F-35 olevikust ja tulevikust

[Kapten Trumm]

Jah, selle relvastuse, nähtamatuse ja elektroonika kohta ei ütlegi midagi.
Lihtsalt eespool protestisin selle ülivõimeka plaaneri jutu vastu - manööverdusomadused on sel siiski kaunis keskpärased.
Manööverdusomadused määrab tiiva suurus/profiil, kere integreeritus plaaneriga, õhukogujate lahendus ja mootori soorituse suhe lennuki kaalu.
Oma konstruktsioonilt ja lennu/manööverdusomadustelt on Su-27 siiski silmapaistev masin omas ajajärgus, kuna ta kasutab kõiki edumeelseid aerodünaamika lahendusi.
Lihtsalt selliste lennutehniliste näitajatega masinat fikseeritud veojõuga pole eriti nähtamatuks võimalik teha, sest nõuded on vastuolulised.
Näiteks suurem tiivapind ise on vastuolus varjatuse nõuetega, sest mida suurem pind, seda rohkem peegeldab (igas vaates).
Näiteks nähtamatu lennuki õhukogujad (suur peegelduse allikas) peavad olema hästi peidetud, heade lennuomadustega jällegi üsna avatud ja võimelised toitma mootoreid ka siis, kui lennuk sisuliselt lendab risti õhuvooluga.

Tasub näiteks lugeda Solonini raamatut magavatest lennuväljadest, sealt on selline sissejuhatav osa pealkirjaga "Miks lennukid lendavad".

ei näe seda masinat kaugelt ükski elektroonikavahend

Seda rääkisid ameeriklased igal lennundusnäitusel, kuni saalis tõusis püsti üks Tsehhi ohvitser ja teatas, et meie maal tehakse sellist asja, mis teid näeb.
Eestis on muidu ka see asi olemas

[Hydrazine]

Stealth kui selline on müüt kui nähtamatust, nähakse ikka kui vaja, küsimus on, et millal? Ja kas mingi relv hakkab selle pisikese RCS peale enne kui ise vastu kuplit ei saa raketiga.

[Gideonic]

Tuleb nõustuda Trummi jutuga, et F-35 ei ole aerodünaamiliselt ega kinemaatiliselt midagi erilist.
Ei ole tegu F-22 klassi lennuk ega ka mitte väga lähedal. Kui võrrelda seda, milline revolutsioon oli F-16 oma väljatuleku hetkel, siis on F-35 edasiminek selles vallas tõesti tagasihoidlik.

Kirjutama ärgitas mind aga see, et sellegipoolest alahinnatakse seda lennukit tugevalt.
Järgnevad väited on kindlasti valed:
1. F-35 pole hea suurtel kohtumisnurkadel, (puuduvad LERX'id, näeb välja nagu vann jne...)
2. F-35 tõukejõu/kaalu suhe on Gripeni klassis.


Suurel kohtumisnurgal lendamine

Kui on üks asi mida F-35 üldse hästi teeb, on see just suurel kohtumisnurgal lendamine (arvestades muidugi piiranguid mille seab üks mootor ja veojõu suunamise võimekuse puudumine).
Nimelt omab lennuk Hornet'i ja Super-Hornet'i AOA võimekust, lennata kohtumisnurgal üle 50 kraadi. Seda nii Marine'ide kui ka US Navy enda testpilootide sõnul.

Laiemalt E-M diagrammi kohta tsitaat näiteks konkreetselt siit.
AOA kohta konkreetne viide palju kirgi kütnud intervjuust siin

All variants of the F-35 are capable of flying at Mach 1.6 and 50° angle-of-attack, he says

Juhiks tähelepanu et see on kaugelt rohkem kui see, mis F-16 suudab. Võimekus madalatel kiirustel kõrgetel kohtumisnurkadel võidelda on põhieelis, mida F-18 piloodid F-16 vastu rakendasid, sest tõukejõus ja sustained-G võimekuses on viimane selgelt üle. Neljaosaline artikkel, kus ka seda teemat mainitakse, mõlema lennukiga lennanud piloodilt on kättesaadav siit.

Teema lõpetuseks videod AOA testimisest. Lihtsalt et näidata et nina keerata oskab masin keerata küll ja püsib stabiilne isegi üle piiri minnes.
uuem: https://youtu.be/aWji8AcOYGA?t=46
ja vanem: https://youtu.be/mfWHHuLILs0?t=44



Veojõu/kaalu suhe

See on huvitav teema millest peaks tegelikult rääkima pikemalt. Juba eelnevalt sai mainitud, et F-35 kannab kaasas ebaproportsionaalselt palju kütust (lennuki tühikaal on 13,199 kg ning kütust mahutab ta 8,382 kg). See on muidugi väga taotuslik, et saaks läbi viia High-Low-High pommitamisrünnakuid normaalsetel kaugustel, mis vana põlvkonna puhull vajaksid 2-3 välist kütusepaaki. F-35 on koguaeg mõeldud täiendama F-22-e sarnaselt praegusele F-15C ja F-16. Esimene on multirole ning keskendub põhiliselt pommitamisele, teine tegeleb õhuvõitlusega. Viimase üks suurim puudus (ühe pensionile mineva testpiloodi sõnul) on üsnagi lühikesed jalad vähese sisemise kütusemahu tõttu. See on lõiv mida peab maksma Mach 1,8ga supercruise'imise eest. Osalt ilmselt just seetõttu mindi F-35'ega teise äärmusesse.

Kütus on aga väga raske. Näiteks täispaagiga F-35A on raskem kui vertikaallennu-võimekust omav F-35B, sest kütus kaalub rohkem kui lift-fan. See lisakütus mõjutab aga veojõu/kaalu suhet väga palju.

Mitte ühegi lennuki näitajad ei ole väga muljetavaldavad täispaagi juures. Arvestades palju kütust kulub üldse õhkutõusmiseks ja kõrguse võtmiseks ei ole näitajad täispaagi puhul ka väga aktuaalne. Väidetakse näiteks, et isegi Su-27 on piiratud 7G peale täispaagi korral (fakt mida ma ei jõudnud kontrollida). Kõik hävitajate vinged G-numbrid ja muud näitajad on alati arvestatud lahingraskuse (combat-weight) juures. Misiganes see siis täpselt on sõltub tihti brožüüritegija suvast, kuid enamasti on see kuskil 50% sisemise kütuse lähedal.

Võrdlused kus kahte lennukit võrreldakse 'x% sisemisest kütusest' (mida alati tehakse!) on F-35 puhul väga kiivas tema suure sisemise kütusemahu tõttu.
Stiilinäide: 500 meremiili lendamiseks (edasi-tagasi) vajavad
F-16C: 83% sisemisest kütusest kogukaaluga 11735kg.
F-35A: 57% sisemisest kütusest kogukaaluga 18082kg.

Andmed on võetud siit postitusest. Seal on veel refereeritud dokument, mis võrdleb F-35A vs F-16C vs F-16i vs F15E. Võrdluses selgub, et F-35 lendab ilma järelpõletita kiiremini kui kõik teised ja omab F-15E'ga võrreldavat lennuulatust. Kuna graafikud on suured ei hakka siia lisama. kuid soovitan viimast linki ise vaadata.

Sealtsamast väljavõte IHS raportist, kus võrreldi ajal eri lennukeid sama õhk-õhk missiooni täitmas:

Discussing maximum mission radius, Mazanowski presented air-to-air mission profile in which all the aircraft took off with a weapon load, remaind at high altitude and returned after about a minute of combat. All but the F-35 and Su-30MKI were carrying three external fuel tanks
Under this scenario, the Rafale had maximum mission radius of 896 n miles, the F/A-18 816 n miles, the F-35 751 n miles, the Eurofighter 757 n miles the Su-30MKI 728 n miles and the Gripen 502 n miles.

Lihtne on näha kuidas kütusekoguse protsendiga mängides on F-35'est väga kerge "lendav siga" teha.

Veel üks võrdlus veojõu/kaalu suhtest siit teemast hea graafik, mis võrdleb F-35B (Harrieri asendus!) ja Rafale'i veojõu ja kaalu suhet eri konfiguratsioonides:

Ehk siis võrreldava lahinglennu korral omab F-35B mid-mission märgatavalt paremat tõukejõu/kaalu suhet kui Rafale 33% kütuse korral. Asi võrdsustuks alles kahe tonni relvastuse lisamisel. Reaalsuses tähendab see seda, et ka õhk-maa missiooniks varustatud (2x JDAM + 2x AIM-120) F-35B "lüpsab" selles parameetris õhk-õhk varustuses Rafale'i. Brožüürides seda muidugi ei näe.


Kokkuvõtvalt: F-35 ei oma Gripenile sarnast veojõu/kaalu suhet, ainus põhjus miks see nii näib on väga suur sisemine kütuse hulk, mille puhul on väga kerge hakata võrdlema õunu apelsinidega. Kui on tõesti vaja saab liigsest kütusest ennem lahingut vabaneda väga kiiresti.


Hetkeline ja püsiv pöördekiirus

Suurtest kohtumisnurkadest ja "ninaosutamisest" sai räägitud aga mitte veel sellest teemast. See on koht, kus F-35 aerodünaamika madalatel kõrgustel enim karuteeneid teeb ning asi miks ta kunagi õhushõudel midagi erilist tegema ei hakka - pöördekiirus (turn-rate). Paraku on see teema, mille kohta on isegi vanade lennukite puhul väga raske leida adekvaatset infot. Seepärast on järgnevad viited üsnagi "aiatagused" kuid siiski konkreetsetel arvutustel põhinevad.

Kuigi F-35 näeb küll üsna kohmakas on tema ristlõige on tegelikult väga sarnane F-18E'ga (järgneva pildil). Ka tema ühe mootori tõukejõud on võrreldav F-18 kahega. Plaaner ise on uue põlvkonna oma ning oluline erinevus on see, et talle ei riputata midagi külge.

F-35C vs F-18.png (71.84 KiB) Vaadatud 3332 korda

SMSgt Mac (endine õhuväelane, praegune relvadisainer) on F-35 pöördekiirusest ning E-M graafikutest kirjutanud hästi, kuid väga pikalt siin seerias.

Veidi lihtsamini arusaadavalt on Excelis arvutand üks Türgi õhuväelane võrreldes F-16 F-35ega siin. Loomulikult on need arvutused väga umbmäärased aga paremaid praegu ei ole ning tema Exceli arvutused on teema juures ilusti kirjas. Mulle tunduvad need arvutused igatahes oluliselt rohkem informeerivad kui kellegi "ma silma järgi arvan".

Graafikuid on postituses palju. ja nad on suured, seetõttu ei hakka kõiki ära tooma. Kõigepealt pöördekiirus tühjana 25% kütusega. Esimesel graafikul merepinna kõrgusel (tüüpiline airshow) teisel 9.1km kõrgusel (30 tuhat jalga). Y-teljel pöördeskiirus kraadides X-teljel kiirus mach'ides:
http://forum.keypublishing.com/attachme ... 1393795160
On näha et F-35 jääb merepinnal ikka vägagi haledalt alla ning 9 km kõrgusel (kus õhutakistus on palju väiksem) on aga vägagi võrreldav.

Sama asja relvalaadungiga 4x AIM-9 konfiguratsioonis, 9km kõrgusel. F-35 kannab neid sisemiselt F-16 koos kanduritega tiival*:

F-35-e turn-rate on paari kraadi võrra parem (kütusekoguse võrdlus on protsentides)!

Vaatab tõusukiirust samadel parameetritel nii merepinnalt kui ka 9km kõrguselt (X-telg: m/s, Y-telg kiirus mach'ides):

F-16 ei tule lähedalegi. Kui see lennuk on võrreldav Gripeniga, siis ma olen Ema Teresa!

Viimasena kiirendus võrreldes rohkemate lennukitega:


Tõsi, et F-35 Mach 1.6+ tippkiirus on üsna kesine ning sealkandis jätab ka kiirendus soovida. Kuid vahemikus M0,8-M1,2 (high-subsonic) on ta konkurentsivõimeline kõigi 4. generatsioon lennukitega. See vahemik on pilootide enda sõnul nii õhuvõitluseks kui ka rakettide ohustsoonist väljumiseks kõige kriitilisem. Samuti kiputakse ennast leidma selles kiirusevahemikus peale esimest äkilisemat pööret, sõltumata algkiirusest.


* Veidi kummaline valik, kuna F-35 reaalselt kannab sisemiselt ainult AIM-120, oleks tulnud võrrelda sellega, kuid arvatavasti oleks suurem rakett ainult suurendanud F-35 eelist.

** Kuna avalikult palju head infot saada ei ole, siis refereerin paljuski netiavarusi. Antud postituselse sarnane kokkuvõttev postitus on ka näiteks siin . Info checks out ning kõik lingid viitavad asjas sees olevatele inimestele ning tasuvad vaatamist.


TL;DR;

Kokkuvõte

F-35 aerodünaamilised ja kinemaatlised näitajad ei ole midagi erilist eriti võrrelduna F-22 või tühja SU-27ega. Merepinna lähedal toimuvatel airshow-del imeb ta kõvemini kui vaatlejate seas viibiv paks ameeriklane oma 2-liitrist diet coke'i.

Reaalse relvalaadungiga usutava missiooni korral on ta aga väga adekvaatne. Kindlasti pole ta ei F-105, F-4, Gripen või isegi mitte Rafale, vaid neist parem. F-35 ühendab F-18 ja F-16 parimad omadused olles mõnedes parameetrites mõlemast üle.

1) Suurel kohtumisnurgal lendamine, nn "nina osutamine": Võrreldav F-18-ega, pika puuga üle F-16est ning isegi Eurofighterist (vähemalt kuni keegi selle aerodünaamikat parandava paketi endale reaalselt paigaldab). Veojõu suunamisega lennukitega muidugi ei konkureeri.
2) Veojõu/kaalu suhe: Lahingtingimustes 1.1-1.05 vahel. Täiesti adekvaatne kõigi teiste 4. generatsiooni hävitajate vastu. F-18C/E ja Rafale näiteks saavad haledalt, Gripenist rääkimata.
3) Pöördekiirus Merepinnal sitt. Kõrgustes ületab isegi F-16t.
4) Tõusukiirus Lahignvarustuses, merepinnal võrreldav F-16ega. Kõrgustes oluliselt parem (lendab ka märgatavalt kõrgemal(e) kui F-16)

Oeh, jõle pikk tuli, loodan et keegi selle memuaari ka reaalselt läbi loeb. Kirjutasin selle põhiliselt kuna ka ise olen meedia põhjal antud lennuki aerodünaamikat väga mütsiga lööma kukkunud.

F-35 ei ole tõesti F-22, kuid ei ole isegi ligilähedaseltki mitte Gripen. Samuti ei oma ta S-27'st poole võrra suuremat tiiva erikoormust (võrreldava kütusekoguse juures). Kõigile läänes toodetavatele 4. generatsiooni lennukitele on ta adekvaatne vastane isegi dogfight'is

[Lemet]

Väga asine postitus, tänud vaeva nägemast.

[Kulibin]

Aitäh ! Väga asine lugemine oli.

[erick]

Ma ei taha mõeldagi, mitu tundi selle postituse kokkupanemine aega võttis, niiet müts maha Gideonicu ees.

Terve hulk müüte F-35 kohta sai jälle purustatud.

[Hydrazine]

Huvitav lugemine tõesti, aitähh! Mul siiski on mõned kahtlused selles suhtes, et F-35 manööverdab paremini kui F-16. Ei saa ju eitada fakti, et siiani on F-16 üks õnnestunumaid lennukeid jänkidel, muidu poleks neid sellises arvus üldse toodetud. G limiter nupust maha ja keerab see F-16 ka kaugelt üle 9G, ja vaadates kui väike plaaner see on ja palju ta reaalselt relvi ja kütust jõuab peale võtta, täislastis ta muidugi ei keera nii, loomise algusest ristiti ta ju nö Electric Jet'iks. Elektroonika ei lase lihtsalt mingeid imemanöövreid korraldama kui oled täislastis.

[Hydrazine]

Mis F-35 manööverdusomadustesse puutub siis venelased on hakkama saanud sellise asjaga: https://www.youtube.com/watch?v=Ll7TSx_MQgE, tootmisesse pole see jõudnud, tõenäoliselt Venemaa ebastabiilse tööstuse tõttu ja äkki ikkagi ei ole väga praktiline panustada super TVC tüüpi mootoritele ja juhtimisele.

[Gideonic]

Huvitav lugemine tõesti, aitähh! Mul siiski on mõned kahtlused selles suhtes, et F-35 manööverdab paremini kui F-16

Kõik sõltub olukorrast, ega alati ei manööverdagi. Eks need graafikud olegi hinnangulised nagunii ning jube palju sõltub hetkerelvastusest, missiooniprofiilist jne.
Üldiselt seda teemat uurides jõutakse väga ruttu tõdemuseni, et ei leidu mitte ühtegi lennukit (jah ka mitte F-22), mis oleks kõigis aerodünaamilistes parameetrites teistest üle. See tekib alles siis kui vahe on tõesti 3+ generatsiooni. Kõigil on oma eelised ja nõrgad kohad. Kõik üritavad lähivõitlust saavutada keskkonnas, mis on neile kasulikum.

Mõte oli rohkem näidata, et reaalses õhulahingus on F-35 tõepoolest kõigile 4. generatsiooni hävitajatel vägagi tõsine vastane. Ning seda mitte sellepärast et ta "hädavaevu suudab ka", vaid leidub täiesti adekvaatseid stsenaariumeid, kus tal on selged eelised pöördekiiruses, rääkimata tõusukiiruses, isegi legendaarse F-16 ees.

[Kapten Trumm]

Mis konfiguratsioonis on saadud seal graafikus F-16 hetkeline vertikaalkiirus (ca 240 m/sek)?
Valmistaja žongleeris näiteks Poola hävitajate hankes (F-16C Blk 52) vertikaalkiirusega merepinna kõrgusel 300 m/sek ja Poola enda MiG-29 puhul 330 m/sek.

Teiseks sellest sisemisest kütusest vabanemise üritus pole niisama lihtne. Konventsionaalne masin laseb paagid lahti ja aidaa, fuel dump võtab aega.
Seega lahinguolukorras on tõenäoline seis, et F-16 on juba tühjaks end laadinud, F-35 aga on endiselt üle koormatud.
Seega võrdlusgraafikud, mis eeldavad F-35 osalist kütusevaru, võivad osutuda kergesti väärtusetuks põhjusel, et pole aega sellest vabanemiseks.

[Hydrazine]

Paagid ära käib lihtsalt, Fuel Dump ei käi nii lihtsalt, vahi instrumente ja arvuta, et palju sulle endale jääb, kui jätad mootorid nälga, siis oled purilendur valmis ja planeerimisvõimekuse kohalt ei teagi, mis masin kellele ära teeks ilma mootoriteta, see F-16 mis Jugo sõjas alla lasti, lasi ennast küll kärmelt tühjaks kõigest ebavajalikust ja lendas konfliktist kaugemale ilma mootorita, tulemus oli muidugi natuke jama, katapulteerumine ja SAR pilooti otsima, aga raadioside toimis ja piloot pääses.

[Gideonic]

Mis konfiguratsioonis on saadud seal graafikus F-16 hetkeline vertikaalkiirus (ca 240 m/sek)?
Valmistaja žongleeris näiteks Poola hävitajate hankes (F-16C Blk 52) vertikaalkiirusega merepinna kõrgusel 300 m/sek ja Poola enda MiG-29 puhul 330 m/sek.

Now let’s move into a more realistic scenario for close air combat; Lets assume both aircraft expanded their BVR missiles and moving into merge with 4x AIM-9s. For F-16
-2x LAU-129 launchers for wingtip (drag index 1) (previously carrying the expended AIM-120s)
-4x LAU-129 launcher+adapters for 2,3 7 and 8 (drag index 6)
-4x AIM-9M missiles on stations 2,3,7 and 8 (drag index 5)
-basic drag index includes two wingtip AIM-9s, removing both -> drag index -8
-F-16 “C” basic drag index = 7

Calculating those will give us drag index = 45. If F-16 was carrying wing EFTs and dropped them, there would be additional +8 drag index for each NNJET pylon, additonal centerline tank pylon (after dropping the tank itself) would add +7 to the drag index. I will simply take the F-16’s data from Drag Index 50 graph.

As F-35 will be carrying AIM-9s internally there will be no drag penalty. Its launcher/adapter mechanism is also integrated, so I will only add 88x4 = 352 kg to the weight.

4x AIM-9 on natukene kummaline konfiguratsioon aga nii ta arvutas.

Teiseks sellest sisemisest kütusest vabanemise üritus pole niisama lihtne. Konventsionaalne masin laseb paagid lahti ja aidaa, fuel dump võtab aega. Seega lahinguolukorras on tõenäoline seis, et F-16 on juba tühjaks end laadinud, F-35 aga on endiselt üle koormatud.

Jah oht on, aga et see on tõenäoline on väga leap-of-faith, mis vajab rohkem tõestust. Mõned lendurid vähemalt nii ei arva. Üks F-16 piloot väitis sellel teemal konkreetselt (ei ole praegu aega seda täpselt välja otsida), et teda on kogu tema karjääri korral täiesti ootamatult üllatatud vaid ühel õppusel üks kord Koreas F-4 ja F-5e poolt altpoolt (mis jälle andis talle teatavaid eeliseid). Väga väga harva suudetakse üldse ronida ootamatult WVR'i. Enamasti on mitte-stealth vastane eelnevat ka radaril ning tehakse mõlemapoolselt tõenäoliselt ka mingid BVR lasud.

Ei tasu ka unustada et lennukid ei sõdi pimesi üksi 1v1. Selline "üllatus" ei saa juhtuda kõigi F-35ega pidevalt. Enamik f-16.net vanadest, muljetavaldava taustaga, liikmetest (kes võiks ometi ju olla oma lennatud lennuki fännid!) ei näe selles probleemi. On sul selle kohta täpsemaid andmeid, et fuel dump on tänapäevases lahingkeskkonnas erandlik ja vähesaavutatav ?

Keegi ju ei käsi ka eksortivas rollis F-35 nii kurguauguni täis tankida, kui ta ei vaja seda lahingualasse jõudmiseks. Kui me aga räägime pommitusmissioonil olevast F-35-est siis tuleb arvestada et analoogilises olukorras F-16 kannaks ka igasugust lisaraskust Sniper-Pod'ide jms näol (mis kaalult mõjuvad vähe aga õhutakistuselt üllatavalt palju), kindlasti väliseid kütusepaake ja pomme. Viimasest saab küll vabaneda kuid püülonid jäävad samamoodi alles. Mu eesmärk oligi näidata, et niipea kui sa hakkad konstrueerima vähegi usutavad lahingsituatsiooni, ei ole F-16 eelis sugugi nii mäekõrgune, see võib ka hoopis puududa.

[Kapten Trumm]

No F-16 vs F-35 dogfight on reaalselt ära proovitud.

Natuke alternatiivseid artikleid F-35 ja F-16 teemal:
http://arstechnica.com/information-tech ... d-by-f-16/
http://arstechnica.com/business/2015/07 ... losophies/
http://breakingdefense.com/2015/07/f-16 ... whos-best/

Kriitika eelneva kohta:
http://fightersweep.com/2548/f-35-v-f-1 ... e-garbage/
http://aviationweek.com/defense/f-35-fl ... -maneuvers

Oleks huvitav, kui keegi osavnäpp leiaks selle raporti, millele viidatakse.

[Gideonic]

No F-16 vs F-35 dogfight on reaalselt ära proovitud.

Kogu see info mis ma eelnevalt postitasin ongi paljuske selle sama testi artikli järel tekkinud aruteludest

Siin on endise F-15E, praeguse F-35A piloodi intervjuu. Lingitud täpselt tema kokkuvõte sellest nn dogfight'ist:
https://youtu.be/9re9tJckTlk?t=321

Hea oleks kui refereeriva artikli asemel saaks uurida, mis oli tegelik testi eesmärk. Õnneks on see selle postituse lõpus täpsemalt kirjas. Just selle väga konkreetse ühe testipunkti eesmärgid, millest kõik need artiklid treiti (AIAA #2014-2057):

The test objectives for high angle-of-attack testing are as follows:
1) Characterize the flyqualities [sic] at AoAs from 20° to the control law limit regime with operationally representative maneuvers.
2) Demonstrate the aircraft’s ability to recover from out of control flight and assess deep stall susceptibility
3) Evaluate the effectiveness and usefulness of the automatic pitch rocker (APR)
4) Evaluate departure resistance at both positive and negative AoA with center of gravity (CG) positions up to the aft limit and with maximum lateral asymmetry.
5) Assess the handling qualities of the aircraft in the High AoA flight

Kas see kõlab nagu mingi tõsine õhuvõitluse test võrdne võrdsega ? Hilisem tsitaat:

With intentional departure testing [Objective #4] wrapped up, the team will soon move into departure resistance [Objective #4] and plan to remove the SRC now that these systems have been verified. In this phase of testing, the jet will test the CLAW limiters with much higher energy and rates than previous testing, fleshing out and correcting areas that may be departure prone. Lastly, select operational maneuvers [Objective #5], such as a slow down turn and a Split-S, will be used to gather handling qualities data on high AoA maneuvers. With the completion of this phase, the F-35 will be released for initial operational capability in the high AoA region.

While the flight test team will explore legacy high AoA maneuvers for handling qualities, it will be the Operational Test and Evaluation team that will truly develop high AoA maneuvers for the F-35. In the operational world, a pilot should rarely be taking the F-35 into the high angle-of-attack regime, but the ability to do so could make the difference between being the victor or the victim in air-to-air combat....

Konspiratsiooniteoreetikutele rõhutaks et kogu see jutt on kirjutatud ennem kui test üldse toimus ning vajalikele inimesetele vabalt kättesaadav. Väljavõttest on hästi näha kui lapsekingades oldi reaalselt 2014 alles antud lennuki tarkvara testimisega. No ei olnud tegu mingi F-35 vs F-16 dogfight testiga. Vaid Operational Testing keskkonnas toimunud väga spetsiifilised lennutarkvara testimisega kõrgematel kohtumisnurkadel.

Alles pärast nende testide läbimist sai Edwards AFB Developmental Test Team (tüübid kes enam ei tegele tehnilise testimisega vaid juba reaalse taktika väljatöötamisega) üldse loa alustada mingisuguste AoA manöövrite katsetusega, ennem oli see ohutuse mõttes tarkvaras keelatud.

Vot see oli test, mille raportist, millest piisas War is Boring ajakirjanikele, et jõuda ilmeksimatule järeldusele et F-35 ei ole suuteline F-16 lähivõitlema (mõnus artikkel mille orki langesin täiega ka näiteks mina).

Loomulikult tuleb arvestada, et ajakirjanikud kirjutavad sensatsiooniliselt, et klikke saada. Kuid seda tuleb arvestada ka nende sõnumist ulatuslike järelduste tegemisel Ei midagi ebaselget enam, F-16 võidab! Seda siis inimestelt, kellel puudub igasugune kokkupuude lennukitööstusega CVs ning kes on F-35 materdanud väga pikka aega.

---

Eelmise teema kokkuvõtteks. Ei olnud kuidagi kavas seletada, nagu oleks F-35 mingi üüber dogfighter, kindlasti on see tema nõrgeim koht, isegi Locheed-Martin ise tunnistab siin, esimesel lehel, et selles vallas on neil väga vähe eeliseid. Kui aga F-18 suudab edukalt dogfight'ida F-16 vastu, suudab F-35 seda kindlasti paremini.

[Kapten Trumm]

Kindlasti ei saa unustada, et infosõda toimub ka USA-s ning sellesse kaasatakse professionaale (et anda sõnumile suuremat kaalu). Antud juhul on infosõja eesmärk näidata produkti paremana. Oli ka meil hiljuti üks koloneli pagunitega tegelane, kes kirjutas artikli tankide kasutamatusest Eesti maastikul.