Motiiv: äkki keegi ajakirjanik ikka loeb seda teemat enne valimisi ja harib ennast natukene, mida poliitikutelt küsida.
Keskmisest valijast.
Olen viimasel ajal ääri-veeri teinud eksperimente "keskmiste valijatega" suunaga julgeolekupoliitika suhtes.
Esiteks.
Mis selgub: valdav enamus valijatest on mugavad, valivad mitte programmi ega erakonda. Valivad sümpaatset inimest, või siis alateadlikult enda poolt idealiseeritavat või samastatavat inimest. Mingi parteiline mõõde tuleb sisse ainult KE-ga, kas ollakse selle poolt või vastu, viimase põhjus ei ole mitte KE ega selle programm, vaid Savisaare fenomen. Ollakse kas Savisaare poolt või vastu. Vanasti omas analoogset fenomeni ka Ansip.
Tüüpiline vastus: mulle Savisaar/Ansip ei meeldi/meeldib, mina KE/RE eest valin/ei vali.
Ja nii ongi.
Mis puudutab julgeoleku teemat, siis siin kujundab valija arvamuse ajakirjandus. Täpsemalt ajakirjanduses esiletoodud loosungid, mida ajakirjandus küll vahendab, kuid autorid on poliitikud või mis veel hullem: kõrgemad kaitseväelased. Neid usutakse, nemad on autoriteedid.
Näiteks hr. Meelis Kiili:
Kui me läheme valimiste perioodi, siis on täiesti loogiline, et julgeolekuteemad tulevad nii ehk teisiti iga päev söögi alla ja söögi peale. Oluline on, et esinejad jäävad professionaalseteks. Ma loodan, et ka endised kaitseväelased suudavad jääda professionaalseteks ja adekvaatselt ohtu hinnata, kaaludes plusse ja miinuseid ja meie võimalusi. Meie esmane iseseisev kaitsevõime on üsna korralik, teiseks on EL-i ja NATO liikmelisus väga suur garantii. Ma ei räägiks nii enesekindlalt, kui me nendes organisatsioonides ei oleks.
http://epl.delfi.ee/news/eesti/kaitseli ... d=70427645Tugevast armeest: Sellise panustamisega kurnaksime oma ühiskonda.
Kinnitan siinkohal hr. Kiilile, et käesoleval juhul ei ole tegemist:
Tegemist on valijale ja ajakirjanikule info jagamisega, et meil on iseseisvas kaitsevõimes märkimisväärseid lünki. See ei ole paanika, see on fakt!vaenlase mahitatud tegevusega, et ühiskonda paanikasse ajada
Või näiteks hr. Riho Terras:
Kaitsevägi on meil tugev
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/ar ... d=69815105Kinnitan, et meie kaitsevägi ja Kaitseliit on relvastatud, mehitatud, varustatud ja välja õpetatud paremini kui võimalikud vaenlased.
Mis eeltoodust keskmine valija välja loeb?
Kõik on kontrolli all! Võite kindel olla!
(Ma isegi ei lange arutelusse, millele tuginevad väited, nagu: "Meie esmane iseseisev kaitsevõime on üsna korralik" ja "Kinnitan, et meie kaitsevägi ja Kaitseliit on relvastatud, mehitatud, varustatud ja välja õpetatud paremini kui võimalikud vaenlased")
Ei ütle kõrgemad riigikaitse juhid valijale, et antud muutunud julgeolekuolukorras peaks pingutama rohkem! Peaks kaitsevaldkonna rahastust (kasvõi ajutiselt) tõstma!
Ei ütle! Ja ajakirjanik ei küsi ka!
Patsutame ainult üksteisele õlale ja väidame valijale, et kõik ongi OK!
Nagu ma ennist väitsin, ma isegi uskusin seda aastaid.
Teiseks.
"Keskmine valija" mõtleb täpselt nii:
Lisa siia juurde veel meesterahvaste puhul lause: "käisin ajateenistuses ju, mis te veel tahate" või "kui jamaks läheb, eks ma siis vaatan"Lemet kirjutas:Suuresti arvab keskmine valija ju siiani, et kui midagi juhtub, siis tuleb selle 2% eest NATO siia sõdima ning nende osaks jääb diivanil õlut libistades CNNst sõda pealt vaadata. Sest me oleme ju ometi 2% panustanud, mis te must veel tahate...
Naisterahvaste puhul on kaitserefleks selline, et nad ei tahagi teada, millises julgeolekuolukorras me elame, milline on meie reaalsed võimalused kaitsevaldkonnas. Nad soovivadki oma "roosat mulli", sest vastasel korral nad lihtsalt ei suuda elada reaalsuses. Teatmatus on õnnistus.
Ja nii me usumegi avalikuses levivaid loosungeid, et kõik on parimas korras ja midagi muuta ei ole mõtet. Ning vastavalt valija ka valib.
p.s Ma hakkan nüüd KAPO või hr. Raagi telefonikõnet ootama.