NATO artikkel 5

Vasta
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 16611
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: NATO artikkel 5

Postitus Postitas Fucs »

UKR meediast artikkel pealkirjaga: Stoltenberg süüdistas VF ürituses lõhestada NATO-t

Столтенберг обвинил Россию в попытках расколоть НАТО
08 Мар 2016 - 09:23

Россия пытается запугать своих соседей и расколоть НАТО. Об этом, как пишет Lenta.ru, заявил генсек Альянса Йенс Столтенберг.

«То, что мы видим уже давно, это напористая Россия, которая, используя много различных средств, пытается запугать своих соседей и расколоть альянс», – отметил Столтенберг.

При этом генсек выразил уверенность, что усилия Москвы не увенчаются успехом благодаря сплоченности членов Альянса. «Мы давали ответ на политику России, сплотив ряды в альянсе и приведя нашу военную политику в соответствие с новыми условиями в сфере безопасности», – подчеркнул он.

http://reporter-ua.com/2016/03/08/28679 ... kolot-nato
Kasutaja avatar
ruger
Liige
Postitusi: 23191
Liitunud: 04 Juul, 2009 12:29
Kontakt:

Re: NATO artikkel 5

Postitus Postitas ruger »

Poola kindralstaap astus täies koosseisus tagasi.
The Polish Armed Forces General Command (DGRSZ) resigned on Friday, March 4; put otherwise, the five most senior generals of the Polish armed forced resigned ahead of NATO’s anaconda exercise in June and Warsaw’s NATO Summit in July. Resignations include those of the joint chief of staff Ireneusz Bartniak and the commanders of land, sea and air forces.

Anaconda is a 25,000 troop Polish-led exercise that would demonstrate Poland’s ability to emerge as a security provider – or a “frame nation” – in a region that other powers have not as yet deployed troops or major weapon systems. Poland was hoping to demonstrate that its own command would be central to the coordination of multinational forces in the region. It may just do that, but Warsaw’s reputation is wounded.

The generals’ move comes as a reaction to what some local media describe as a lustration campaign initiated by Defense Minister Antoni Macierewicz of officers that graduated from Soviet military academies. Rather than providing an explanation for the resignation of the country’s officers’ elite – the cream of the crop of Polish military experience – the ministry accused the officers of fleeing in a time of need for Poland.

The generals refused to comment on the reasons they offered their resignations. The experience lost to the Polish armed forces is considerable.

An officer with a 35-year long career, Bartniak served on the 9th Iraq rotation that nearly took over single-handily the city of Diwaniya. He is leaving at the age of 55.

General Janusz Bronowicz was the Land Forces’ General Inspector and led Poland’s 6th rotation to Afghanistan. These soldiers were to lead Anakonda 2016 and will now do so with lower morale.

This is only the latest in a string of development since the coming to power of the ultra-conservative Law and Justice (PiS) administration, which has introduced controversial reforms in media, justice, and apparently the army.

(AFP, Polityka)
http://neurope.eu/article/polish-nato-i ... rals-quit/
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: NATO artikkel 5

Postitus Postitas Kapten Trumm »

On see Patrioti jutt Rootsis ikka usaldusväärne?
Taolised .ua lõpuga saidid on ennegi vahtu eetrisse ajanud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
madiss
Liige
Postitusi: 409
Liitunud: 20 Nov, 2015 23:40

Re: NATO artikkel 5

Postitus Postitas madiss »

Kapten Trumm kirjutas:On see Patrioti jutt Rootsis ikka usaldusväärne?
Taolised .ua lõpuga saidid on ennegi vahtu eetrisse ajanud.
Jutt peaks käima kavandatava NATO õppuste "Cold Response" raames ajutiselt paigaldatavatest süsteemidest, soome, rootsi keele oskajad võivad muidugi täpsustada...

http://yle.fi/uutiset/amerikkalaiskenra ... in/8724417
http://www.aftonbladet.se/nyheter/article22395457.ab
http://www.svd.se/cold-response-vi-forb ... det-varsta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: NATO artikkel 5

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Õppuse käigus on Rootsis ka USA B-52-d ühte-teist alla pildunud - ometi pole siia USA strateegiliste pommitajate baasi rajatud. Eri asjad. :)
Patriot (eriti PAC-3) alaline paigaldamine Rootsi on väga karm käik, piirkonda, mida on vene Iskanderi ja S-400 tagahooviks peetud ning kus venelased on juba harjunud oma lennukitega sõda mängima.

PAC-2 oma 100 km lennukaugusega muidugi taolisi mänge Läänemerel mängida ei luba, pigem on tegemist S-300 vastandiga, mitte kuni 400 km kaugusega (tõsi, maismaal asuva radari puhul on see kaugus tabatav vaid suurel (10+ km) kõrgusel) S-400 vastandiga.
Viimati muutis Kapten Trumm, 09 Mär, 2016 13:44, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6601
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Re: NATO artikkel 5

Postitus Postitas kaur3 »

2013. veebruaris tegi Rootsi tollane asepeaminister ettepaneku panna Patriotid Gotlandi saarele. Nüüd on vahepeal veel Krimm, Donbass ja Süüria toimunud.
Sweden should consider placing US-made Patriot missiles on the island of Gotland to help deter resurgent neighbour Russia, Sweden's deputy prime minister has argued in a call for greater military spending.
http://www.thelocal.se/20130211/46126
Kasutaja avatar
PaganHorde
Liige
Postitusi: 4389
Liitunud: 26 Jaan, 2014 9:00
Asukoht: www
Kontakt:

Re: NATO artikkel 5

Postitus Postitas PaganHorde »

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=74086823
USA konservatiivse mõttekoja Heritage Foundation president Jim DeMint kirjutab pärast Eesti külastamist mõttekoja väljaandes Daily Signal, miks Eesti tulevik on USA jaoks tähtis.

„Ma seisin vabaduse piiril. See jõgi, võib-olla sada jardi lai, on eraldav joon vaba ja demokraatliku Euroopa ning rõhutud ja autokraatse Venemaa vahel. Kaks ajaloolist kindlust mõlemal pool kujutasid endast selget meeldetuletust selle kohta, kui palju selle piirkonna pärast on sajandeid võideldud,“ kirjutab De Mint Narva külastamise kohta.

DeMint kirjutab, et USA-l on pikk ajalugu Balti riikide suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse eest seismisel, mis ulatub tagasi sõdadevahelisse perioodi, 1920. aastatesse. Tänapäeval tuleneb USA huvi Balti regioonis DeMinti sõnul eeskätt lepingulistest kohustustest NATO liikmena. „Need kohustused tähendavad, et me peame kaitsma linna nagu Narva USA elulise huvina,“ kirjutab DeMint.

DeMint mainib, et kuigi Eesti on väike, panustab ta riigikaitsesse nõutava kahe protsendiga SKT-st ning saatis oma sõdurid Afganistani ühte karmimasse piirkonda. Veel räägib DeMint Eesti juhtivast osast NATO küberjulgeolekudebatis ning sellest, et Eesti on majandusvabaduselt euroalas teisel ja maailmas üheksandal kohal.

„Miks on Eesti USA jaoks tähtis? Eesti kaitsmine ei tähenda ainult tüki territooriumi kaitsmist kuskil kauges kohas, millest enamik ameeriklasi pole kunagi kuulnud, näiteks Narvas. See tähendab ühiste väärtuste ja ideede kaitsmist, mida me jagame paljude Euroopa partneritega,“ kirjutab DeMint. „Need väärtused ja ideed on üha suuremas ohus selliste riikide poolt nagu Venemaa ja terrorirühmituste poolt nagu ISIS. NATO-s on rünnak ühe vastu rünnak kõigi vastu. Nii et kui öeldakse, et „Eesti on järgmine“, keda tabab Vene agressioon või ISIS-e jõhkrus, peaks tegelikult ütlema, et „Ameerika on järgmine“.

„Riikide nagu Eesti kaitsmine ja Vene agressiooni vastane heidutus on palju kergem ja odavam kui nende vabastamine,“ ütleb DeMint.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: NATO artikkel 5

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

http://epl.delfi.ee/news/eesti/kumnendi ... d=74106481

..hää oleks, kui saaks siia täismahus artikli :roll: 8)
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
taara
Liige
Postitusi: 885
Liitunud: 12 Jaan, 2011 21:13
Kontakt:

Re: NATO artikkel 5

Postitus Postitas taara »

Kümnendite suurim muutus NATO-s: hooletuses kirdenurgast on saanud tähelepanu keskpunkt
Urmas Jaagant, urmas.jaagant@epl.ee
Eesti Päevaleht


Eestisse on seni paigutatud liitlaste kompanii, Varssavist küsitakse aga vägesid juurde ja tahetakse pataljoni. NATO peab uuesti õppima Kesk-Euroopas vägesid liigutama.

„Milline oli NATO liitlaste kohalolu Eestis enne Walesi tippkohtumist, küsite? Üldiselt, see oli null,” annab üks Eesti riigikaitseametnik konkreetse vastuse. See on küll üldistus, aga vastab suures osas tõele. Ämari baasis olid kaks lennukit äsja alustanud Balti riikide õhuruumi valvamist ja see oli ka kõik, mis märkimist vääris.

Nüüdseks on olukord kardinaalselt muutunud. Enamik 2014. aasta septembris Walesi tippkohtumisel kokkulepitust on ellu viidud ja sellesuviselt Varssavi tippkohtumiselt on oodata lisa (vähemalt Eesti soovib seda). Omapoolset panust soovib suurendada ka USA.

"Kui Eestis puhkenuks kriis, pidanuks NATO saatma siia kaaskonna, kes hakanuks välja selgitama, mida on vaja teha."

Brüsselis NATO peakorteris kinnitavad kõrged ametnikud, et kuni Krimmi annekteerimiseni oli alliansi fookus Afganistanil. Plaanis oli n-ö reset-periood ja Walesi tippkohtuminegi pidi keskenduma suuresti Afganistanile. Siis aga alustas Venemaa Ukrainas sõda.

NATO riikide juhid leppisid kokku valmiduse tegevuskavas ehk RAP-s, mis pidi saama edasise aluseks. Senine reageerimisvõime vaadati üle. NATO-l on New Yorgi terrorirünnakutest alates olnud reageerimisüksus NRF. Aga isegi NATO kindralid ütlevad mitteametlikult, et üksus oli küll reageerimiseks mõeldud, aga küsimus on, kui kiiresti.

Karm hinnang peakorterist
„Varem viskas üks või teine riik sinna mõne kopteri või tanki, aga tegelikult see ei toiminud,” on karm hinnang NATO peakorterist. Pärast Walesi otsust on loodud väga suure valmidusega väeüksus VJTF, 5000 sõdurit, kes on valmis reageerima paari päevaga. Ja seda päriselt, mitte ainult paberil, sest tegelikult pole NATO Euroopas juba aastaid kuigi suuri vägesid liigutanud.

„Viimastel aastatel on keskendutud vägede Afganistani ja Iraaki liigutamisele,” ütleb anonüümsust paluv logistikaspetsialist Hollandis NATO ühendväejuhatuse staabis. „Ausalt öeldes sai seal teha, mida oli vaja.” Euroopa demokraatlikud riigid oma seadustega on aga midagi muud kui tuuline liivakõrb. „Nüüd tuleb meil uuesti õppida Kesk-Euroopas vägesid liigutama,” täpsustab ta.

"Ainus võimalus teada saada, kas kõik toimib ka päriselus nii, nagu on paberil kirjas, on korraldada õppuseid."

Esimese VJTF-i on välja pannud Hispaania, järgmine peaks olema Suurbritannia. Esimesse VJTF-i Eesti märkimisväärselt ei panusta, küll aga järgmistesse. Eestist ei saa ilmselt kunagi kõrges valmisolekus üksuse juhtriiki. Kõrgete kaitseväelaste sõnul pole Eesti kaitsevägi üles ehitatud nii, et suudaks seda teha. See eeldaks kolme tärni staabi tasandit, piltlikult öeldes tuleks siis sinna rakendada kogu Eesti kaitseväe juhtkond.

Walesis otsustatu elluviimiseks sai vast ühe suurema koormuse NATO kirdekorpuse staap Poolas Szczecinis. Korpuse komandör kindralleitnant Manfred Hofmann ütleb Szczecinis ajakirjanikega vesteldes, et tavaliselt on selliste ülesannete täitmiseks aega kaks-kolm aastat. „Me otsustasime, et ei taha siin luua paberist tiigrit. Kui meile anti ülesanded, siis see peab ka töötama,” kinnitab ta vaiksel, aga konkreetsel häälel.

"Leidub riike, kes ei suuda üldse mõista, miks NATO avaldatud solidaarsusest Ida-Euroopa riikidele väheks jääb."

Ülesande mahukust näitab kujukalt asjaolu, et enne Walesi tippkohtumise otsuseid töötas kirdekorpuse staabis 208 inimest. Nüüd on neid 400. See staap on saanud NATO-s unikaalse positsiooni: erinevalt teistest korpustest keskendub see ainult ühe piirkonna, NATO idapiiri riikide operatsioonidele. Seal töötab praegu kaheksa eestlast.

„Oleme siin alalises valmisolekus. Kõik teised korpused on ühe aasta kõrges valmisolekus, siis n-ö langetakse alla tagasi ja teine korpus võtab üle. Esimeste kord tuleb uuesti aasta-kahe pärast. Meie oleme sellel tasemel kogu aeg,” kinnitab Hofmann. Sel korpusel on 3500-meheline toetusbrigaad, mis korraldab korpuse elu, aga kui kuhugi on vaja vägesid saata, tegeleb selle toetamisega. Nii on kiirem.

Korpuse viimase pooleteise aasta töö keskmes on olnud NATO idatiiva riikides staabielementide käimasaamine. Need paistavad vähem silma kui Tapale saabuvad tankid ja Ämaris maanduvad lennukid, kuid on võtmetähtsusega, et kiire abi jõuaks kriisi korral Eestisse, Lätisse või muusse NATO idariiki.

Pilt
Graafik: Maret Müür

Staabielement NFIU on Eestis praegu kaitseväe peastaabi majas Tallinnas, ent suvel lüüakse käärid linti ja peastaabi territooriumil avatakse NFIU oma hoone. Staabielemendi ülemale kolonel Urmas Nigulile allub 40 eri rahvusest kaitseväelast, kelle ülesanne on olla NATO kirdekorpuse silmad ja kõrvad.

Kui Eestis puhkenuks kriis, pidanuks NATO saatma siia kaaskonna, kes hakanuks välja selgitama, mida on vaja teha, kust kuhu pääseb, kas laev mahub kai äärde jne. Pole suuremat mõtet kiirreageerimisüksusel, mis varustuse otsas istudes sellise info kogumist ootab, enne kui saab kriisipiirkonda minna.

„NFIU-de täisvalmiduse saamisel kaob selline vajadus ära. Sissetulevad üksused saavad NFIU-st kätte kogu info: milline on maastik, kus on liikumisteed, sadamad, kuhu mida liigutada,” kirjeldab kolonel Nigul. „VJTF-i esimesed üksused peaksid kohale jõudma tundidega, selleks peab olema tehtud kogu eeltöö ja olema ajakohane plaan.”

Niguli sõnul on 15. juunil avatud Tallinna staabielement juba praegu võimeline üht-teist tegema, olgugi et täisvalmidus saavutatakse Varssavi tippkohtumiseks. Kõige olulisem on saavutatav heidutus, mida osa juhtimise kohapeale toomine peaks andma. „Tuleb näidata, et NATO on siin kohal ja NATO-l on otsustavust,” sõnab Nigul.

Kui palju võib Venemaad ärritada?
NFIU-de kaudu liigub info õppuste ja nende üksuste kohta, mis on riigis kahepoolsete lepete alusel, näiteks USA eri üksused Eestis. Kogu info jookseb lõpuks kirdekorpuse staabi kaudu Hollandi väikelinna Brunssumisse, kus asub NATO ühendväejuhatuse staap. Sealsed kindralid vajavad adekvaatsete otsuste tegemiseks palju detailset infot ja seda laekub neile ohtralt.

Staabielemendid on praeguseks tegutsemisvalmis Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas. Hiljemalt aasta lõpus luuakse elemendid ka Rumeeniasse ja Bulgaariasse. Sellega saab paika trapwire ehk lõksunöör, nagu kindralleitnant Hofmann seda nimetab.

Ainus võimalus teada saada, kas kõik toimib ka päriselus nii, nagu on paberil kirjas, on korraldada õppuseid. Enne Varssavi tippkohtumist tuleb neid mitu. Esiteks õppus Brilliant Jump I, mille käigus katsetatakse häireprotseduure ja neile reageerimist. Sellele järgneb Trident Joust, kus harjutatakse kõiki RAP protseduure.

Seejärel toimub Brilliant Jump II, kus liiguvad ka reaalsed väeüksused. Praegune VJTF-i juhtriik Hispaania liigutab osa sellest kiirüksusest õppuse käigus Poolasse. Seda juhivad ja toetavad nii nagu võimaliku konflikti korralgi Poola kirdekorpuse staap ja staabielement.

Miks harjutatakse vägede NATO kirdeserva kaitsma saatmist sõdurite liigutamisega Hispaaniast Poolasse, aga mitte näiteks Poolast Eestisse? Põhjus on lihtne. „Tõeliste tuumharjutuste korraldamine otse vastu Venemaa piiri... Seda me ilmselt ei peaks tegema,” tõdeb üks ühendväejuhatuse kõrgeid ohvitsere. „Samuti on NATO valinud alalise kohaloleku asemel jätkuva roteerumise, sest see on see, kui kaugele me minna saame.”

Keegi ei soovi Venemaad ärritada, kuid ei ühes ega teises peakorteris pole ühelgi kaitseväe vormis inimesel illusiooni, et NATO sammud idapiiri riikide poole ja õppused ei võiks kaasa tuua pingete eskaleerumist. Kui vägede nähtavus kasvab ühel pool piiri, küllap kasvab see ka teisel pool. Sellega on arvestatud.

Jõudmine kõige selleni, mis NATO on pooleteise aastaga püsti pannud, pole alati sugugi sujuvalt läinud. Nagu tõdes üks ühendväejuhatuse ohvitser: igal riigil NATO 28-st on oma arusaam, mis on praeguses muutunud julgeolekuolukorras oht. Murede erinevuste tajumiseks piisab sellest, kui kuulata Lääne-Euroopa suurriikide ajakirjanike küsimusi NATO kõrgetele juhtidele. Peamiselt keskenduvad küsimused sellele, kas ja kui palju on ikkagi mõistlik Venemaad ärritada.

Samu seisukohti kõlab ka NATO riikide juhtide kohtumistel. Leidub riike, kes ei suuda üldse mõista, miks NATO juba seni avaldatud solidaarsusest Ida-Euroopa riikidele ikka väheks jääb ja nad aina juurde küsivad.

*Ajakirjaniku ringsõitu Brüsselisse, Brunssumisse ja Szczecinisse rahastas USA missioon NATO-s.

__________
Mida oodata suvel Varssavist?
Üha rohkem on kuulda signaale, et peale Walesis kokku lepitu on suviselt Varssavi tippkohtumiselt oodata NATO idatiivale lisa. Eesti ootused ei ole muutunud, meie poliitikud ja riigikaitsejuhid soovivad siia üht liitlaste pataljoni. Seni on siin roteerinud kompanii jagu teiste riikide sõdureid.

Eesti on koos Läti ja Leeduga kokku leppinud, et kõik kolm riiki küsivad pataljoni, mis koos neid pataljone toetavate üksustega kokku tähendaks Balti riikidesse sisuliselt brigaadisuurust üksust. Need pataljonid peaksid olema mitmerahvuselised, mis tähendab, et tervet koosseisu ei pane välja üks riik, vaid see pataljon võiks koosneda eri riikide kompaniidest.

USA on juba teatanud, et kavatseb saata Euroopasse terve brigaadi sõdureid. Kuhu nad paigutatakse, pole veel teada. Selle liigutusega oleks USA-l Euroopas kokku kolm brigaadi. Peale selle tuuakse Euroopasse – ilmselt Saksamaale – veel varustus neljanda brigaadi tarvis.

__________
Ehitatakse nii teid kui ka eri hooneid
Kuna liitlasi on Eestis järjest rohkem, on nii valitsus kui ka liitlased ise hakanud parandama siinset kaitsetaristut. Puhtalt oma kuludega ehitab USA Tapale tehnika hoiustamise ja remondihooned. Neid ehitavad nad endale ja seega katab USA ka kõik hilisemad hoolduskulud.

Tapal tuleb korda teha umbes kilomeetri jagu raudteed, mille kõrvale tulevad soomukite jaoks estakaadid. See kiirendab mahalaadimist, mida seni on tehtud ükshaaval kraanaga. Samuti taastatakse keskpolügooni ja Tapa vaheline teelõik, mis jääb ainult militaarkasutusse. Selleks on vaja korda teha ka raudteeülesõit.

Ämarisse kerkivad ühiselamu, lennukite hooldushoone ja angaarid. USA panustab Ämarisse umbes 25 miljonit eurot.
Lemet
Liige
Postitusi: 20799
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: NATO artikkel 5

Postitus Postitas Lemet »

...Kui Eestis puhkenuks kriis, pidanuks NATO saatma siia kaaskonna, kes hakanuks välja selgitama, mida on vaja teha, kust kuhu pääseb, kas laev mahub kai äärde jne. Pole suuremat mõtet kiirreageerimisüksusel, mis varustuse otsas istudes sellise info kogumist ootab, enne kui saab kriisipiirkonda minna...

...Niguli sõnul on 15. juunil avatud Tallinna staabielement juba praegu võimeline üht-teist tegema, olgugi et täisvalmidus saavutatakse Varssavi tippkohtumiseks. Kõige olulisem on saavutatav heidutus, mida osa juhtimise kohapeale toomine peaks andma. „Tuleb näidata, et NATO on siin kohal ja NATO-l on otsustavust,” sõnab Nigul....
Ja nüüd meenutame siia kõrvale aastatepikkust trummipõristamist teemal, kuidas olla olemas kõik plaanid, kuidas kõik ettevalmistused NATO abi saabumiseks on tehtud ja mil määral nendes väidetes kahtlemine olla saatanast. Mõnel seltsimehel oleks häbenemiseks põhjust...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
ribikardin
Liige
Postitusi: 398
Liitunud: 25 Jaan, 2009 15:13
Kontakt:

Re: NATO artikkel 5

Postitus Postitas ribikardin »

Lemet kirjutas: Ja nüüd meenutame siia kõrvale aastatepikkust trummipõristamist teemal, kuidas olla olemas kõik plaanid, kuidas kõik ettevalmistused NATO abi saabumiseks on tehtud ja mil määral nendes väidetes kahtlemine olla saatanast. Mõnel seltsimehel oleks häbenemiseks põhjust...
Jah, ja võrdleks seda mõne muu teemaga, kus needsamad trummipõristajad räägivad, kuidas kõik hanked,arenguplaanid, ja muu sinna kuuluv on tõsise analüüsi tulemus ja kes neis kahtleb - ei jaga asja.
Lemet
Liige
Postitusi: 20799
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: NATO artikkel 5

Postitus Postitas Lemet »

Minu arusaam igakülgsest NATO abist ja valmidusest seda vastu võtta on küll selline, et kõik sedasorti eelnevad uurimistööd ja ettevalmistused on varakult tehtud ja vajadusel käivituvad õppustel ka praktikas läbimängitud tegevusliinid. Koos kõigi varuvariantidega. Näiteks kui Paldiskis on maabumine võimatuks tehtud, tullakse Pärnusse või Muugale. Ja kuidas sealt edasi toimitakse. Mitte et siis, kui seesinane ollus ventilaatorisse lendab, alles siis saabuvad tähtsad mehed ja hakatakse uurima, kas, palju, kuhu ja kuidas asi üldse toimib. Või toimida võiks. Ilmselgelt erinevad aga minu arusaamad valmisolekust ja ettevalmistustest märkimisväärselt nende omadest, kes siinsamas kinnitasid, et kõik ettevalmistused ja plaanid on olemas...

Edit: Selgituseks- minu postitus oli vastuseks postitusele, mille kellegi valvas käsi on siit vahelt ära limpsanud...
Viimati muutis Lemet, 02 Apr, 2016 12:05, muudetud 1 kord kokku.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
kaugeltuuriv
Liige
Postitusi: 7853
Liitunud: 13 Sept, 2011 17:35
Kontakt:

Re: NATO artikkel 5

Postitus Postitas kaugeltuuriv »

Kuna norra ja rootsi keel kattuvad(murraku vahe põhimõtteliselt),siis tõlgiks seda materjalide liigutamist Rootsi.
Ehk siis kriisi olukorras,liigtataks need sinna kas õhu või mere kaudu via Norra.
Rootslastele teeb muret järjest laienev Venemaa agressiivsus.Põhimõtteliselt see ekspert seal seletas,et tegemist poleks neutraalsuse rikkumisega,sest olukorras,kus on selge ohuolukord,käivituks Skandinaavia riikide vahelise kaitsekoostöö leppe see punkt,kus nad selle alusel paluks endale toetust.Ja kuna Norra ja Taani on NATO liige,siis nendele garanteeritud õhukaitse element oleks ka Rootsis sell juhul esindatud.
Veelkord täpsustuseks,need materjalid ja raketid ei tule alaliselt homme ega täna,vaid siis,kui on tekkinud ohtlik olukord Rootsi julgeolekule.Momendil tuuakse õppuste jaoks kohale selleks ettenähtud kogus.
Huvitav on minule,et Soome on sellest asjast seni suu kinni hoidnud,kuigi peaks ka vist selle Skandinaavia kaitsealase leppega ühinenud olema,kujutan ette selle pärast,et mitte Venemaad häirida.
Rootsi on nüüd selle välja käinud,et vajadusel palutakse täiendavat õhukaitset,mis tegelikkuses tähendaks ametliku neutraalsuse lõppu,minu arvates.Kuigi jah,Rootsi oli ju Külma sõja ajal NSVLiidu sihtmärk ja nüüd sihtmärk Venemaale samamoodi.
Ja eks õppuste üheks eesmärgiks on ju alati vaadata,kuidas süsteem toimib,et hiljem teha korrektiive.Nii,et loogiline,kui plaanitud need tuua ohuolukorras,siis ka tuleb harjutada ja mitte papist mudelitega.
Nii,et jääme huviga ootama Moskva poolset kommentaari.
Mind huvitab,kuidas Kreml sellel reageerib ja kas selline õhukaitse oleks ka toimiv näiteks Läänemere sellel alal,kust kaudu tuleksid USA ja NATO varustuslaevad ja kiirreageerimiseskaader?
Kas lahkuva NATO vägede juhi Breedlovi üks tegu oli tagatubades garanteerida õhukaitse saabumine Rootsi,juhul,kui seda vajatakse Läänemere operatiivruumis?Ning kas võib see olla üheks NATO idatiiva elemendiks,et luua korralik võrgustik Baltikumi õhuruumis?
mart2
Liige
Postitusi: 6419
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Asukoht: Põlvamaa
Kontakt:

Re: NATO artikkel 5

Postitus Postitas mart2 »

Lemet kirjutas:Minu arusaam igakülgsest NATO abist ja valmidusest seda vastu võtta on küll selline, et kõik sedasorti eelnevad uurimistööd ja ettevalmistused on varakult tehtud ja vajadusel käivituvad õppustel ka praktikas läbimängitud tegevusliinid. Koos kõigi varuvariantidega. Näiteks kui Paldiskis on maabumine võimatuks tehtud, tullakse Pärnusse või Muugale. Ja kuidas sealt edasi toimitakse. Mitte et siis, kui seesinane ollus ventilaatorisse lendab, alles siis saabuvad tähtsad mehed ja hakatakse uurima, kas, palju, kuhu ja kuidas asi üldse toimib. Või toimida võiks. Ilmselgelt erinevad aga minu arusaamad valmisolekust ja ettevalmistustest märkimisväärselt nende omadest, kes siinsamas kinnitasid, et kõik ettevalmistused ja plaanid on olemas...
Edit: Selgituseks- minu postitus oli vastuseks postitusele, mille kellegi valvas käsi on siit vahelt ära limpsanud...
Ilmselt viitab ksf Lemet minu vastusele.
a) ei tea kes ja kuidas neid kommentaare eemaldab (ja miks? :dont_know: );
b) seoses plaanidega: ükskõik kui hea on plaan - ajas vajadused ja tingimused muutuvad. Isegi Vastava staabielemendi Eestis olemise korral saadavad panustavad riigid siia oma täiendavad esindajad.

Ennemuistsete ladinlaste vanasõna: Kui inimesed planeerivad, siis jumalad naeravad. :wink:
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
kuido20
Liige
Postitusi: 3422
Liitunud: 06 Jaan, 2004 10:56
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: NATO artikkel 5

Postitus Postitas kuido20 »

Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: mustlesk ja 1 külaline