Jaa, seersandisaks, üldiselt olen ma küll lastele jagarava ihunuhtluse vastane, aga Sinu puhul võiks ehk suuremast kogusest urvaplaastrist vast siiski abi olla. Viimase vähendina nii-öelda...Aga nüüd liivakastist reaalse elu juurde tagasi
POSTIMEES PLUSSEESTI
Esimesed pagulased ei pruugi jõuda jõuluks Eestisse18
28. oktoober 2015 23:32
Anneli Ammas, reporter
Politsei- ja piirivalveameti sideohvitser Priit Põdra. Foto: Liis Treimann
Tuleval esmaspäeval sõidab politsei- ja piirivalveameti sideohvitser Priit Põdra (29) Itaaliasse, et valmistada ette, kuidas Eesti hakkab põgenikelaagreist Eestisse tulevaid pagulasi valima ja Eestisse tooma.
Priit, teie olete siis esimene, kes läheb meile Itaaliast pagulasi tooma?
Lähen küll esimesena, aga ma ei lähe neid tooma. Lähen looma koostöövõrgustikku, et tagada sujuv ja Eestile sobiv põgenike Itaaliast Eestisse ümberpaigutamise protsess.
Mida tähendab protsess?
Kohapeal töötavad Itaalia ametiasutused, Euroopa Liidu agentuurid ja rahvusvahelised organisatsioonid, kes teevad seal oma igapäevatööd. Küsitlevad Itaaliasse jõudnud inimesi, kaardistavad neid, võtavad sõrmejälgi, korraldavad nende transporti, panevad kokku toimikuid põgenike kohta.
Ehk siis selgitavad, kes saabujad on, kust tulid, miks tulid?
Jah, kogu taust. Minu ülesanne on teada saada, kui palju on seal infot, mis on tehtud, kui palju ja kuidas saame infot juurde koguda, korraldada Eesti ja Itaalia vahel infovahetust ja teha põhjalikku julgeolekukontrolli.
Kas me ei tea praegu isegi seda, mida need põgenike kohta koostatud toimikud sisaldavad?
Ei tea praegu. See selgub kohapeal ja selleks ma sinna lähengi, et selgitada, mis infot on juba kogutud.
Millised võimalused on meil Itaalias põgenike kohta infot juurde saada?
See ongi minu missiooni peamine eesmärk: luua võrgustik, mis võimaldaks Eesti ametiasutustel saada maksimaalselt infot võimalike ümberasujate kohta. Kui vaja, korraldada ka ümberasujate täiendavat küsitlemist.
Toimikuid põgenike kohta on ilmselt kümneid tuhandeid?
Kindlasti.
Kuidas me leiame need toimikud ja põgenikud, kellega me tegelema hakkame?
Itaalia annab Eestile nende isikute toimikud, kes vastavad Eesti profiilile ja kelle suhtes on rahvusvahelise kaitse vajadus tuvastatud. Infot vahetatakse DubliNeti infosüsteemi kaudu, millele saan ligi Rooma migratsiooniameti Dublini regulatsiooni üksuses.
Need kümned tuhanded toimikud... Kas teil on mingigi ettekujutus, kuidas nendega tööle hakkate? Saate piltlikult öeldes selle hunniku kätte ja sealt siis valite, kes meile sobib?
Eesti on andnud oma eelistused, keda me oleme valmis vastu võtma. Ja on äärmiselt oluline, et põgenik oleks ise valmis Eestisse tulema.
Kas sellega ikka arvestatakse?
Kindlasti, see kõik on Eesti ja Itaalia vahelisse lepingusse sisse kirjutatud. Selle lepingu sõlmisid meie ja Itaalia siseminister oktoobris. Meil on soov, et meil oleks valik, meil peab olema võimalus teha julgeolekuohu kontrolli. See tähendab, et näiteks kaitsepolitsei teeb julgeolekukontrolli, kas isik pole näiteks tagaotsitav, kas tal on olnud varasemaid sündmusi (pahategusid – toim). Loomulikult on põgenikel, kui nad tulevad Itaalias maale, võimalus öelda, et nad soovivad Eestisse tulla. Kui on selline eelinfo, siis peaksime selle ka kätte saama.
Tõenäosus, et keegi Itaalia rannikul paadist maha tulnu ütleb, et tahab Eestisse tulla, on kaduvväike.
Välistada me seda ei saa – see võimalus on olemas. Selge, et neid inimesi tuleb Itaaliasse palju, aga kuidas kogu protsess nende ümberpaigutamisel käima hakkab, ei oska ma ka sajaprotsendiliselt praegu öelda.
Teie lähete 2. novembril Itaaliasse. Kui pikalt on teile ettevalmistusaega antud, kuni teised Eestist järele tulla võiksid?
See selgub kohapeal, kuid see peaks toimuma võimalikult kiiresti.
Nädala, kahe, kuu pärast?
Ei oska isegi prognoosida. Pigem kuu. Kontaktide loomine, kuidas sealsetel inimestel aega on, kuidas protsess välja näeb, kõigi lülidega kohtumine – kõik võtab aega. Loomulikult on neil seal kiire ja kõigil oma asjad.
Kui palju riike Itaalias juba kohal on?
Täpselt ei tea. Parim praktika on meie jaoks Rootsi, sest nemad võtsid juba esimesed põgenikud Itaaliast vastu. Kõigi Itaaliast põgenikke vastu võtvate riikide sideohvitseride kohtumine toimub novembri keskel.
Miks just teid sideohvitserina Itaaliasse saadetakse? Milline on teie eelnev kogemus pagulastega?
Kindlasti sai määravaks minu rahvusvahelise töö kogemus. Üks osa rändest on ka inimkaubandus ja varem olen tööalaselt, kriminaalpolitseis töötades, just sellega kokku puutunud. Sellealased teadmised kuluvad seal kindlasti ära ja inimkaubanduse kohta info kogumine on Itaalias mu üks ülesanne. Inimkaubanduse üks osa on ebaseaduslikud piiriületused. Olen Eestisse illegaalselt saabunuid küsitlenud nii piiril kui ka kinnipidamiskeskustes ja ka Vao varjupaigataotlejate keskuses.
Kas olete mõnes põgenikelaagris ka käinud?
Käisin ühes sellises Itaalias koos siseministriga ja olen tutvunud ka põgenike registreerimiskeskusega Soomes.
Kuidas me ikkagi hakkame põgenikke valima? Kui põgenik on öelnud, et tahab Saksamaale minna, aga Saksamaa ütleb, et nad enam ei võta, siis pakutakse teisi maid, või kuidas?
Nii lihtsalt need asjad ei käi, et tahan sinna või sinna minna. Kui inimene pole nõus näiteks Eestisse tulema, siis tegeleb temaga edasi Itaalia.
Kas kujutate ette, kuidas see võiks käia?
Kindlasti on meil plaan olemas, aga kuidas see praktikas läheb, selgub kohapeal.
Kas võib juhtuda nii, et lähete teie ja siis tuleb Eestist veel mitu inimest, aga lõpuks tulete tühjade kätega tagasi, sest keegi ei taha Eestisse tulla?
Ma ei saa «ei» ega «jaa» öelda, kuid praktikas ma seda ei usu, sest põgenike kriis ja sellega seonduv koormus on Itaaliale väga suur.
Oleme piltides põgenikest näinud väga palju noori mehi ja viimasel ajal siiski ka juba naisi-lapsi-vanureid. Keda teie Itaalias käies rahvusvahelist kaitset ootajate seas nägite?
Ma pole neid keskusi ise külastanud, aga seal, kus olid Itaalialt varjupaika taotlenud, oli nii perekondi kui ka üksikuid mehi.
Kas üksikul mehel on keerulisem Eestis varjupaika saada?
Kas just keerulisem, aga Eesti on need profiilid edastanud, keda sooviksime. Need on tervikperekonnad, üksikvanemad lastega. Meeste puhul on taustakontroll kindlasti tõsisem. See ei tähenda, et perede osas taustakontrolli ei tehta – protseduurireeglid on kõigile ühised. Erandeid ei tehta.
Kas plaan, et esimesed põgenikud võiksid jõuluks Eestisse jõuda, on reaalne? Või lükkub see pigem uude aastasse?
Seda on raske prognoosida, kui kaua läheb. See võtab aega ja peame arvestama, et asume Itaalias, seal on oma pühad ja muud asjad. Kõike võib vahele tulla, kuid soov esimesed pered Eestisse tuua sel aastal on jõus.
Kas kasutate kohapealseid araabia keele tõlke või võtate Eestist tõlgid kaasa?
Kui on võimalik, siis eelistame kohalikke tõlke, aga ministeeriumid võivad otsustada tõlke ka kaasa võtta. Itaalia pool oli väga lootusrikas ja kinnitas, et nad saavad tõlkide eest muretseda