Läti ja Leedu kaitsejõud

[Kapten Trumm]

Sentineli radaril oli mingi aeg plaanis aretada juurde ka selline vars, mis ta antenni kõrgele tõstab.
kiire otsing ´´elevated Sentinel radar´´ ütleb, et selline võimalus on olemas. kas see ka lätlastel tellitud on, ei tea

Netis tuhnimine ei anna ühtegi pilti - mis on ebatavaline ühe müügiks oleva kauba kohta.
Tundub, et seda jalga siiski pole.

[toitst]

Selline süsteem on täiesti olemas, 2 tonni 20 meetri kõrgusele, sealhulgas lätlaste AN/MPQ-64F1.

The FSDS Radar Elevated Mast System is an ideal platform for reconnaissance and surveillance in the platform. It is possible to lift a radar up 20 meters for better view.

http://www.f-sds.com/products/item/41/

[ruger]

Leedukate PzH2000 leping saab homme 29.09.2015 allkirjad.

On September 29 a contract on procuring PzH2000 self-propelled howitzers from the German Armed Forces will be signed at the Ministry of National Defence.

EUR 58.3 million, to be allotted until 2019, has been appropriated for the artillery enhancement project. EUR 16.2 million will be paid to Germany for 53 pieces of military equipment. The rest of the sum (EUR 42.1 million) will be used for modernisation of the equipment, installation of battlefield management system and communications and control equipment, for adjusting military infrastructure for the new howitzers and for training personnel to operate them.

The Lithuanian Armed Forces will obtain 21 155mm self-propelled howitzers from the German Armed Forces under the contract. 16 of them will be usable for combat purposes, 2 will be used for training firing and driving skills, and 3 more – for spare parts. The Lithuanian Armed Forces will also receive 26 M577 V2 armoured command vehicles and 6 BPZ2 recovery tanks. All of the procured equipment was formerly used by the German Armed Forces.

Representatives of the German Armed Forces will also instruct Lithuanian soldiers on technical maintenance and servicing and operation of the equipment, and its employment in operations at operational planning level.

The new purchase of the Lithuanian Armed Forces will be used by General Romualdas Giedraitis Artillery Battalion of the Mechanised Infantry Brigade Iron Wolf based in Rukla. The Battalion currently operates 105mm howitzers with effective range of 11 kilometres, while the new PzH2000 self-propelled howitzers will enable it to destroy targets at the range of 40 km.

Lithuanian Armed Forces’ personnel will begin training for using the new purchase by the end of the year. Lithuanian soldiers will attend courses, meet with German experts and learn from their experience at military education institutions of both, Germany and Lithuania.

The first of the howitzers are expected to be brought to Lithuania in 2016, with the rest to come until the deadline of 2019.

http://www.kam.lt/en/news_1098/current_ ... orces.html

[Drax]

Kui keegi viitsib vanu teemasid puistata ja andmeid siia postitada siis oleks huvitav võrrelda, kui täpselt ennustati kaasfoorumlaste poolt sellise relvasüsteemi ühte Balti riiki juurutamise maksumust.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

The new purchase of the Lithuanian Armed Forces will be used by General Romualdas Giedraitis Artillery Battalion of the Mechanised Infantry Brigade Iron Wolf based in Rukla. The Battalion currently operates 105mm howitzers with effective range of 11 kilometres, while the new PzH2000 self-propelled howitzers will enable it to destroy targets at the range of 40 km.

See leedu suurtükiväe kvalitatiivne hüpe 11km laskekauguse pealt ligi 40km peale tähendab leedukatele ka kohest peavalu sobivate kohtade otsimisega suurtükiharjutusteks. Sest nende RUKLA ja PABRADE polügoonid (ehkki etemad kui meie TAPA) ei kanna kohe kindlasti selliseid distantse välja.. Aga noh, missikka - küllap nad selle küse ka kuidagi lahendavad (lasevad ju meie oma haubitsadki polügooni sihtmärgiala(de)sse ise polügoonilt väljas)

[TTA]

See leedu suurtükiväe kvalitatiivne hüpe 11km laskekauguse pealt ligi 40km peale tähendab leedukatele ka kohest peavalu sobivate kohtade otsimisega suurtükiharjutusteks. Sest nende RUKLA ja PABRADE polügoonid (ehkki etemad kui meie TAPA) ei kanna kohe kindlasti selliseid distantse välja.. Aga noh, missikka - küllap nad selle küse ka kuidagi lahendavad (lasevad ju meie oma haubitsadki polügooni sihtmärgiala(de)sse ise polügoonilt väljas)

Ega siis tavapäraseks väljaõppeks pea maksimum laskekauguesle prõmmima. Iseasi kas leedukad üldse erilaskemoona hankisid või kasutavad tavalist kildmürsku millega ulatub umbestäpselt 30km peale laskma.


Vahet pole.
Ka 30km puhul oleks leedulastel sama laskepositsioonide leidmise probleem, mida ma mainisin 40km (max-)laskekauguse puhul (ja oleks isegi 20km puhul).
Ma tõesti ei pidanud siin vajalikuks targutama hakata, et lastakse ju ikka nii 2/3 kuni 3/4 peale maksimaalsest.
(by Borja)

[Viiskümmend]

Vaatan, et Leedu Saksa tehing koosneb kahest osast. Süsteemide enda ostust, millele kulub alla 1/3 tehingu maksumusest ning nende moderniseerimisest, millele kulub üle 2/3 tehingu maksumusest. Eesti Hollandi tehing koosnes mäletatavasti süsteemi + varuosade ja laskemoona ostust. Leedu moderniseerimist sisaldava suurhanke tarnegraafik kattub samas Eesti omaga (2016-2019), meie leping sõlmiti aga pea täpselt aasta varem 1.okt 2014. Miks meil vähemalt topelt lihtsama Hollandi tehinguga niivõrd palju kauem aega läheb!?

Lisan siia täna hommikul, et peale eestlasi tegid hollandlastega kaupa ju ka soomlased, kes täna juba sõidavad oma esimeste ex-Hollandi Leopardidega

[Kapten Trumm]

Vaadates, et leedukad võtsid kohe varuosadoonorid lepingusse, näib, et sakslased annavad need ära "as it is", nüüd edasine küsimus on, kui korras need asjad Saksamaal olid ja kui palju on leedukatel nutti esile kerkivaid probleeme lahendada. PzH2000 lastehaigustega oli sakslased isegi hädas ja see polnud väga ammu.

Et kui Soome taoliselt võtab (tankid võttis juba), on veel arusaadav, sest Soome sisemaine sõjastööstpotentsiaal on kolossaalne (Soome on ise Horneteid ka ehitanud).
Aga et Leedu, kelle eelmine tase olid ürgaegsed 105-sed.....

[tommy]

Huvitav on, kas leedulased saavadki need konkreetsed isendid, mis Bundeswehr Afgaanist tagasi tõi või siiski mitte...

[HeiniR]

Probleeme kindlasti on, aga iga probleem on võimalik lahendada. Kahjuks ei saa meil neid PZH2000-ga seotud probleeme üldse tekkidagi, sest olenemata liikuva sissekirjutamisest kehtivasse arengukavasse, ei kuule sellest hiirepeerugi.
Mind pigem pani positiivses mõttes üllatama leedukate PZH2000 kogus ehk 21, mis on varempakutud 12tk asemel siiski märkimisväärselt rohkem. Kui suudaksime oma 1.Br-le hankida 18 sellist lahingutoru, oleks juba tubli samm edasi. EKV palju kiidetud suurtüki väeliigi edu Baltimaades hakkab selle leedukate ostuga lõppema ja leedukad on tegutsenud tunnustamisväärselt kiirelt. Kui lisada ostule 60-80 korraliku toruga Boxerit + lisandunud õhutõrje ja Javelin, on leedukad oma 2 täisjõus brigaadile andnud korraliku dopingu, mida enam ei saa alahinnata.

[Roamless]

Oota ära ikka, kuidas leedukad süsteemi kasutusele võtavad. Ka nende rahalised võimed on piiratud ja tõenäoliselt hakkavad need PZH2000 kusagil laonurgas konutama, kust mingil suuremal õppusel heal juhul kaks või kolm välja aetakse. Mis puutub hooldusesse, siis tõenäoliselt saavad leedukad baaskoolituse ja suuremate jamade korral tuleb Saksast kalli raha eest tehniku onud kutsuda või hoopis Saksamaale asi remonti lohistada.

[Kapten Trumm]

Mnjaa, mina oleks Leedu asemel otsinud sobiva 152/155 mm veetava süsteemi ja rajanud suurtükiväe kui relvaliigi, mitte üksikpataljoni.
Küsimus on jällegi selles vanas heas kättesaadavuses, eriti vastase vastu, kes suudab vajadusel rahulikult 2-3 operatiivsuunda avada ja seal ühekorraga peale tungida.
Siis tekivad valikud, et kas jätta ühes suunas jalavägi palja peega või jagada asi patareidena laiali, mis maksab kõvat lõivu tule pidevuses ja efektis.
Kuidas see värk sobib leedukate soovitud kiirekäiguliste Boxer ratassoomukitega, on veel teine küse.
Kui sul on suurtükivägi maanteel 40 kmh liikuv, siis mis iva on neil 80 kmh ratassoomukitel, veetavad haubitsad veoki slepis oleksid kiiremadki kui liikurid.
Sinna juurde pidanuks siis sebima nt Tsehhi 152 mm ratasliikurid hoopis.

[toitst]

Probleeme kindlasti on, aga iga probleem on võimalik lahendada. Kahjuks ei saa meil neid PZH2000-ga seotud probleeme üldse tekkidagi, sest olenemata liikuva sissekirjutamisest kehtivasse arengukavasse, ei kuule sellest hiirepeerugi.

Hollandil hetkel laos praktiliselt uutena seisvad isendid on Eesti suguse riigi jaoks liialt kallid, sümboolse summa eest analoogselt sakslastega neid kellelegi nõus ära kinkima ei olda. Saksamaa enda varudest rohkem Pzh-2000 komplekte sümboolse hinnaga ära nõus müüma ei ole, viimased aktiivkasutuses olnud isendid läksid Horvaatiale ja Leedule. Sellega on jutud Pzh-2000 meie jaoks lõppenud.

[tommy]

Kui on küsimus, kas saaks kiiremini(lihtsamalt, odavamalt), siis tuleks alati vaadata sinna, kas tegemist on juba toimiva, olemasoleva võime täiustamisega või täiesti uue võime loomisega.
Konkreetselt selle leedulaste tehingu juures veel, kas toimub lihtsalt relvasüsteemi vahetus(küll oluliselt moodsama vastu) või olemasolevale lisaks uue, täiendava üksuse loomine.
Kehtib ka meie puhul.
Kui küsimus meil oleks olemasolevate torude väljavahetamine uute, liikurite vastu, oleks asi tunduvalt lihtsam, odavam ja kiirem.
Kuid meie tahame ju säilitada ka senised 155-mm. teisele brigaadile(pluss 122-mm. reserv) ja varustada esimese brigaadi liikuritega.
Hoopis teistsugune, oluliselt keerulisem, kallim ja aeganõudev ülesanne.

Sellega on jutud Pzh-2000 meie jaoks lõppenud.

Küll on hea, et sellega on nüüd selge..

[Leo]

Palun selgitage, sest ma ei saa aru. Miks on nii kindel, et hollandlased oma 27st ladustatud PZH 2000 midagi Eestile müüa ei kavatse või Saksamaa on selle poe täiesti kinni pannud? Sakslastel peaks peale Horvaatia ja Leedu müüke jääma nii suurusjärgus 150 ühikut haubitsaid järgi, mida nad selle 8-12 pataljoni komplektiga peale kavatsevad hakata, ega nad ometi ei kavatse taastada 8-12 soomusbrigaadi? Ok, 2-3 patajoni = 1 rügement ma saan veel aru, kuid ikkagi oleks kolmekohaline hulk kahureid ripakil. Hunnik raha seisab ja roostetab. Soomlased tahaksid saksa järelejäänud torudest umbes pooled kuni 2/3, olenevalt sellest, kui palju otsustatakse osta ja kas hollandlastelt ostetakse ka. Soomlastele jubedalt meeldib vahetada relvasüsteeme suhtes 1/1 ja tänases olukorras nad pigem ostaksid liikureid rohkem kui vähem, kui jutt läheks 122 mm iseliikuvate uuendamisele, millest pole hetkel midagi avalikult kuulda olnud. Ka Leopard 2A6 ostust oli kuulda peale seda, kui diil oli tehtud. Haubitsate ja muude relvasüsteemide puhul on kindlasti oluline ka see, kui suure osa ehitusest ja remondist saab teha Soomes. Remondi puhul eeldatakse 100%, sest ei ole loogiline, et saksa onud käivad neid Soomes remontimas. Leedust on Saksa oluliselt vähem maad ja sõja korral Venemaaga tuleb esimese laine sakslaste hulgas ka haubitsate remondirühm

Kuidas leedukad uute relvasüsteemidega hakkama saavad, saab näha, kuid siin on tõesti mingi loogikaviga sees, kui soomukid on ratastel ja neid kattev suurtükivägi roomikutel = aeglasem. Ei tundu nagu väga läbimõeldud olevat. Soomlased mulle selle pärast meeldivad, et enamik hankeid on päris hästi läbi mõeldud ja sobivad süsteemi, ei tule äkki ettegi, et nad oleksid endale midagi sellist ostnud, millest mõistus üle ei käi, kasutada või parandada ei oska.

Kasutatud riistasid ostes on mõned ühikud varuosadeks igati loogiline, ilmselt sai ka 12-16st, mida on varem spekuleeritud 21 tänu sellele, et keegi taipas, et mõned masinad ülekattega on väga kasulik ja just nii paljudeks oli raha ja sakslastel goodwilli. Teiseks, mind huvitab see, kas leedukad kavatsevad oma teise brigaadi katteks säilitada 105 mm 1 pataljonina või kavatsevad nad uued relvad pooleks jagada, 8 toru tervele brigaadile, isegi kui need on suhteliselt kaasaegsed iseliikuvad koos kõikide kellade ja viledega, tundub vähevõitu. Ma pakuks esimest, nagu Eestis, 1. brigaad 155 mm kattega, 2. 122 mm peal ja KL maakaitsepataljonid ainult oma MPdega, mida ei ole olemas.

Mis on kuulda, on see, et soomlased on väga rahul 155 mm isesihituvate TT-mürskudega, mida kavatsetakse juurde osta ja otsitakse analoogi ka 122 mm jaoks. Haubitsate lahingkomplekt on suurusjärgus 40 mürsku, 122 mm peal on 35 kildu ja 5 TT mürsku. Normaalseks peetakse seda, et igal 122 mm ja 155 haubitsal on samas suhtes kildu ja tankitõrjet ning see eeldab päris korralikku hunnikut SA varusid. Soomlased toodavad ise nii 122 kui 155 mm laskemoona. Väga võimalik, et veoauto kaupa välismaalt kalli raha eest tarkmoona ostmise asemel ostavad hoopis tehnoloogia ja tööpingid ära ning panevad ise tootmise tiksuma.