Võta riigikaitses võim ja langeta otsused.

[Mercurius]

Toon eelseisvate valimiste jutu siia teemasse üle.
Motiiv: äkki keegi ajakirjanik ikka loeb seda teemat enne valimisi ja harib ennast natukene, mida poliitikutelt küsida.


Keskmisest valijast.
Olen viimasel ajal ääri-veeri teinud eksperimente "keskmiste valijatega" suunaga julgeolekupoliitika suhtes.

Esiteks.
Mis selgub: valdav enamus valijatest on mugavad, valivad mitte programmi ega erakonda. Valivad sümpaatset inimest, või siis alateadlikult enda poolt idealiseeritavat või samastatavat inimest. Mingi parteiline mõõde tuleb sisse ainult KE-ga, kas ollakse selle poolt või vastu, viimase põhjus ei ole mitte KE ega selle programm, vaid Savisaare fenomen. Ollakse kas Savisaare poolt või vastu. Vanasti omas analoogset fenomeni ka Ansip.
Tüüpiline vastus: mulle Savisaar/Ansip ei meeldi/meeldib, mina KE/RE eest valin/ei vali.

Ja nii ongi.

Mis puudutab julgeoleku teemat, siis siin kujundab valija arvamuse ajakirjandus. Täpsemalt ajakirjanduses esiletoodud loosungid, mida ajakirjandus küll vahendab, kuid autorid on poliitikud või mis veel hullem: kõrgemad kaitseväelased. Neid usutakse, nemad on autoriteedid.

Näiteks hr. Meelis Kiili:

Kui me läheme valimiste perioodi, siis on täiesti loogiline, et julgeolekuteemad tulevad nii ehk teisiti iga päev söögi alla ja söögi peale. Oluline on, et esinejad jäävad professionaalseteks. Ma loodan, et ka endised kaitseväelased suudavad jääda professionaalseteks ja adekvaatselt ohtu hinnata, kaaludes plusse ja miinuseid ja meie võimalusi. Meie esmane iseseisev kaitsevõime on üsna korralik, teiseks on EL-i ja NATO liikmelisus väga suur garantii. Ma ei räägiks nii enesekindlalt, kui me nendes organisatsioonides ei oleks.

Tugevast armeest: Sellise panustamisega kurnaksime oma ühiskonda.

http://epl.delfi.ee/news/eesti/kaitseli ... d=70427645

Kinnitan siinkohal hr. Kiilile, et käesoleval juhul ei ole tegemist:

vaenlase mahitatud tegevusega, et ühiskonda paanikasse ajada

Tegemist on valijale ja ajakirjanikule info jagamisega, et meil on iseseisvas kaitsevõimes märkimisväärseid lünki. See ei ole paanika, see on fakt!


Või näiteks hr. Riho Terras:

Kaitsevägi on meil tugev

Kinnitan, et meie kaitsevägi ja Kaitseliit on relvastatud, mehitatud, varustatud ja välja õpetatud paremini kui võimalikud vaenlased.

http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/ar ... d=69815105

Mis eeltoodust keskmine valija välja loeb?
Kõik on kontrolli all! Võite kindel olla!

(Ma isegi ei lange arutelusse, millele tuginevad väited, nagu: "Meie esmane iseseisev kaitsevõime on üsna korralik" ja "Kinnitan, et meie kaitsevägi ja Kaitseliit on relvastatud, mehitatud, varustatud ja välja õpetatud paremini kui võimalikud vaenlased")

Ei ütle kõrgemad riigikaitse juhid valijale, et antud muutunud julgeolekuolukorras peaks pingutama rohkem! Peaks kaitsevaldkonna rahastust (kasvõi ajutiselt) tõstma!
Ei ütle! Ja ajakirjanik ei küsi ka!
Patsutame ainult üksteisele õlale ja väidame valijale, et kõik ongi OK!
Nagu ma ennist väitsin, ma isegi uskusin seda aastaid.

Teiseks.
"Keskmine valija" mõtleb täpselt nii:

Suuresti arvab keskmine valija ju siiani, et kui midagi juhtub, siis tuleb selle 2% eest NATO siia sõdima ning nende osaks jääb diivanil õlut libistades CNNst sõda pealt vaadata. Sest me oleme ju ometi 2% panustanud, mis te must veel tahate...

Lisa siia juurde veel meesterahvaste puhul lause: "käisin ajateenistuses ju, mis te veel tahate" või "kui jamaks läheb, eks ma siis vaatan"
Naisterahvaste puhul on kaitserefleks selline, et nad ei tahagi teada, millises julgeolekuolukorras me elame, milline on meie reaalsed võimalused kaitsevaldkonnas. Nad soovivadki oma "roosat mulli", sest vastasel korral nad lihtsalt ei suuda elada reaalsuses. Teatmatus on õnnistus.

Ja nii me usumegi avalikuses levivaid loosungeid, et kõik on parimas korras ja midagi muuta ei ole mõtet. Ning vastavalt valija ka valib.


p.s Ma hakkan nüüd KAPO või hr. Raagi telefonikõnet ootama.

[mx77]

Pagan, lihtsalt kommentaariks, ilma soovita diskuteerida numbri konkreetse suuruse üle, siis see hetkel fikseeritud kindel protsent SKT-st on tegelikult ikka väga hea variant.
Kui muud suured kulutused, näiteks pensionid, on indekseeritud keskmise palga järgi, seega on olemas ka vastav maksulaekumine eelarvesse, siis SKT puhul ei ole asi nii ühene. Näiteks kui eesti ekspordile suunatud töötleval tööstusel läheb hästi ja ekspordimahud suurenevad ja kui selleks ei suurendata oluliselt tööjõukulusid, siis SKT suureneb, aga maksulaekumised peaaegu mitte.

[Lemet]

Tea, kas see ajateenistujate osa paika peab, nende silmaring on ses suhtes vast tavavalijast ikka märksa avaram. Kuigi näiteks koduse näite puhul võin kahjuks küll kinnitada, et ühe maksimaalse motivatsiooniga ajateenistusse läinud noorsandi häälestatuse muutmiseks on EKV ikka maksimaalse panuse andnud. Mitte ses osas, et riiki ei peaks kaitsma, vaid selles, kuidas ilus jutt, üllad ideed ja igapäevane tegelikus erinevad. Liiari on ajateenistuse meil ju teatavasti läbinud väiksem osa ühiskonnast, kuuludes sellega marginaalide hulka. Oleks see teisiti, oleks ilmselt ühiskonna teadlikus ja häälestatus hoopis teine. Ja ümarjutu veeretajatel sellevõrra vähem vingerdamisruumi. Praegu saab ju igatsugu nuudleid kõrvadele riputada ja vaielda ju eriti ei osata.

[Mercurius]

IRL-i programm on tore küll, kuid: "show me the money"!

http://www.irl.ee/mida-me-teeme/riigikaitse

Riigikaitse arengukavas ette nähtud sõjalised võimed arendatakse välja kiiremas tempos.

Küsimus: milliste (lisa)vahenditega väljapakutud programm ellu viiakse?

[Kapten Trumm]

Meie esmane iseseisev kaitsevõime on üsna korralik" ja "Kinnitan, et meie kaitsevägi ja Kaitseliit on relvastatud, mehitatud, varustatud ja välja õpetatud paremini kui võimalikud vaenlased")

[Mercurius]

Militaar.net-i VALIMISSTUUDIO 2015.

Tänapäeval on riigikaitsega tihedalt seotud valdkond ka siseturvalisus.
Tooks ka antud valdkonna aruteluks.

Kas keegi erakondadest antud teema ka kuidagi valimislubaduseks vormib ja kuidas tagatakse rahastus.

Mis on saanud näiteks siseministri ideest?
http://uudised.err.ee/v/eesti/cf416da8- ... da806b38d8

Siseturvalisuse valdkonna promomine peaks olema natukene pehmem ja söödavam ka "keskmisele valijale".
Samas toetab riigikaitset kui tervikut.

[Lemet]

Meie esmane iseseisev kaitsevõime on üsna korralik" ja "Kinnitan, et meie kaitsevägi ja Kaitseliit on relvastatud, mehitatud, varustatud ja välja õpetatud paremini kui võimalikud vaenlased")

See teine lause oleks küll võinud olemata olla...

[Fucs]

Valijatest ja valikutest natuke omalt poolt ka blabla....

IMHO meie "valijate" riigikaitseliste küsimuste ja militaarteadlikuse peale loota ei saa ja pole võimalik.
Et paneme aga oma valimisprogrammi pädevad vajalikud riigikaitset puudutavad numbrid ja loosungid, ning sellest piisab, et meie "valija" teeb siis sama pädevad ja õiged valikud.

Mida paremaks elukene läheb, seda rohkem toodab selline heaoluühiskond meile juurde sinisilmseid lillelapsi ja vastupidi. See on tundub paratamatus, millega tuleb leppida. Ja kahjuks mida edasi, seda tumedam tulevik tundub. Kuhu on jõudnud oma riigikaitsega (arvamusega riigikaitsest ja selle vajalikkusest) olematu militaarteadliku kodanikonnaga riigid, kus pole sõda ammu olnud ja mis asetsevad geopoliitilselt samasuguste toredate naaberriikide keskel, on meile ju teada. Siingi pidevalt eeskujuks toodud Iisrael on selline nagu ta on just tänu sellele, et nad ei saa (pole võimalik, elik reaalsus ei anna selleks võimalust) toota lillelaste (antud kontekstis loe: riigikaitseteemades ajusurma surnud valijate) ühiskonda.

NLiidus ja tänases VF-is oli ja on "lillelaste massiline peletung" olnud praktiliselt välistatud tänu riigikorralduse, traditsioonide ja mentaliteedi iseärasustele. Eesti Vabariigis saab anno 2015 laias laastus "valijad" (ja s.t. ka kodanikud) jagada kahte gruppi: 1. NLiidu elukogemusega kodanikud ja 2.NLiidu elukogemuseta kodanikud. Nende nägemus ning hinnangud asjadest/asjadele on tihti kardinaalselt erinevad ja seda mitte ainult ealistest iseärasustest tingituna (kuigi ka see mängib mitte väheolulist rolli). See "grupeerumine" paistab tihti välja ka siinses foorumis.

Samasugused analoogsed erisused on nähtavad ka riigiti. Tinglikult saame me sama moodi jagada ka neid: On riike, kellel on NLiidu (ja selle satelliitide) kogemust omava kodanikkonnaga ja/või NLiiduga varem piirnevate riikide kodanikkonnaga riike (nimetagem seda nt. "reaalseks vene kogemuseks") ja on selliseid kogemusi mitte omavate kodanikega riike (nimetagem seda nt. "keegi kuskil rääkis... vene kogemuseks"). Nende erinevate riikide kodanikkonna (valijate) arvamused ja maailmapildid erinevad teineteisest oluliselt.

Seega sellistes spetsiifilistes küsimustes IMHO ei saa jääda lootma "valijate" iseteadlikkusele. Nemad valivad, kui metafoorselt väljenduda, lillelastega rikastatud heaoluühiskonnas alati võimule neid, kes rohkem "lilli" ja vähem "tanke" lubavad. Käputäis reaalsuses elavaid "valijaid" ei suuda muuta siin jõudude tasakaalu.

Et valija saaks teha spetsiifilises küsimuses oma valiku, peab valija seda spetsiifilist teemat, mille kohta küsimus esitatakse, ka valdama. Selge on, et valija (või ütleme siis parem kodanik) ei saa olla pädev kõikmõeldavates eluvaldkondades, et omada võimet nendes valdkondades kaasa rääkida ja, et tema vastus oleks sellise kaaluga, et seda saaks arvestada kui sisulist vastust (mitte formaalset vastust) esitatud küsimusele. Seepärast saame me küsida kodanikult arvamust, mis oleks üldse arvestatava väärtusega, nendes küsimustes, millele vastaja on üldse pädev ja võimeline vastama. Nüüd jääb IMHO kaks varianti, mille järgi tavaelus ka käitutakse erinevate spetsiifiliste küsimuste lahendamisel:
a) spetsiifilistes kitsast valdkonda puudutavates küsimustes arvestatakse professionaalide arvamusega ja profaanidelt ei küsita midagi (sest viimaste arvamus ei loe midagi, kuna nad pole pädevad kaasa rääkima)
b) kui on vaja ka profaanide arvamust spetsiifilises küsimuses (sest testmoodi ei saa kuna on kohustus profaane kaasata), siis haritakse vastajat ja viiakse ta teemaga vajalikul tasemel kurssi. Vajalik tase = tase, kus me saame eeldada, et küsitav on võimeline küsimusele rahuldavas mahus vastama. Rahuldava mahu hindamiskriteeriumid töötab aga välja professionaalne küsija (mitte vastaja[d] ega profaanidest küsijad), kellel on pädevat vastust vaja.

Viimasega on lood meie "vastajatel" ("valijatel") ja "küsijatel" ("valitutel") aga kehvad.
Mitte ainult riigikaitse valdkonnas. Valdkonnad on erinevad nii olemuse kui tähtsuse poolest. Ja selline olukord on tekitatud küsijate poolt tihti sihilikult, et saaks suunata vastaja vastused küsijale meelepärases suunas.
Eriti hull on lugu siis, kui nii küsija kui vastaja on mõlemad profaanid ja esitavad ainult professionaalidele võimetekohaseid küsimusi (ehk siis maakeeli: kaks lolli arutavad tarka küsimust ja langetavad "targa" otsuse).
Seda ka valimistel.

Kuna aga riigikaitse (eriti meil tänu oma geopoliitilisele asukohale ja ajaloole!) on väga oluline teema, siis selleks, et saaks "valijalt" midagi teemakohast üldse küsida, peaks olema täidetud paar olulist tingimust:
1. Teema olulisus tuleb vastajate teadvuseni viia (ka lillelaste), elik tuleb "valijale" süstemaatiliselt, järjepidevalt ja üheselt selgeks teha riigikaitse küsimuste tähtsus, vajalikkus ning olulisus.
Eriti hullu olukorra puhul tuleb seda teha ka küsijate endi suhtes.
2. Vastajat tuleb süstemaatiliselt, järjepidevalt ja sihipäraselt harida, et ta oskaks küsimustele vajalikul tasemel ja rahuldavas mahus vastata.
Eriti hullu olukorra puhul tuleb seda teha ka küsijate endi suhtes.

Neid tingimusi saab täita kas:
a) andes kodanikule maast madalast alates vastava laiapõhjalise hariduse, mis baseerub Eesti riigi vajadustel püsima jääda riigina (kus hariduse ning kooli õppeprogrammide aluseks ja prioriteediks nr.1 on Eesti riigile lojaalse, isamaalise, patriootlikult meelestatud oma peaga mõtleva kodaniku kasvatamine, kartmata vajadusel suunata ressursse selle saavutamiseks ka teiste, Eesti Vabariigi edasist käekäiku silmas pidades vähemtähtsate teemade, õppeainete ja programmide arvelt)
b) teha riigi tellimusel, suunamisel, rahastamisel ja kontrollimisel läbimõeldult laiaulatuslikku, süsteemset ja põhjalikku harivat teavitustööd (avalik meedia jms)
c) teha riiklikul tasemel kodanikkonnale sihtotstarbelist ajupesu (see kõlab küll halvamaiguliselt, aga me ei saa jätta nimetamata asju oma tegelike nimedega) ja läbi selle mõjutada ning suunata kodanikkonda langetama otsuseid, mis on riigile kasulikud (viimast praktiseerib tulemuslikult näiteks VF ja see korvab kahe esimese meetme olematuse või puudujäägid).

Võib ükshaaval, või ka koos.

Ma arvan, et alles siis saame me "valijalt" midagi küsida ja tema vastust mingite tegevuste ellukutsumisel või suunamisel aluseks võtta, kui kõik need tingimused on täidetud. Kui ei ole, siis ei saagi me eriti midagi muud küsida kui, et "kas sulle meeldib Savisaar või Ansip", sest vastaja pädevus sellega piirdubki. Tähendab küsida ju saame, aga mida nende vastustega peale hakkame ja/või kuidas nende tähtsust ning olulisust hindame on iseküsimus.

See puhtalt ainult minu arvamus.
Ei pretendeeri mingile üübertõele.

Teie hinnangud, lugupeetud kaasfoorumlased, meie "valija" pädevusele vastuseid anda riigikaitse teemalistele küsimustele praeguses Eestis
Kas kõik tingimused, või osa neist on täidetud, et vastajate küsimustega saaks arvestada ?

[pagan]

See on päris hea contra küsimus. Ja sama riukalik.

Küsija: "Mille arvelt sa 2% tõstad?"
Vastaja: "Aga mitu % sa Eestist kaitsmata jätaks/ära annaks?"

[tommy]

NLiidus ja tänases VF-is oli ja on "lillelaste massiline peletung" olnud praktiliselt välistatud tänu riigikorralduse, traditsioonide ja mentaliteedi iseärasustele.

NLiitu kõrvale jättes, siis tänapäeva VF-s on see nn. "lillelaste" pealetung mitte sugugi väiksem, kui meil.
Et noored on "lõngused", on põhiline mantra, mida sealsed 40-pluss kodanikud korrutada armastavad.(minu subjektiivsel hinnangul)
Ja need, kes vähegi kehaliselt kaela kannavad, olevat peast ambaalid.
Lisaks Aidsi ja narkomaania tõsine levik.
Seda justnimelt slaavlastel.
Kaukaaslaste seas olevat olukord tunduvalt parem.

[Fucs]

See on päris hea contra küsimus. Ja sama riukalik.

Küsija: "Mille arvelt sa 2% tõstad?"
Vastaja: "Aga mitu % sa Eestist kaitsmata jätaks/ära annaks?"

NLiitu kõrvale jättes, siis tänapäeva VF-s on see nn. "lillelaste" pealetung mitte sugugi väiksem, kui meil.
Et noored on "lõngused", on põhiline mantra, mida sealsed 40-pluss kodanikud korrutada armastavad.(minu subjektiivsel hinnangul)
Ja need, kes vähegi kehaliselt kaela kannavad, olevat peast ambaalid.
Lisaks Aidsi ja narkomaania tõsine levik.
Seda justnimelt slaavlastel.
Kaukaaslaste seas olevat olukord tunduvalt parem.

Ei vaidle vastu.
Ma defineeriksin ainult "lõngused" ja "lillelapsed" erinevalt.
Meil on ka "lõnguseid" (mille kohta 40+ kodanikud oma mantrat hukka läinud noorusest ka meil korrutada armastavad) lisaks "lillelastele". Ehks siis üks ei välista teist ja vastupidi.

Esimesed on, või tunduvad pensionieelikutele olevat, hukka läinud noorsugu (nagu läbi ajaloo see alati olnud ka on, et vanuritele tunduvad noored alati hukka läinud olevat, sest vaata meie ajal oli nii, et.....).

Teised aga ei pruugi olla "hukka läinud", vaid on igati kombelised ja korralikud kodanikud, magavad käekesed teki peal ja aitavad vanureid bussi, kuid näevad maailmapilti default ainult läbi õrnroosade prillide.

[Mercurius]

IMHO meie "valijate" riigikaitseliste küsimuste ja militaarteadlikuse peale loota ei saa ja pole võimalik.

Suures pildis ma ei nõustuks. Detailides küll.

Näiteks kui küsida "keskmise valija" käest peale Vabariigi aastapäeva paraadi, kas ta tunneb, et Eesti on võimalike vaenlaste eest kaitstud, siis mis ta sulle vastab?

Eriti kui tegemist on nn.

NLiidu elukogemusega kodanikuga

Vot siis ongi koht, kus öelda "keskmisele valijale", et näed ju ise, ilmselgelt on vaja panustada rohkem.
Selle asemel saab see "keskmine valija" terve Vabariigi aastapäeva signaale, kuidas kõik on korras nagu Norras.

[Manurhin]

Kinnitan, et meie kaitsevägi ja Kaitseliit on relvastatud, mehitatud, varustatud ja välja õpetatud paremini kui võimalikud vaenlased.

See tähendab, harjutanud tegutsemist nii koos tankide ja liikursuurtükkidega kui ka nende vastu? Õppinud tegutsema koos sõjalennukite ja ründekopteritega ja vajadusel kõike lendavat taevast alla tooma? Varustatud igasugu lühi- ja keskmaa ja kontinentidevaheliste rakettidega?
Küsimus on muidugi, keda peetakse selles lauses võimalikuks vaenlaseks. Kui Eesti Vabariigi suurim potentsiaalne vaenlane on Seto Kuningriik, siis on jutt ju täiesti õige .

[Kapten Trumm]

Seda justnimelt slaavlastel.
Kaukaaslaste seas olevat olukord tunduvalt parem.

Kaukaaslaste tugevuse aluseks peetakse traditsioonilisi pereväärtusi ja religiooni.
Meil viimases otsas käib asi lausa ristivastu, mingid imelikud seksuaalvähemustele adresseeritud kooseluseadused (selge see, et heteropaare silmas ei peetud sellega).
Arva, mis tegelased RK rõdul juubeldasid ja mis värvi lippe lehvitati.......
Religiooni asemel mammonakultus.
Kaukaasias ütleb mees mida teha, meil on mingid arusaamatud ebavõrdsekohtlemisevastasedsoovõrdsusvolinikud....

Kihutame päris hoolega sellel lõngustumise teel.
Kummaline, kui Riigikogu naases suvepuhkuselt, olnuks loogiline teema "julgeolekuolukorrast Euroopas".
Aga esimene teema oli mingi imelik kooseluseadus.

See oli vist lausa noore peaministri repliik, et Eesti oli jällegi endise NSVL ruumis esimene ja tublim, kes võttis vastu progressiivse kooseluseaduse (loe:seadustas homoabielud) *
See on valges ilmas igaühe valik, kes keda paneb või kuhu paneb, aga et seda peaks meie järeltulijatele presenteerima kui midagi lahendat ja progressiivset.....

[pagan]

Erakondadele saadetava ANKEEDI töös olev versioon on siin: https://www.dropbox.com/s/jff8nxyajbxe4 ... y.pdf?dl=0

Kas kollektiivsel ajul on ettepanekuid? Täiendada, midagi ära võtta, ümber grupeerida, kujundada?

Võibolla on asi liiga sisutihe? Saaks pildi selgeks ka vähemate küsimustega?
---------------------------------------

Vabandan ka sopaloopimise alustamise pärast, aga rahvas peab teadma oma "kangelasi".
Kas foorumlased oskavad nimetada riigikaitse kõige suuremat möödalaskmist ja siduda seda konkreetse kaitseministri/erakonna tegevusega?
EDIT: Pole vaja jamasid üles loetlema hakata. Negativismi niigi palju.
TEGELIKULT ja täpsemalt huvitavad mind need 2 küsimust:

1) Kas on mõni valimistel osalev ex-kaitseminister keda me mingil põhjusel valima ei peaks?
2) Kas on mõni valimistel osalev ex-kaitseminister keda me mingil põhjusel valima just peaks?

---------------------------------------

Ja veel.
Laaneots ja Kert on nüüd Reformierakonna nõuandjad.
Toomse on Keskerakonna nõuandja.

Siis kes on taolise praktilise kogemusega nõuandjad teistes erakondades? On ideid?