleb KV ja millega meil tegeleb kaitseministeerium, seda me pole üldse arvestanud....
Lisaks on Soome KV meiega võrreldes märksa rohkem "tehnikaarmee", kus on palju kaadrimahukaid asju, näiteks merevägi, lennuvägi, kus kaadrimahukus pole võrreldav suvalise kergejalaväekompaniiga. Soomes on sõjalennukeid ainuüksi sadakond. Lisaks on Soomes ülikõva koostöö tsiviilsektoriga (kus on samuti kaadrit vaja), tsiviilkaitse, rekvisitsioon, mobilisatsioon, elutähtsate objektide kaitse jne jne - mis meil on täitsa lapsekingades alles....

[soesilm]

Selles osas on Trummi tähelepanek õige, et kuidas Soomes nii saab aga meil mitte. Tunnistan, et mina sellele hetkel vastust ei tea ...
Aga Trumm, sina peaks ju midagi paremat suutma. Ma ei ole vastust saanud, kus me siis vea teeme.
Järgmised küsimused on siirad. Mina neid vastuseid ei tea.

Kas meil on asi kaldu ametnike või tegevväelaste suunas?
Äkki ostame me soomlastest palju vähem teenuseid sisse? Koostöö võib küll nõuda inimressurssi aga kui mingi tehnika hooldus toimub väljaspool struktuuri, siis oskustööliste jagu on koosseisu ikkagi vähem.
Milliseid SA ametikohti mehitavad soomlased reservväelastega?
Mis on soomlaste missioonikoormus ... rahvusvaheliste õppuste maht ... välisteenistuskohtade arv?

Ja äkki me oleme isikkoosseisu arvuga sellisel tasemel, millest alla pole võimalik minna. Võib olla on käesolev "paberimäärijate" arv sellise organisatsiooni jaoks vältimatu ja "toodangu" mahu tõstmiseks on vaja väga vähe lisa jõude. Ja neidki peamiselt vahetult tootvale tööle ehk siis instruktorid ja allüksuste ülemad.
Kujutame ette, et ajateenistusse läheb tänase 39% (~3000 inimest) asemel 70%. See on vist midagi soomlaste % sarnast. Numbrina oleks see siis ~5400. Mitu inimest tegevväelaste ja ametnikena see lisaks nõuaks? Kui lisajõudude vajadus kasvab vaid allüksustes ning lõpuks saavutame soomlastega samad suhtarvud, siis pole tänastele numbritele midagi ette heita. Või ...
Muidugi võib Trumm need arvutused tegemata jätta ja väita: Meie riigis on see valdkond lihtsalt vigane ... lihtsalt!

[piirivalvur]

Soome ja Eesti võrdluse palli oleme juba piisavalt tagunud. Aga näiteks Saksamaa ja Iisraeli võrdlus on veelgi räigem. Emba kumba kas peaks sakslastel igasugu vägevat kraami nüüdse eelarve juures kordades rohkem olema või siis tulema praegune väikeriigilik armetus kätte üheainsa promilliga SKP st. Võibolla kõikide NATO riikide sõjandus ongi üks suur ebaefektiivsuse ja korruptsiooni kloaak ? Sveitsi efektiivsus ju samuti NATO liikmetest naabritega võrreldes meeletu.

[Kapten Trumm]

Ja äkki me oleme isikkoosseisu arvuga sellisel tasemel, millest alla pole võimalik minna. Võib olla on käesolev "paberimäärijate" arv sellise organisatsiooni jaoks vältimatu ja "toodangu" mahu tõstmiseks on vaja väga vähe lisa jõude. Ja neidki peamiselt vahetult tootvale tööle ehk siis instruktorid ja allüksuste ülemad. Kujutame ette, et ajateenistusse läheb tänase 39% (~3000 inimest) asemel 70%. See on vist midagi soomlaste % sarnast. Numbrina oleks see siis ~5400. Mitu inimest tegevväelaste ja ametnikena see lisaks nõuaks? Kui lisajõudude vajadus kasvab vaid allüksustes ning lõpuks saavutame soomlastega samad suhtarvud, siis pole tänastele numbritele midagi ette heita. Või ... Muidugi võib Trumm need arvutused tegemata jätta ja väita: Meie riigis on see valdkond lihtsalt vigane ... lihtsalt!

2 fundamentaalset teemat, mille teemal lõunapausi ajal ajusid liigutada (kust tuleb ebaproportsionaalselt suur palgasaajate armee meil).
See missioonivärk ei ole siin teemaks, Soome missioonikoormus on laias laastus meiega samal skaalal.
1. ulatus, kuidas lahendatakse SA ameteid reservist meil ja Soomes.
2. väljaõppetegevuse mastaap ja VÕK-ide suurus/seos lahinguväeosadega.
Eestis on tegelikult seda väljaõppetegevust nii vähe, et seda oleks normaalne teha ühes, maksimum kahes kohas. Praegu on meil neid kohti kaheksa. Meil ületab struktuuriüksuste, mille nimes sisaldub sõna "staap" - tublisti SA pataljonide arvu (mis on väikseim seltskond, kellel "staapi" õigus pidada on) - lugesin kokku 31 staapi
Tegelikult polekski need staabid case, aga iga staabi taga on mingi eraldiasuv, suhteliselt väike struktuuriüksus ja neid "täppe" on kaardil terve Eesti täis - suurriik mis suurriik
Isegi mitu laevastikku ja õhuväge on, nagu USA-s.
Kõvasti "väejuhatusi" kuid vähe vägesid ja veelvähem tulejõudu - struktuur on sarnane Soomega, ainult selle vahega, et Soomes on vägede arv/tulejõud meist üle 10 korra suurem.

Tegelikult - kuidas minu mätta otsast asi paistab. Eestis ei taheta nimelt kuidagi tunnistada, et meil juurutatud, lääneriikidest kopeeritud, suure palgaliste rolliga teenistusmudelid ning suurriikidelt kriitikavabalt kopeeritud teenistuskorraldus hakkab julgeolekuolukorra edasise halvenemisega tasapisi pankrotti jõudma. Esimene muide, keda see asi valusalt lööb (kuna nad on kehvemalt finantseeritud) on PPA, üleminek kutselisele piirivalvele ja ajateenijate kasutusest loobumine oli omal ajal, igavese rahu illusioonis, viga. Probleem aga polegi niipalju tänane seis, vaid see, et ei nähta vajadust asja paremaks muutmiseks.

[Kapten Trumm]

Soome ja Eesti võrdluse palli oleme juba piisavalt tagunud. Aga näiteks Saksamaa ja Iisraeli võrdlus on veelgi räigem. Emba kumba kas peaks sakslastel igasugu vägevat kraami nüüdse eelarve juures kordades rohkem olema või siis tulema praegune väikeriigilik armetus kätte üheainsa promilliga SKP st. Võibolla kõikide NATO riikide sõjandus ongi üks suur ebaefektiivsuse ja korruptsiooni kloaak ? Sveitsi efektiivsus ju samuti NATO liikmetest naabritega võrreldes meeletu.

Lääneriikide sõjandus (ehk USA välja arvates) on külma sõja järel üks mugavustsoonis elamine, kus pole liiga kaua olnud vaja ajusid liigutada, mitu ühikut metalli me suudame 1 euro eest vastase pihta saata. Jäi raha puudu, võtsime järgmise brigaadi või eskaadri käigust maha ja asi korras. Ainuke, mille nimel võimeldi, olid assümmeetrilised büroosõjad kolmandas maailmas (kes mõistagi enda julgeolekut eriti ei kottinud). Kas nüüd peake Ukrainat see paradigma murdub või mitte näitab aeg. Kahtlustan, et Ukraina ei olnud ses mõttes "hea sõda", et sellest lääs midagi muutma hakkab, konflikt omandab juba ammendumise märke ja peale kompaniikeste sinna-tänna ümbertõstmise ju läänt muid pingutusi tegema ei sunnitud.

Kutselise seltskonnaga kõikide probleemide lahendamine on sellise mugavustsooni parim näide. See on lihtsalt väga kallis (palju kallim kui sama arv ajateenijaid/reserviste), kuid ei lase see kutseline ei täpsemalt ega kiiremini. Selleks, et lennuväljal kütusevoolikut vedada või teeradu lumest rookida, ei ole vaja maksta "tonn kätte".

Täna ei viitsita läänes mõelda, et "kuidas teha sama hästi kui Iisraelis või Sveitsis". Ka meil muide.

[Actual]

Ma ei saa aru, mida taotletakse selle "lääs elab mugavustsoonis" ja "ei liiguta ajusid, mitu ühikut metalli me suudame 1 euro eest vastase pihta saata". Lõpuks taandub ju kõik filosoofilisele küsimusele - miks? Relvastus ja sõjaasjandus ei ole olnud muud, kui vahend poliitika jätkamiseks. Kui me kangesti soosime relvastumist on see märk, et meie tahe on ajada poliitikat relvastatud viisil - kas me tegelikult seda tahame. Kindlasti tullakse rääkima, et võimekad relvajõud on hea poliitika ja rahu pant, paraku tegelikkuses, mida me ajaloost, maailmast või täna USA näitel näeme, mida suurem ollakse sõjaliselt, seda kergekäelisemalt oma poliitikat sõjaliste vahenditega ka aetakse. Võiks ka küsida, mida on USA II ms järgselt sõjaliselt sekkudes poliitikas saavutanud. Üldistatult kehtib reegel, mida rohkem riigid relvastusse investeerivad, seda tõenäolisemalt oma investeeringuid üritatakse sõjaliselt tagasi teenima panna - rohkem sõda, koos kõige kaasnevaga - sureb palju asjasse puutumatuid inimesi, rahvad, riigid, maailm kujundatakse ümber.
Lääne, euroopa juurde tagasi tulles, küsiks miks peaks lääs vältima mugavustsooni ja relvastuma. Ajalooliselt Euroopa Liit loodi põhjusel, et kaoksid ära euroopa riikide omavahelised sõjad - tundub, et toimib. Külma sõja lõppemisel kadus ära kommunismitont oma maailmavallutuslike plaanidega. Tekib küsimus, miks peaks euroopa valima relvastumise, miks. Ainuke milleks euroopa (taas)relvastumine saaks kasulik olla on osalemine USA imperialistlikes sõdades. Selles suhtes on euroopa pikaaegse USA julgeolekusõltlasena käitunud isegi targalt - vältimaks USA küsitavates sõjaretkedes osalema, on selleks parim võimalus, kui sul relvi ei ole enamaks, kui enda hädapäraseks kaitseks, ja sedagi hüpoteetilise vastase ja sõja puhuks Teisalt, USA sõjaline suskimine meie kontinendil on reaalne oht, mis paiskab erinevaid piirkondi kaosesse, millel on tagajärjed ka euroopale, seni veel enamasti humanitaarsed - miljonid sõjapõgenikud euroopasse. Võiks küsida, kas USA sõjad Iraaki, Afganistani on lahendanud kasvõi ühe probleemi, miks sinna mindi, või on vastupidi, probleeme on nüüd rohkem, suuremad ja ennustamatumad nii ajaliselt kui ulatuselt.
Ukraina teemat vaadata, ei näe ma sellel suuremat seost euroopa julgeolekuga, kas sakslased, itaallased, prantslased, britid tõsimeeli tunnevad end Ukraina sündmustest ohustatuna - arvan, et mitte. Sellel on ka omad sisulised põhjused, Ukraina ei ole kunagi olnud lääne mõjusfääris, ei ole ju viimase 20 aasta jooksul lääs näidanud mingit huvi Ukraina suunal - miks peaks tänane, läänes käimatõmmatud huvi olema enamat kui silmakirjalik ja kunstlik. Seevastu Venemaal on Ukrainas kogu aeg olnud selged poliitilised, majanduslikud, julgeolekupoliitilised ja sõjalised huvid - seega Venemaa huvi poliitiliselt ja majanduslikult pankrotistunud Ukrainas on pigem loomulik ja ennustatav, ja lääne huvi seevastu .. silmakirjalik või arusaamatu.
Lõppeks on küsimus, kelle huvides oleks mugavustsoonist väljuva euroopa riikide ükseteisevõidu relvastumine, ajalooliselt on see viinud üheni - Saksamaa domineerimiseni ja poliitika jätkamiseni sõjaliste vahenditega. Kes on huvitatud, et euroopa riigid hakkaksid oma poliitikat ajama enam sõjaliste vahenditega - ei näe, et see saaks olema Eesti huvides. Ja loota, et võidurelvastuv euroopa toimib meie huvides võib lahenduda meile ebasobival viisil, nagu ta seda ajaloos korduvalt väikeriikidele on lahenenud. Eestil väikse riigina tuleks olla hoolas, kuivõrd meie huvides on õhutada poliitika ajamist sõjaliste vahenditega - kas see poliitika saab olla see, kus meie domineerime või kus (sõjalise)poliitika kulg sõltub meist ja kulgeb meile soodsas suunas.

[Kapten Trumm]

Vastus küsimusele MIKS on väga lihtne - julgeolekuolukord muutub dramaatiliselt mõne aastaga, aga relvajõudude taasloomine või nende suutlikkuse oluline kergitamine võtab tavalises rahuaja finantseerimise rutiinis (nt WWII periood ei olnud selline, tehti kiiremini) aastakümneid. Kuna sellele kaitse-rahale on traditsiooniliselt kõvasti tahtjaid ("taome mõõgad heaoluks"), siis on poliitikutele suur surve peita pea liiva alla ja anda järgi valijahäälte ahvatlustele. Seejuures tasub silmas pidada, et igasugu paariariikides (meie naaber on üks selline muide) on teatud oludes see relvajõudude ülespumpamine üllatavalt kiire, NSVL oli ka 30ndate alguses paljas kui püksinööp, kuid see ei seganud neid kümne aastaga maailma suurimat armeed loomast. Kas vene inimene sellest vihkas oma riiki, et pidi orjatööd tegema ja elu niisama minema viskama? Vastupidi, vene inimene on lausa uhke sellise ohverduse üle (see eristab venelast lääne inimesest).
Putini populaarsus täna on täielikus apogees ja mingi rubla langus ei koti kedagi.

Kes räägib, et Ukraina ei puutu asjasse, see pole siiani tabanud urkade mõtteviisi, see on Eesti nish seda valgele ilmale seletada (omad kogemused ju).
Urka mõtteviis on justnimelt selline, et kui sa jätad tema laiutamisele kuidagi reageerimata, siis läheb ta sellest järjest ülbemaks.
Seda, kes urkale pasunasse anda söandab, on urka jaoks austust vääriv.
See aga, kes on passiivne või järgi annab, on urkade mõtteviisis nõrk, aga nõrku pekstakse ("Slabõh bjut" - V. Putin).
Olgem ausad, "boring statement"-ide tegemine läänest Venemaa tegevuse kohta näitabki justnimelt nõrkust (tegelikkuses tahtmatust ja suutmatust asjasse sekkuda).
Ahaa, lääs on "slab" mõtleb urka - järgmine kord võtame mõnest valusamast kohast.

Need ongi kokkuvõtvalt 2 põhjust, MIKS valge ilm peab endiselt relvil olema.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Eestis on tegelikult seda väljaõppetegevust nii vähe, et seda oleks normaalne teha ühes, maksimum kahes kohas. Praegu on meil neid kohti kaheksa. Meil ületab struktuuriüksuste, mille nimes sisaldub sõna "staap" - tublisti SA pataljonide arvu (mis on väikseim seltskond, kellel "staapi" õigus pidada on) - lugesin kokku 31 staapi
Tegelikult polekski need staabid case, aga iga staabi taga on mingi eraldiasuv, suhteliselt väike struktuuriüksus ja neid "täppe" on kaardil terve Eesti täis - suurriik mis suurriik
Isegi mitu laevastikku ja õhuväge on, nagu USA-s.
Kõvasti "väejuhatusi" kuid vähe vägesid ja veelvähem tulejõudu - struktuur on sarnane Soomega, ainult selle vahega, et Soomes on vägede arv/tulejõud meist üle 10 korra suurem.

+++