Teine variant oleks osad ostetud tankid ise ümber ehitada, mis tõenäoliselt oleks läinud tunduvalt kallimaks, kui vastava kasutatud tehnika hange, seega Eestile oleks see 100 tanki tõenäoliselt poole kallimaks tehinguks kujunenud, kui soomlastele.
50 töökorras ja komplektse Leopard 2A6 müümine ei ole eriti raske - kolmanda maailma riigid ostavad praegu juba 2A4 jäänuseid kokku, et neist kalli raha eest 2A5 või 2A6 ehitada. Eriti kui on teada, et need olid kasutusel kultuurses Euroopas, mitte näiteks Iraagis. Paremate moodsate MBT-de puudus on lihtsalt sedavõrd suur ja Saksamaal pole enam platsilt midagi võtta - ainult samu 2A4 romusid (sakslased ise algatasid hiljuti suletusahju minevate tankide elluäratamise programmi suures hädas.
50 rahuldavat roomiksoomukit leida oleks 5 või 10a pärast märksa väiksem probleem kui leida 5-10 a pärast (või veelgi hiljem) leida 50 kaasaegset põhitanki, mille põhisüsteemide tõstmiseks venelaste vastu vajalikule miiniumtasemele poleks tarvis ühe tanki kohta mitu miljonit eurot kulutada (vt Soome kogemus T-72 ja 2A4 suure tuuningu hindadega).
Minu prognoos on, et Eesti laob 10-15 aasta pärast lauale 10 milli tanki eest ja need tuleb tõenäoliselt tehasest uuena tellida, sest mõistlikke restaureerimisprojekte pole enam saada või on nende kordategemine samaväärne uue ostmisega. Siin tuleb jällegi arvestada sellega, et nii Leopardi kui Abramsi puhul riputakse ühe pakkuja konksu otsas. Ühesõnaga, kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid külma sõja varude lõppemise tõttu hinnasildid kosmiliseks muutunud.
Olen aastate jooksul õppuste käigus, kui aega on, üritanud seda soomusvärki ette seal kujutada, mida oleks vaja ja mis mida teha saaks. Näiteks keskpolügooni maastikuoludes idanaabri motolaskurbrigaadi vastu ma ei suuda seda lahingumasinate juhtivat rolli hästi ette kujutada, lagendikke on seal mõni üksik ja need lootusetult soostunud, tuleks liikuda mööda teed, kahel pool on mõni meeter vaba ruumi, siis algab võss või mets, liikuda saab üldiselt teid mööda, sinna mahub tegutsema 2 masinat korraga, sõidad sedasi kõige ees lagedamale, on seal vastane 2 AT-7 meeskonda jätnud või on seal 2 T-72 ootamas, ongi kogu lugu. Lastakse su kolonni pea sassi ja ongi kogu üritus lörris. Et vältida üllatusi, tuleb jalavägi jalgsi saata ette ja külgedele, oma masinaid nad kasutada ei saa. Millega nad seal kolonni sabas loksuvad, pole niiväga oluline. Vaatasin telekast neid talviseid õppusi keskpolükal, väheusutav, et sedasi aeglaselt kesk lagendikku õnnestub päriselt asjatada, kui teisel pool metsaservas on vastasel tankid ja soomukid TT raketid torni peal valmis ootamas.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.