Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[Lemet]

...ma ei tee Kalevil ja Tagalal väga vahet, asukoht oli/on sama ja ka väljaõpe sama..

Siis ju kaks väeosa tõrvatilgastunud...üks Paldiskis ja teine Tapal.

[HeiniR]

Kui nad siiski erinevad,siis võib nii öelda küll.Kalevi kutt,kellele septembri alguses juhtusin küüti pakkuma,tuli veel Paldiskist.Minu mäletamist mööda ei teadnud temagi veel,millal kolimine ühele poole saab või millal teda Tapale kolitakse.

Lisaks ütlen veel seda,et ega see kasin teenistus poisse seepärast sitemaks teinud, poisid ise olid tublid. Küll aga tekitas see küsimusi,miks Paldiskis elu selline "lebo" võrreldes nt Viru4,Kupi,Tapa ST/ÕT/Pioneeri,MV jm-ga.
Üldiselt minu poolt au kõigile neile Eestimaa poegadele,kes selle läbi teinud,sest kokkuvõtteks on nad nagunii Väljavalitud

[tommy]

Kalevi kutt,kellele septembri alguses juhtusin küüti pakkuma,tuli veel Paldiskist.Minu mäletamist mööda ei teadnud temagi veel,millal kolimine ühele poole saab või millal teda Tapale kolitakse.

Kalev on pataljon vaid nime poolest.
Loodaks tulevikus näha ikka täiskomplekset soomustatud üksust.
Miks mitte ikkagi sealsamas Paldiskis..

[Martin Peeter]

Mind isiklikult kaitseliitlase finantsilise premeerimise programmid eriti ei motiveeriks.

Samas kui selle raha kulutada kiiremasse reageerimisse, paremasse kaitstusse, suuremasse tulejõusse jne jne. Siis tooks edevam varustus kohale ka vihasemad mehed.
Või siis edevam varustus aktiivsematele?
Sest usk ülesannete teostatavusesse (ülesannete, mida kogu aeg juurde riputatakse), ELAVJÕU-KADUDE vabalt, kasvab.
Edevam varustus tõstaks ka prestiiži. Hetkel suhtutakse kohati KL-i kui EKV sõjasulasesse.

Ka Ukraina kogemus näitab, et vihased vabatahtlikud on ressurss mille laristamine on omariiklusele kahjulik ja isegi hukatuslik.
Kaitseliitlased on reeglina ennastohvedavalt abivalmid kodanikud, ühiskonna aktiivsed seadusekuulekad liikmed. Paljud on ka eestvedajad ja spetsialistid. Mõni relvahull muidugi ka sekka.
Ja vabatahtlike edukas panustamine on ka laiemalt innustav jõud.
Kohati resultatiivsemgi kui regulaararmee.

Mul on muidugi selline naiiv-idealistlik nägemus asjast. Aga omakasu mille pärast KL-i astutakse on ikkagi kaudne (pere ja pärandi säilimine), mitte see RÕK-i palk.

P.S. Iga elu laristamine on hukatuslik. Aga hetkel lastakse kesine KL kiirema reaktsiooni huvides esimeste seas käiku. Ja esimeste päevade tulemusel on mõju moraalile.
Turvavaip ja see retoorika.

Konkretiseerime isegi stsenaariumit: Narva linna hõivavad tundmatu riigi vojentorgist ostetud varustusega "rohelised mehikesed" koos kohalike pähe esinevate, aga tegelikult sisse veetud "baabade pataljonide" ja laifnjuusi propagandistidega. Kohalike inimeste arvamust ei peagi sellise asja korda saatmiseks keegi küsima, pigem võib U kogemusele toetudes osa neist asuda võitlusse Eesti poolel. Oleks väga mõistlik nii Eestile, kui NATO-le, kui Eesti sellise olukorra juhuks suudaks oma jõududega luua usutava heidutuse ehk võime selline asi ise ära klaarida, kõige parem veel, kui operatsioon nurjata tema algstaadiumis. Kui Ukraina kogemusele toetudes ja konkreetset ruumi arvestades järgi mõelda, polegi see väga lihtne ülesanne. Osa selleks vajalikust organisatsioonilisest ja tehnilisest ressursist on meil olemas, aga võiks olla palju rohkem. Halvima variandi puhul tuleb arvestada piiri tagant lähtuva kaudtule või isegi õhuruumi kontrolli täieliku kaotamisega.
Kogu operatsiooni kavandamise mõte selle autorite jaoks võib olla ainult selles, et vaadata, kas ameeriklased riskivad sellises, justnagu "segases" olukorras avalikult ise sekkuda. Kui ei riski, siis võiks see olla NATO lagunemise alguseks. Lootus, et "roheliste mehikeste" vastu lähevad mingid analoogilised "sinised mehikesed" või lähevad NATO lennukid salaja (Vene piiril ja õhukaitse tegevusraadiuses!) sildu pommitama, ei ole Euroopas ja Ameerikas valitseva demokraatia, õigusriigi ja ajakirjandusvabaduse juures kuigi usutav.
Kui arvestada praegusi skaute ja KLi selle ülesande jaoks, kes peavad samas vältima ka igaks juhuks "nakkuse leviku" ja muu sekkumise, siis on küsimus, milles seisneks nende kriitiline edufaktor "roheliste mehikeste" ees?

[tommy]

Konkretiseerime isegi stsenaariumit: Narva linna hõivavad tundmatu riigi vojentorgist ostetud varustusega "rohelised mehikesed" koos kohalike pähe esinevate, aga tegelikult sisse veetud "baabade pataljonide" ja laifnjuusi propagandistidega.

Kui palju on vaja vägesi, et hõivata/kontrollida ca. 80-tuhande elanikuga linna.??
Kas näiteks linnavalitsuse hoone hõivamine võrdub linna hõivamisega/kontrollimisega??

Konkretiseerima peaks vist täpsemalt.
Ehk, mida me teeme, kui x-arv tundmatuid terroriste hõivad x-linnas x-arvu hooneid.

Ja "rohelisi mehikesi" ei ole ju tegelikult olemas. Pole kunagi olnud.
Olid(kui Ukraina sündmusi silmas peame) VF-relvajõudude liikmed.
Ebaoluline, kas viimane seda kohe ametlikult tunnustas.

[pagan]

80 tuhandega linnas on palju sümpatiseerijaid ja militaarmuskel on argument rahulolematutue vaigistamiseks.
Praktika on näidanud, et okupeeriva väe hulk kuni 5% linnarahva arvust peaks kontrolli võimaldama. See on 4000 meest. Muist tuleb üle piiri. Sümpatiseerijaid võib kohapealt värvata.

Hõivatud hoonete arv on ajas kasvav suurus.
Ilmselt sõltub asi nii meie reageerimiskiirusest, kui ka võimest tule all tagasi võidelda.

Tommy on muidugi osav "väitleja". Ajab asja kiiresti vahtu. Natukese aja pärast leiad end juba väitlemas vähihaigete ja liiklussurmade teemal.

P.S. Narva on praegu heal juhul 60 tuhandega linn. Seega 3000 meest.

[Manurhin]

Kuid mispärast need rohemehikesed just tingimata Narvas möllama peaks hakkama? Märksa rohkem oleks segadust, kui hõivataks nt. Ruhnu. Laevad-kopterid kohe kohale ja kui lennurada väheke kobedamaks ehitada, siis lennukid ka. Ja ongi Läänemeri juba pooleldi lukus. Kohalik rahvas jääb elavkilbiks, moe pärast võidakse ju mingi "referendum" ka läbi viia. Nii et selles suhtes on stsenaarium nimega "Rohemehikesed Narvas" vaid üks väga paljudest võimalustest.

[Martin Peeter]

Kuid mispärast need rohemehikesed just tingimata Narvas möllama peaks hakkama? Märksa rohkem oleks segadust, kui hõivataks nt. Ruhnu. Laevad-kopterid kohe kohale ja kui lennurada väheke kobedamaks ehitada, siis lennukid ka. Ja ongi Läänemeri juba pooleldi lukus. Kohalik rahvas jääb elavkilbiks, moe pärast võidakse ju mingi "referendum" ka läbi viia. Nii et selles suhtes on stsenaarium nimega "Rohemehikesed Narvas" vaid üks väga paljudest võimalustest.

Ruhnul või kus iganes piirist eemal maandunud dessanti on väga ebamugav varustada ja hiljem tulega või õhutõrjega omalt territooriumilt katta. Keeruline on ka kogu loost propagandistlikult mingit sisekonflikti lavastada, mis annaks võimaluse spekuleerida, et selline asi artikkel 5 alla ei käi. U põhjal näeme me, et rohemehikesed varjuvad tsiviilide taha ehk tegutsevad eelkõige linnas ja maismaaühenduse katkemise oht sunnib nad taganema.
Aga selles osas nõus, et ei me ette tea. Kui Huilo satub olukorda, kus enam midagi eriti kaotada pole, siis mida ta sellise üritusega kaotaks? Halvemal juhul paarsada meest. U-s on selles suurusjärgus kaotused juba ammu kantud.

[Lemet]

Ilmselt on sellele mõeldud, vähemalt väitis isand Herem siin mõni aeg tagasi, et kui sellega hoitakse ära konflikti edasine eskaleerumine, pole kaitseväelastel mingeid kõhklusi ka tsiviilide pihta tule avamises, rääkimata vormikandjatest, olgu need siis eraldusmärkidega või ilma.

[Martin Herem]

Kas just nii väitsin aga põhimõtteliselt küll. Mõelgu minuga kaasa nüüd iga kaitseväelane või kaitseliitlane.

Tänaval liiguvad mingi relvastatud jõugud, kes ei allu politsei korraldustele. Tegelikult pole isegi erilist vahet, kas neil on seljas eraldusmärkideta rohelised- või laigulised riided, või on lausa nahktagides. Mis te teete?
Lihtsam variant - avavad tule riigiametnike, politseinike pihta. Mis te teete?
Kahtlemata on hirm, et midagi ei vasta seadustele ja hiljem tuleb oma teo eest vastutada ... nii ongi. Aga mis te siis teete?
Ma tean, et hirm tekib isegi siis, kui tuleb otsustada eksinute otsimise ja õppuse vahel. Hirm tekib siis, kui küsitakse abi tormi tulemuste kiirel lahendamisel. Aga seadustega seda ei lahenda. Ikka on midagi, mis ei vasta seaduses kirjeldatule.

KVKS (2) Rahuajal väljastpoolt Eesti riigi territooriumi Eesti riigi vastu suunatud ründe puhul otsustab Kaitseväe poolt jõu kasutamise alustamise valdkonna eest vastutav minister või pädev ülem. Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega asjaolud, mille korral ülem on pädev otsustama jõu kasutamise alustamist. Nüüd võib keegi öelda, et kõik jääb VV määruse taha - sitt lugu.

Kaitseväelaste seisukohast peaks seda kõike lihtsustama (ka siis kui VV määrus alles tegemisel on):

a) eelnevate ohumärkide põhjal KVPSst antud korraldused ja lahingureeglid - avada tuli juhul kui ...
b) kõnealuse olukorrakirjelduse põhjal KVPSst antud korraldused ja täiendatud lahingureeglid - avada tuli juhul kui ...

Veel lihtsam - on kehtestatud erakorraline seisukord (riigikogu poolt) ja KV üksused on saanud vastava ülesande. Rene Toomse peab seda liiga aeglaseks. Võib olla ongi. Aga kui meil nii tõsiste asjadega valitsuse tasandil hakkama ei saada, miks me siis kiiremat tegutsemist teistelt tasandidelt või institutsioonidelt ootame?

Ma olen seda ka enne "arvanud" - kui Eestis hakkavad tegutsema rohelised mehikesed (ühtses vormis, sotratel), siis on üsna lihtne otsustada. Selline jõud ei tule riigi seest. Tuld!
Kui tegemist on aga "mardikatega". Põhimõtteliselt erariietes isikutega, kelle on ja ei ole tulirelvi, kes liiguvad kuskil või ähvardavad kedagi. Vot siis on keerulisem. Aga no tehku proovi.

Kui nüüd keegi arvab, et selle peale ei mõelda VVs, PPAs, KAPOs või KVs, siis ta võib ju nii arvata

Lõpetuseks:

Tommy on muidugi osav "väitleja". Ajab asja kiiresti vahtu. Natukese aja pärast leiad end juba väitlemas vähihaigete ja liiklussurmade teemal.

- austatud pagan, see pole osav väitlus. Sellest me siin pidevalt räägimegi. See ongi ühe poole seisukoht.

[Lemet]

Ma usun, et isand Heremi mõte minu esituses põhimõtteliselt ei muutunud.

[Manurhin]

Kui kiires olukorras veel valitsuse määrusi ootama hakata, võib selle ajaga initsiatiiv juba vastase kätte minna. Tund-paar ootamist võib asjade ootamatu ja äkilise arengu korral juba liiast olla. Ning välistada ei saa sedagi, et keegi valitsusest üritab asja venitada e. saboteerida niipalju kui vähegi saab, ilusaid vabandusi on ju varnast võtta: ei tasu vastast ärritada, see tooks endaga liiga palju tsiviilohreid kaasa, ootame, mida Moskva ütleb, ootame, mida Brüssel arvab, ootame, mida Obama mõtleb... Sellises olukorras peaks kõik automaatselt käima. Ilmselt reageeriks esimesena piirivalve ja/või politsei. Kui nende jõududest jääb väheks, lendab kohe peale K-komando või mõni muu politsei eriüksus KaPo toetusel. Selle aja peale hakkab kohale tilkuma ka esimesi kaitseliitlasi. Vastavalt väljaõppele, kogemustele ja relvastusele neilegi omad ülesanded. Seepeale, kui vaja, lendab peale juba Kaitseväe eriüksus, tavalised kaitseväelased samal ajal soojendavad juba mootoreid ja pakivad kraami autodele, et niipea, kui abipalve tuleb, koheselt appi sõita. Ja kui asi on juba niikaugel, et KV üksused lahinguid löövad, peaks artikkel 5 tasapisi rakenduma hakkama. Ei mingeid määrusi, ei mingeid käskkirju. Kohapeal viibivad välijuhid annavad lihtsalt teada, kellele vaja, kuidas olukord on ja mis toimub ja ülejäänu käib kõik juba varem paikapandud kava kohaselt.

[Martin Herem]

Ehk ei oska ma piisavalt hästi end väljendada. Ehk pole Manurhinil Londonis aega lugeda ...
Ma üritasin öelda, et täna on võimalik rohelisi mehikesi likvideerida näiteks pataljoni ülema otsusel, kom ... jaoülema otsusel.
Seda kõike lihtsustavad erinevad juhised või määrused.
Samas:

Ei mingeid määrusi, ei mingeid käskkirju. Kohapeal viibivad välijuhid annavad lihtsalt teada, kellele vaja, kuidas olukord on ja mis toimub ja ülejäänu käib kõik juba varem paikapandud kava kohaselt.

, vabandage - tundub veidi lihtsustatud maailmapilt olema. Kuigi, eks ta umbes nii peabki toimuma.
Ma olen oma teenistuses kohanud olukordi, kus lihtsamategi, kuid siiski kiireloomuliste olukordade lahendamisel küsitakse "paberit" - käsku, kooskõlastust, volitust, koostöölepet, garantiikirja ja mida kõike veel. Ja ma olen päris kindel, et kõiki asju ei saa seaduste ja tegevuskavadega ette näha. Ikka on "pädev ülem" see kes asjad liikuma paneb.

[Martin Peeter]

Kui nüüd keegi arvab, et selle peale ei mõelda VVs, PPAs, KAPOs või KVs, siis ta võib ju nii arvata

Mis puudutab ROE-d selles olukorras, siis see võib-olla ei peaks olema avaliku foorumi teema.
Aga samas kipub see mõttekäik, et "kõige peale on mõeldud" erinevate riigi juhtide huulilt tulema ka teistes kontekstides. Ehe näide oli hr VP aastalõputervitus:
- kõigepealt väitis ta, et julgeolekukord, mis pidas vastu isegi "külma sõja" ajal, kukkus kokku, sest üks riik siinsamas, meie kõrval, ründas oma naabrit.
- teiselt poolt aga, et meie julgeolek on kindlam, kui kunagi varem.

Ühelt poolt on selge, et mingit paanikat pole mõtet tõsta. Aga natuke totter on olukord selles mõttes, et meie kaitseväe struktuur ja relvastus on üldiselt teada, kuid püütakse vältida avalikku debatti, kas see on tõenäolisemate ohtude vältimiseks piisav, sest "selle peale mõeldakse".

Poliitiliste valikute põhjendamine valijatele (ja see, kui palju panna avalikku raha riigi kaitseks, on poliitiline valik) on tegelikult poliitikute ülesanne. Oma nime all meie foorumi taset tõstval tegevohvitseril võib-olla ei sobi sel teemal sõna võtta, kuid kamba peale on meil nii palju mõistust küll, et väita, et siin vallas on meil pehmelt öeldes päris palju teha.
Valimised on tulekul ja tegelikult võiksime me oma poliitikuid selle teemaga kiusata ja mitte lasta juttu väga ümmarguseks minna a la "selle peale mõeldakse".
Eesti on praegusel hetkel tugeva rahandusega riik, mis on võimeline rohkemaks. Aga kui peaks olukord natukenegi teravnema, võib näiteks meie krediidivõime oluliselt langeda.

[Kapten Trumm]

Ma olen oma teenistuses kohanud olukordi, kus lihtsamategi, kuid siiski kiireloomuliste olukordade lahendamisel küsitakse "paberit" - käsku, kooskõlastust, volitust, koostöölepet, garantiikirja ja mida kõike veel. Ja ma olen päris kindel, et kõiki asju ei saa seaduste ja tegevuskavadega ette näha. Ikka on "pädev ülem" see kes asjad liikuma paneb.

Ma natuke näriks, herr Herem (nagu ütles üks Su kolleeg - mürgitaks ):
Vastupanu osutamist taolises olukorras reguleerib üks VV määrus (mitte see legendaarne Einselni käskkiri, mis nt Lahingukoolis veel mõni aasta tagasi stendis aukohal oli)
https://www.riigiteataja.ee/akt/128032013005

Küsimusele "kes tulistama hakkab" on vastus selline:

(1) Kaitseväe poolt jõu kasutamist otsustavaks pädevaks ülemaks on vahetult Eesti riigi vastu suunatud rünnet tuvastav tegevväelasest ülem või tema otsene ülem.
[RT I, 28.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013] (2) Ülem on sõjalist rünnet vahetult tuvastav, kui:
1) tema või temale vahetult alluvad kaitseväelased on sattunud sõjalise ründe alla;
2) ta on sõjalise ründe vahetuks tunnistajaks.

Näriks sõna "tegevväelasest ülem". Arusaadavalt on tegemist rahuajal tarbimiseks mõeldud juriidikaga, st "tegevväelasest ülem" saab minimaalselt olla nooremveebli auastmes Scoutspataljoni jaoülem/relvameeskonna ülem. Aga k8uhu jääb KL 388. kompanii ülem kapten Tamm (kes rahu ajal pole üldiselt tegevväelane) - kas õigusakti välja töötanud kamina juristide arvates on ebausaldusväärne? Ma ei tee üldne nalja, sattusin mõni aasta tagasi ühte seltskonda, kus oli kaks taolist juristi ja neile tuli suureks üllatuseks, et KL-s on lahinguüksused ja need võivad lahingusse suht kiiresti astuda....