Kaitseliit - oleksoloogia

[mutionu]

Kas sa ei karda, et see paneks KL-lased tööjõuturul nigelasse seisu? Vaevalt, et tööandjad pühas vaimustuses on, et peab oma töötajale lisa vabu päevi andma.

Eriti ei karda.
1. riikliku käsu vastu on raske hakata;
2. tööjõuga, kes midagi oskab, pole Eestis väga priisata;
3. igasuguste asjade kohta on tehtud nn "ühiskondlikke kokkuleppeid", asi see siis veel üks teha on;
4. kui ühe töötaja 2 päevane puhkus ettevõttel jalad alt lööb siis on selle ettevõttega midagi mäda.

Tööandjad peaks aru saama, et töötaja ei käi mune sügamas või õlut joomas, vaid tegeleb asjalikku asjaga. Lõppeks pole see ju kohustuslik.

[T11ger]

Kusjuures poleks ju tarvis jalgratast leiutada, on ju mitmetes maades ühel või teisel moel riigikaitselised üritused mõistlikus koguses tööandjate poolt toetatavad. Jah, tõenäoliselt on neis maades ka patriotism kraadide võrra suurem, peetakse normaalseks.

[hummel]

KL ei suuda ilmselt mitte kunagi hakata õppustel käijatele vähegi konkurentsivõimelist tunnitasu maksma ja seda pole ka vaja. Ütleme, et keegi lausrumal ohverdabki poole KL eelarvest õppustel käivate õnnetute kaitseliitlaste turgutamiseks ... siis peagi hakataks ülevalt väljaõpet ja initsiatiivi piirama - on vaja raha kokku hoida. Kaitseväest on näiteid elust enesest piisavalt, kus iga viimast õppust ja meest metsas tuleb tõestada.

Tööandjaga ei näe enamusel juhtudest muret, kuna KL õppused ja muud tegevused, uskumatu küll, aga siiski toimuvad 75+% puhkepäeviti. Kellel on nädalavahetuseti ka töö, siis tavaliselt on see graafiku alusel ja vahepeal peaks ikka kuskilt aega jääma, et mõnel KL ettevõtmisel osaleda. Viimane variant on jah tööandjaga läbi rääkida, kuid usun, et see ei puuduta täna 90% kaitseliitlasist. Rohkem on tavaliselt probleemid nö kodusemad või lihtsalt viitsimises oma aega panustada ja siis lastakse allavoolu. Lõpuks juba hakatakse eneselegi märkamatult alateadlikult otsima põhjendust, miks mitte osaleda. Ollakse juba ära harjunud, et KL-is ongi mingi korralagedus ja lambi värk - kui viitsin, teen, kui ei, ah no vahet ju pole. Liikmemaks - milleks? Osalustunnid - kelle asi? Mis siis ikka on noh? Ja selline mentaliteet on kahjuks nakkav.

Aga KL ei saagi enne ei korralikku lahinguvõimet, ei uhket unistuste varustust-tehnikat, kui taoline mentaliteet on kaotatud. Vajadusel tuleb kaotada ka vastav seltskond. Ei ole kunagi aega - siis mis seal ikka - KL astumine ja väljaastumine on vaba tahe. Dosvidios nagu ütles kord sm. Girkin. Samas, kui KL suudab liikmeskonnas korra majja lüüa, väheneb küll arvukus, kuid suureneb aktiivsus ja väljaõppe tase. Siis võib ka rääkida moekamatest relvadest, uutest majadest jne. Uskuge - kellelgi pole kahju muretseda ja jagada ressursse kohta, kus nähakse ja tõestatakse neid igati efektiivselt toimimas.

Ametlikel suurtel RÕK-idel, kuhu kaitseliitlasi kutsega kutsutakse ja kuhu ikka üsna paljud ei tule, aga makstakse ka täna juba üldises finantskorras. See 16-18 EUR/päev neile, kes on maksnud liikmemaksu ja osalenud üle 48 h, ei oleks küll mingi ära elamise raha, aga pigem sümboolne tunnustus agaramale kaitseliitlasele. Natuke peab missioonitunnet ka olema või oled ikka natuke vales kohas.

P.S. Soomes KL-i sarnases MKJ-tis tuleb aga teadaolevalt entusiastidest maakaitseväelastel ise osa oma õppuse kulusid kinni maksta, et saaks osa võtta. Ja on samuti konkreetsed nõuded osavõtuks aastas, sh füüsilised. Ja rahva puudust otseselt ei näi olevat.

[mutionu]

KL ei suuda ilmselt mitte kunagi hakata õppustel käijatele vähegi konkurentsivõimelist tunnitasu maksma ja seda pole ka vaja. Ütleme, et keegi lausrumal ohverdabki poole KL eelarvest õppustel käivate õnnetute kaitseliitlaste turgutamiseks ... siis peagi hakataks ülevalt väljaõpet ja initsiatiivi piirama - on vaja raha kokku hoida. Kaitseväest on näiteid elust enesest piisavalt, kus iga viimast õppust ja meest metsas tuleb tõestada.

Õigus, samas on rahaline motivaator kõige lihtsam ja kirem viis.

Tööandjaga ei näe enamusel juhtudest muret, kuna KL õppused ja muud tegevused, uskumatu küll, aga siiski toimuvad 75+% puhkepäeviti. Kellel on nädalavahetuseti ka töö, siis tavaliselt on see graafiku alusel ja vahepeal peaks ikka kuskilt aega jääma, et mõnel KL ettevõtmisel osaleda. Viimane variant on jah tööandjaga läbi rääkida, kuid usun, et see ei puuduta täna 90% kaitseliitlasist. Rohkem on tavaliselt probleemid nö kodusemad või lihtsalt viitsimises oma aega panustada ja siis lastakse allavoolu. Lõpuks juba hakatakse eneselegi märkamatult alateadlikult otsima põhjendust, miks mitte osaleda. Ollakse juba ära harjunud, et KL-is ongi mingi korralagedus ja lambi värk - kui viitsin, teen, kui ei, ah no vahet ju pole. Liikmemaks - milleks? Osalustunnid - kelle asi? Mis siis ikka on noh? Ja selline mentaliteet on kahjuks nakkav.

Pidasin silmas tiba teist asja. Inimesed kipuvad nagu oravad rattas panema, 12 tunnised tööpäevad. Ainus aeg, mil olla kodu ja perega ning nende heaks / nendega koos midagi teha, on nädalavahetus. Siit ka, minu arvates, pisuke vastumeelsus õppuste suhtes. Seetõttu pakkusingi võimaluse tõsta õppuste aeg nädala sisse, et inimestel ka vaba aeg säiliks. Kuu peale kaks tööpäeva mõnele inimesele ei tohiks ühtegi ettevõtet põlvili võtta.

Aga KL ei saagi enne ei korralikku lahinguvõimet, ei uhket unistuste varustust-tehnikat, kui taoline mentaliteet on kaotatud. Vajadusel tuleb kaotada ka vastav seltskond. Ei ole kunagi aega - siis mis seal ikka - KL astumine ja väljaastumine on vaba tahe. Dosvidios nagu ütles kord sm. Girkin. Samas, kui KL suudab liikmeskonnas korra majja lüüa, väheneb küll arvukus, kuid suureneb aktiivsus ja väljaõppe tase. Siis võib ka rääkida moekamatest relvadest, uutest majadest jne. Uskuge - kellelgi pole kahju muretseda ja jagada ressursse kohta, kus nähakse ja tõestatakse neid igati efektiivselt toimimas.

KL kui selline ... eks ta tiba kummaline kooslus ole. Ma pole siiani aru saanud, mismoodi asjd vahest tehtud saavad. Eks ballasti ja puitu ole seal tõesti liiast, sellest aga saab lahti vaid survega ülalt. Revolutsioonilist situatsiooni sõjaväes tekkida ei saa, vähemalt ma loodan.

Ametlikel suurtel RÕK-idel, kuhu kaitseliitlasi kutsega kutsutakse ja kuhu ikka üsna paljud ei tule, aga makstakse ka täna juba üldises finantskorras. See 16-18 EUR/päev neile, kes on maksnud liikmemaksu ja osalenud üle 48 h, ei oleks küll mingi ära elamise raha, aga pigem sümboolne tunnustus agaramale kaitseliitlasele. Natuke peab missioonitunnet ka olema või oled ikka natuke vales kohas.

Igasugune patriotism ja missioonitunne elab pikalt vaid siis kui seda tagant turgutatakse. Mis tast aga siis järgi jääb kui oled 10+ aastat(ei käi minu kohta, staaz on väiksem) malevlane ning näed, et olemuslikult pole mitte s*ttagi muutunud.
Soome kohta ei tea midagi, samas on mulle jäänud mulje(isegi ei mäleta kust), et Rahvuskaardi puhul kehtib midagi säärast, et on võimalik käia õppustel ning palk säilib.

[pagan]

Kas hummel soovib öelda, et:
-isikukaitsevahedid (vest ja soomus) saavad endale ennast tõestanud üksused, teised sõdigu paljalt.
On meil seda elavjõudu nii palju selliseks selekteerimieks? Ja oleme me nii vaesed selliseks selekteerimiseks? Kas meil KL-is on mõni ennast tõestanud üksus?
-koheses valmisolekus motiveeritud kaitseliitlased lennaku pool paljalt vaenlasele vastu, sellal kui hästivarustatud ekv hakkab mobilisatsiooni korraldama ja ninakirtsutajatele kuulivesti selga suruma.

Ma panen küll sõnu suhu, liialdan ja provotseerin. Aga .. ?
Kui hummeli tekstist seda välja lugeda, siis on see küll demotiveeriv.


Mis puudutab viitsimist, siis need massidele suunatud ümberkorraldused ongi mitme-mitme aastase inertsiga.
TTÜ-s ehitati ka uued hooned valmis ja neid võimalusi kasutavad aktiivsemalt uued tulijad.
Vanad ongi ilma olemise ning jamaga harjunud ja nende harjumuste muutmine võtab ka mingi aja.
Harjumuste muutmist saab kiirendada sund informeerimisega stiilis: "Meil on uued võimalused, tule vaatama."


Ukraina videodes peab mõni kuulivestist olulisemaks öövaatlusseadet ja termokaamerat - esimese lasu õigus ikkagi.

[hummel]

-isikukaitsevahedid (vest ja soomus) saavad endale ennast tõestanud üksused, teised sõdigu paljalt.

Kui kaitseliitlased 2/3 ulatuses 2/3 väljaõppes ei osale, pole neile mõtet ka autokoormate viisi isikukaitsevahendeid maleva lattu tolmu koguma tuua. Samuti pole mõistlik sellist õpetamata allüksust lahingusse saatagi, sest ta hukkub. Koos selle kalli või siis vähem kalli varustusega. Varustus, mida meil pole tegelikult väga ülemäära, tuleb võimaldada esmalt neile üksustele ja allüksustele, kes saavad süstemaatilise ja piisavalt kvaliteetse väljaõppe.

On meil seda elavjõudu nii palju selliseks selekteerimieks? Ja oleme me nii vaesed selliseks selekteerimiseks? Kas meil KL-is on mõni ennast tõestanud üksus?

Elavjõust meil täna väga suurt puudust ei ole, sest reservi on 20 a jooksul toodetud kümneid tuhandeid - pigem on puudus mänguasjadest, mida välja jagada.
Kas oleme vaesed - kahjuks tõesti. Seda oleme vist kõik märganud.
KL-is on kindlasti üksikuid asjalikke allüksusi, aga enamuse lahinguvõime näib suht madal. Enamasti on koorekiht küll riisutud VG-desse ja eks neile siis jagatakse ka vähe paremat nodi. Ei ole VG-de patrioot nagu varem kirjutasin, aga konstanteerin hetkel fakti. Kui KL X maleva X JVR koosseisust näiteks 2/3 ei viitsi 2/3 korraldatavatel õppustel või üritustel osaleda, siis sellel üksusel on üsna raske end mingil moel kellelegi tõestada. esiteks sellepärast, et pole kedagi, kes tõestaks ja teiseks sellepärast, et seoses vähese osalusega puudub kvaliteetne ettevalmistus. Ei väida, et kaitseliitlane peaks iga kuu ühe nädalavahtuse metsas veetma, aga aga see 48 h peaks olema jõukohane küll kõigile.

[Kapten Trumm]

Kui kaitseliitlased 2/3 ulatuses 2/3 väljaõppes ei osale, pole neile mõtet ka autokoormate viisi isikukaitsevahendeid maleva lattu tolmu koguma tuua. Samuti pole mõistlik sellist õpetamata allüksust lahingusse saatagi, sest ta hukkub. Koos selle kalli või siis vähem kalli varustusega. Varustus, mida meil pole tegelikult väga ülemäära, tuleb võimaldada esmalt neile üksustele ja allüksustele, kes saavad süstemaatilise ja piisavalt kvaliteetse väljaõppe.

Mitte lattu tolmuma, vaid interneti müügikohtades (ka siin) maha ärimiseks, muuhulgas. Sellega tegeleb tavaliselt seltskond, kes ujub kohale ainult RÕKi kutse peale. Võtab komplekti uut varustust välja, saab selle "kodusele hoiule" ja kaob. Järgmine RÕK ilmub kohale, pooled asjad puudu või ei ilmu üldse - saab tavaliselt uued.
Seda, tõsi on vähemaks jäänud, aga 3-4 a tagasi, kui oli suurem varustuse koju jagamine, oli massiliselt saada uusi vorme, rakmeid, saapaid jne poole poehinnaga.
Selge see, et müüjad neid omast rahast ei ostnud.

KL-is on kindlasti üksikuid asjalikke allüksusi, aga enamuse lahinguvõime näib suht madal. Enamasti on koorekiht küll riisutud VG-desse ja eks neile siis jagatakse ka vähe paremat nodi.

Häda ka selles, et nendele "ennast tõestanutele" pole KL-l enam midagi lisaks pakkuda, Galvilinda rakmed, Saksa kiiver ja digivorm on kõigil juba olemas. Oleks vaja varustusega minna järgmisele astmele nagu soomusvestid, öövaatlus, lahingvestid jne - aga mida pole, seda pole. See aga, et iga maleva peale korjata kokku 1-3 hästi töötavat rühma ja nimetada seda mistahes nimega on küllalt lihtne, nimelt umbes samapalju on ka "toimivaid" mehi. Ülejäänuga läheb keeruliseks.

[Mercurius]

Hummeli jutus on uba sees küll, kuid arusaamatuks jääb mis moodi see toetab KL eesmärki?

Täna on KL eesmärgiks suured juhid ja õpetajad defineerinud:

KL=maakaitse!

Või ma olen millestki valesti aru saanud?

Minu jaoks tähendab see minimaalselt tanki rühmaga tugevndatud motolaskurrooduga, millel on õhutoetus, tattipidi kokkuminemist.

Ja kui ma vaatan seda KL reaalset võimekust, siis sorry poisid, ei imesta, kui peale silmi avardavat KL SBK-d, meestel, kes idanaabri reaalset massi näinud on, mot maha käib.

Sellest saab ka juba KL-se naine aru, et AK4-ga T-72 vastu minek lõhnab ilmselgelt surnuaia järgi. Parem siis juba koju jääda.

Ehk siis, pange kõigepealt paika KL eesmärk ja siis antke vahendid selle täitmiseks. Vastasel juhul on see mingi sotsiaalprogramm või pseudotegevus.

Kui on selge, et KL suudab tegeleda ainult sisekaitsega, siis nii tulebki seda võtta ja vastav eesmärk püstitada, mitte dessant-tõrje õppusi läbi viia ja rind kummis ringi käia.


KL ja tankid (liikursuurtükid):

Ah jaa - tagasi teemasse. Ehk tankid.

Siin teemas on tegelikult pidevalt räägitud tankidest, kui eelkõige jalaväe toetusmasinatest ja mitte niivõrd soomusüksusest. Vähemalt osa näiteid sinna kanti kogu aeg läheb. Tank, kui TT relv ja jalaväe otsene tuletoetus. Tanke kasutatakse siis hajutatult, maksimaalselt rühma kaupa või isegi üksikult. Paljud riigid on nii teinud. Sellisel puhul ei ole vaja ehitada üles keerukaid ja kalleid soomusüksuseid ja ära langevad ka paljud (kallid ja keerukad) soomusüksuste toetussüsteemid. Pioneeritankid (leitakse teine läbipääs), remonditankid (las jääb sinna, kus on), õhutõje (üksikud tankid on hajutatud ja halb sihtmärk) jne. Nüüd pean oma sõnadele siin vastu rääkima ja teatan, et sellisesse rolli tõepoolest sobiks vanem tank.

Veelgi enam. Jalaväe tuletoetuseks sobivaim masin pole suure tõenäosusega hoopis tank, vaid omalaadne rünnakusuurtükk, nagu neid teises maailmasõjas laialt kasutati. Taolise mõttemaailma minu arust absoluutne tipuga saadi hakkame rootsimaal ja mudelinumbriks oli S-103. Torni puudumine tegi sellest äärmiselt madala sihtmärgi, tulepositsioonil olles oli kahurist kõrgemal alla 20cm masinast (milline TT-relv!). Kuna kahur oli fikseeritud positsioonis, sai kasutada tõhusat automaatlaadijat ja seega ka tulekiirus oli kõrge (ca 15 lasku minutis). Ühesõnaga - võimas relv.
http://en.wikipedia.org/wiki/Stridsvagn_103
Huvitava kurioosumina tuleb märkida, et ka neid on vist Eestile (muude riikide hulgas) pakutud. Ja hind oli tõenäoliselt äärmiselt soodne - minu mälu järgi müüdi kõik ca 300 masinat maha 20 rootsi krooniga (ausalt) ühele ärimehele, kes nad siis tükkideks lõikas.

S-103 asemel on pakutud T-72, Leo1, M60 jne.

[Kapten Trumm]

Ei tule selle 18 euri peale kedagi.
Pidasin eelnevalt silmas seda, et ületöötanud inimesele on oluline aeg, mida ta saab endale ja perele ning oma majapidamisele panna. Paljudele on isegi 1 nädalavahetus kuus raske vabaks organiseerida, lihtsalt on nii, elu vajab elamist. Kui riik ütleks, et, mehed, anname teile 2 tööpäeva, mis on tasustatud teie keskmise palga järgi ning kus te põrkate metsas / remondite tehnikat / teete veel midagi siis oleks osalust üsna palju rohkem kui praegu. Keskmine palk aga ei ole 18 euri päevas, 60 kuni 100 euri päev pole praegusel ajal mingi haruldus.
Võimalik isegi, et, summa summaarum, oleks see raha isegi kokkuhoid(lisanduvad aktiivsed liikmed).

Vabatahtlikkus on tore asi aga see saab pea alati, millalgi või millegi-kellegi tõttu, otsa ja siis on seda vaja tibakese tagant torkida.

Reform lubab ju kehtestada "kaitsepalga", st maksta RÕKis samapalju kui osaleja ise tööl saab.
Näiliselt on see kena, kuid....
1. peagi hakatakse tegelema petmiste uurimisega, kus osalejad kruttisid oma töötasu enne RÕKi üles, keskmine eestlane pole selliseks helduseks lihtsalt piisavalt aus.
2. selliste zestide peale kuluvad arvestatavad summad. Kui meil hakkab tulevikus käiba 10 000 inimest RÕK-il, saades keskmist palka ja keskmiselt 2 nädalat, siis selle peale kulub ca 7 miljonit eurot.
See on samapalju kui pataljoni jagu soomustransportööre. Ehk siis muu värk jääb selle võrra vaesemaks.

[HeiniR]

Trumm, Sul mingi oma "auk", kust APC-sid nii odavalt saab?
Panin selle 7mln eurikut võrduma 60 (pataljoni) masinaga ja hinnaks siis kuskil 116K. Selle eest ei saa enam S-klassi mersutki

[Kapten Trumm]

Esimese partii Pasid osteti ca 120 000 eurot tükist. Kas keegi väidab, et need ei kõlvanud? Riigikontroll omal ajal kritiseeris, et saanuks ka poole odavamalt.
Mõne teema ajel olen sügavuti surfanud mööda vana sõjatehnika müügilehti, mina näen, et BTR ja BMP-1 as it is, alates 20 000 eurost.
http://www.mortarinvestments.eu/product ... 4/btr-60-8
Eile näigin miskilt taevakanalilt Poola ühte müügiplatsi, keskmaa ÕT raketisüsteemi Krug (SA-4) raketimasin kahe raketiga - 50 000 eurot.

Selle eest ei saa enam S-klassi mersutki

Selles võibolla probleem ongi, et meil tahetakse ainult "S-klassi mersut".
Vahepealseid variante justkui pole ja siis on juba harjumuseks kujunenud paljas taguots.
Selle rahaga, mis meil tühja tähja peale ära pudistatakse, saab tegelikult igal aastal sellele reservi minevale patile vähemalt lahjemad ratassoomukid.
Nii osta kui ka ära remontida, pärast lähevad platsile ja üksus võtab need sealt RÕKil või mobilisatsiooni korral.

[Poti soldat]

Kas hummel soovib öelda, et:
-isikukaitsevahedid (vest ja soomus) saavad endale ennast tõestanud üksused, teised sõdigu paljalt.

Noh, minu asjast vähejagava amatööri arvamuse kohaselt on KL suguse vabatahtliku organisatsiooni puhul vältimatu et liikmete motivatsioon ja väljaõpe varieeruvad tõsiselt. Motiveeritum ja parema väljaõppega osa võiks sobida kiireks reageerimiseks kriisis ja sissisõjaks vastase tagalas, aga ülejäänut oleks minu meelest praktilisem kasutada tagalas valveteenistuses jms kuhu pole ka mõtet kõige kallimat varustust suunata.

[hummel]

Reform lubab ju kehtestada "kaitsepalga", st maksta RÕKis samapalju kui osaleja ise tööl saab.
Näiliselt on see kena, kuid....

See on selline libedale teele minek. Raha on tore saada, kuid millegi arvelt tuleb hakata seda ka võtma ning kui võetud, siis sendihaaval jagama.
Kunagi oli kaitseväes nii, et kaadri metsaraha oli 42 EEK/päev, aga toiduraha 60 EEK/päev. Seega - kes käis metsas - maksis veel peale kah, mis pole väga arukas. Mingite aastate eest aga kehtestati nn tegevväelase metsaraha ehk õppusetasu, mis on vist praegu 16-18 (?) EUR/päev. Kui see oli kehtestatud, hakati aga pataljonide eelarves piirama metsapäevade arvu - lihtne ju kokku hoida. Ja ilma rahata juba ka metsa minna väga ei tahetud. Tagalaülemad siis pidid võitlema kõrgemal iga metsalaagri rahade eest. Kas ikka on vaja kompaniiga metsas kaasas olla 10, 5 või 3 tegevväelasel eksole? Aga mis nad seal ikka teevad? Nagu kaitsevägi käiks metsas seenel vms.
Viimase aastaga on asi õnneks paranenud ja raha juurde tulnud. Vb ka uue RKAK-i tulemus.

Kaitseliitlaste-vabatahtlike planeeritud metsapäevi, kui ollakse üle öö, võiks muidu nii sümboolselt tasustada küll, aga mitte sel määral, et niiviisi rikkaks saaks. Samas välja tuleks maksta raha vaid neile vabatahtlikele, kes on esmalt teinud täis oma seaduses ettenähtud kohustuslikud 48 h ja tasunud liikmemaksu 12 EUR/aastas.

Minuarust on hullem lugu KL noortetöö tasustamisega, sest see on erinevalt lihtsalt vabatahtlikust "vahete-vahel" tegemisest ja osalemisest täiesti regulaarne ja vastutusrikas ülesanne. Ka siis, kui noortele teha õppe-kokkusaamisi näit 2x kuus 2h (või ka 4x kuus 1 h), on vaja keskelt-läbi iga nädal korra-paar mingeid admin või muid küsimusi ikka lahendada. Samuti oleks vaja väljaõpe kvaliteetselt ette valmistada, vajadusel vahendeid muretseda/tellida, telefonikõned, internet jms. Lisaks vahel väliüritused-tegevused nagu kaitseliitlastelgi.
Tegelikult on noortejuhi töö reaalselt ringijuhi või riigikaitseõpetaja mahuga töö, kui korralikult ja kohusetundlikult teha. Tasu ei peaks võimaldama elatist teenida, kuid kompenseerida mõned jooksvad pisikulud (telefon, internet, auto...) ja regulaarse ajakulu. Samuti võimaldaks sümboolnegi tasustamine nõuda noortejuhilt kohusetundlikku stabiilset iseseisvat tegutsemist. Täna on KL noortetöö kvaliteet täiesti seinast seina, sõltudes iga konkreetse juhi kohusetundest, viitsimisest ja ajast. Ja et uusi vabatahtlikke vähegi asjalikke noortejuhte on kohutavalt raske leida, tuleb olemasolevaidki hoida sõltumata nende kasutegurist.
Suuremate või planeeritud sõitude puhul saab küll praegugi teha kulude kompensatsiooni taotlusi, aga see on ka pisut tülikas bürokraatia tšekkide ja avaldustega, mis nõuab omakorda aega. Samuti mitte alati kõigi poolt juba väga ausalt lähenetav.

[Mercurius]

Selline imelik (vabatahtlik sunniviisiliselt) mõte:

Nüüd, kui KRK-d oma eksisteerinud kujul on ära kaotatud ja KL-le on antud ülesanne maakaitset korraldada, siis kas ei oleks maakaitsele suurema muskli saamise eesmärgil mõtekas osa (vanemat)reservi määrata KL struktuuri. Aeg-ajalt võiks siis neid reservi mehi RÕK-i kutsetega välja kutsuda. Kas reservist moodustatakse omaette mingi üksus (jagu/ rühm) või täiendatakse olemasoleva struktuuri isikkoosseisu, on juba planeerimise küsimus.

Minuteada on KL juba ennemgi mitte-kaitseliitlasi RÕK-i korras enda isikkooseisu lünkade täitmiseks välja kutsunud, näiteks mõne konkreetse eriala puuduvaid inimesi nimelt (autojuht).

Reservist võiks saada muidugi malevat valida ja erinevate RÕK-ide üksus/eriala võiks olla ka sama. Muidu tundub jube lokusutamisena, kui ühel aastal õppusel Alutaguse malevas, teisel aastal Saaremaa malevas, ise aga elad Valgas.

Äkki on nii, et mõni reservist ei tahagi olla (esialgu) KL liige, kuid KL RÕK-il käiks (omakandimeestega) küll.

Selline maakaitse strutuuri reserv oleks ka hea baas uute KL liikmete värbamiseks.


Aga äkki niimoodi saakski KL Milanid ja Mistralid, kui vastav reserv allüksus vastava maleva juurde kinnitataks...

[aj1972]

Tubli töö kaitseliitlastelt!!!
http://www.kaitseliit.ee/et/varskelt-re ... leva-ouele