Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[kuido20]

Kokkuvõtteks
a) 2,4% SKTst ehk veerandi jagu eelarve suurendamisega kaitseväe 2x kasvatamine ning uute võimete loomine, tekitab minus küsimusi. Mina seda kõike alla 4% SKTst ei oskaks teha.
b) Liitlaste brigaad siin, tähendab märkimisväärselt suure hulga taristu ehitamist. Püüdurhävitajatest, laevadest ja õhutõrjest rääkimata.
c) Sõjaväestatud piirivalve loomine nõuab samuti ressursse, mida SiM peaks võtma oma vahenditest. Kusjuures kulutama peab ta seda kõike mitte oma põhiülesande täitmiseks.

Või olen ma asjadest valesti aru saanud?

No ehitada Eestis ju osatakse, hakkab otsast pihta ja 5-10 aastaga on brigaadi jaoks vajalik taristu valmis ehitatud, NATO annab ka lisa, sest ega 2013 aasta enam tagasi tule.

Ikkagi veel rõhutan, et Eesti 2017 aasta eelarve on 9,42 miljardit EUR
https://valitsus.ee/et/uudised/valitsus ... igieelarve

Riigieelarve tuleb saada 2 korda suuremaks, selle võrra tuleb ka raha absuluutväärtuses rohkem riigikaitsesse ja muidu mõnusam elu koos kõikide suleliste ja karvalistega, kes siis kohale hakkavad voorima.
Suures plaanis on poliitiku poolt avalikult välja öeldud, et riigikaitsesse tuleb suurem % panustada, mis on igati tervitatav.

[Martin Herem]

Nõus, et riigieelarvet tuleb kasvata. Nõus, et raha riigikaitsesse tuleks rohkem panna. Nagu mujalegi.
Ei tea kuidas riigieelarvet, sh kaitseeelarvet kasvatada. Muidugi on variant küsida USAlt või laenata kuskilt. Esimene on ühekordne süst, mille toel saadud tulemusi peab suutma ise ülal hoida. Teine on ... oi jumal ... järgmiste aastate eelarvet sööv tänane spurt. Aga kui spurdi tulemusel on sarnaselt USA rahaga saavutatud võime, mille ülalpidamiseks raha ikkagi ei ole, siis oleme Kreeka ja laename laenu tasumiseks uuesti.
Seepärast ei tea ma ka, kuidas saavutada deklaratsioonis nimetatud võimete loomist.
Suurendades tänase riigieelarve raames kaitseeelarvet vaid 0,4 protsendipunkti, ei saa kogu kirjeldatud toredust päris kindlasti.
Poleks midagi selle vastu, kui keegi näitab, kuidas täna 2x odavamalt elada ja uusi asju senisest 2x odavamalt hankida.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Seepärast ei tea ma ka, kuidas saavutada deklaratsioonis nimetatud võimete loomist.
Suurendades tänase riigieelarve raames kaitseeelarvet vaid 0,4 protsendipunkti, ei saa kogu kirjeldatud toredust päris kindlasti.

EKRE presidendikandidaadi riigikaitsealane paber ongi vaid üldine esmavajalike ülesannete // tegevuste loetelu - paber ei kajasta mooduseid püstitatud tulemiteni jõudmiseks ja/või rahastamiseks. Kusagil pole vihjetki, et kõik saab(-peab saama) teoks 0,4 protsendipunktise kaitseeelarve tõusuga.

Samas nimetab paber muid(-eelarveväliseid) võimalusi riigikaitse olukorra parandamiseks.

[Martin Peeter]

Nüüd ei suuda ökonomistist malevlane selle laenuraha suhtes suud pidada. Hakkamata majandusteadusesse süvenema, võiksime endalt küsida 3 küsimust:

1. Meie liitlased, kellele me nii väga oma julgeoleku tagamisel loodame, on kõik (või pea-aegu kõik -oleneb lootmise optimismist) defitsiidis eelarvetega ning meist oluliselt suurema riigivõlaga. Kas nemad peavad võlgu võttes meie julgeolekut tagama, kui meie ise võlgu võtta ei taha?

Siit tegelikult tekib ka esimene vastuargument Helme plaanile saada 500 milj USD sõjalist abi. Jah, USAl on programme, millega oma liitlasi aidata ja me saame neist ka osa. Kuid kui minna oma ca 10% SKT-st riigivõlaga ja enam-vähem tasakaalus eelarvega hea liitlase juurde abi küsima, kelle föderaaleelarve defitsiit 2015 oli 2,4 % SKT-st ja riigivõlg 104,17 % SKT-st, siis võiks küsimuse ümber formuleerida nii: kas see on õiglane ja kuidas see paistab liitlasele? Abistatakse ikka üldiselt seda, kes ise kõik mõistliku enese abistamiseks ära teeb.
Venemaa vahetus naabruses asuv väikeriik oleme meie ja oht meie julgeolekule on liitlastest tunduvalt suurem.

2. Maailma riigid oma valdavas enamuses teevad defitsiidis eelarveid. Kas nad kõik on täiesti vastutustundetud ja meie - ühena vähestest - käitume vastutustundlikult? Kusjuures need eelarved on miinustes vastavalt vajadustele ikka sajandite vältel. USAl näiteks oli kõrgeim riigivõla tase SKT-sse kusagil 1940-date lõpul ca 120% SKT-st, vahepeal 1980-date alguseks vähenes ca 32%-ni. Siis tuli Reagan ja lõpetas N. Liidu - võlg tõusis üle 50 % SKT-st.

https://www.cia.gov/library/publication ... /2222.html

http://www.tradingeconomics.com/country ... ebt-to-gdp

3. Kas kaitsepoliitika ja kaitsejõudude areng peab peegeldama julgeolekukeskkonna muutusi? Ilmselt ei jää riskitase järgmise 30 aasta jooksul samaks (mis on pikaajaliste riigivõlakirjade tähtaeg). Putin ei ole 30 aasta pärast enam president ning vahepeal peab midagi muutuma, sest majandus ei pea sellele vastu.

[Bjorn]

Ei tea kuhu teemasse sobib: http://ekspress.delfi.ee/teateid_elust/ ... d=75738299
Kas kellelgi täis teksti oleks jagada?

[Roamless]

Täistekstis pole ka olulist infot, lühidalt kahtlustatakse mitte reetmises ja teiste luureorganite heaks töötamises, vaid salajase dokumentatsiooni hooletus käitlemises ja koju viimises ning ta ka ise tunnistab süüd ehk kokkuleppemenetlus.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

..täistext ei anna tõesti mitte s_ttagi..
Siiski on jälgitav ebaõnnestunud karjäärijoon: VahiPataljoni staabiülemast (vanemohvitseri ametikoht) Toetusväejuhatuse nooremstaabiohvitseriks

Kapten Ivo Jurak (38) viibib juba kuu aega riigisaladuse avalikustamise pärast vahi all.
Jurak teenis eelmise aasta lõpuni kaitseväe toetuse väejuhatuse liikumise koordineerimise keskuses nooremstaabiohvitserina.
See keskus korraldab kaitseväe strateegilist transporti, tagades ka Eestisse saabuvate NATO vägede ja varustuse liikumist.
Kaitsepolitsei kahtlustab, et Jurak viis töölt kaasa riigisaladust sisaldavaid dokumente ja hoidis neid kodus.
Juraku advokaadi Natalia Lausmaa sõnul tunnistab tema klient end süüdi.
Riigiprokuratuuri abiprokurör Triinu Olev ei soovinud Ekspressile öelda, milles ohvitseri kuritegu täpsemalt seisneb.
Jurakut kahtlustatakse karistusseadustiku paragrahvi 241 järgi. See tähendab, et riigisaladuse avalikustamine pole seotud riigireetmise ega salakuulamisega.
Süüdimõistmisel võib Jurakut oodata rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.
Jurak on varem teeninud scoutspataljoni luureülemana ja vahipataljoni staabiülemana.

[kuido20]

Nüüd ei suuda ökonomistist malevlane selle laenuraha suhtes suud pidada.

1. Meie liitlased, kellele me nii väga oma julgeoleku tagamisel loodame, on kõik (või pea-aegu kõik -oleneb lootmise optimismist) defitsiidis eelarvetega ning meist oluliselt suurema riigivõlaga. Kas nemad peavad võlgu võttes meie julgeolekut tagama, kui meie ise võlgu võtta ei taha?

Võlg on võõra oma ehk laenuleib ja laastutuli ei kesta kaua.
Võttes 100 laenu tuleb see ka mõne aja pärast tagasi maksta aga soovitavalt niimoodi, et sellest 100-st on vahepeal näiteks 120 saanud, nii et peale 100 tagasi maksmist oled omadega 20 kasu saanud.

Aga raha on maailm ja eriti Euroopa täis, ehk juba negatiivsed intressid jutuks ning häda on selles, et rahaga midagi tarka teha ei osata, et teda kasvama panna.
Sõjariistade ostu on väga raske tulu teenima panna, ehk kokkuvõttes saad kulutada seda raha, mis sul olemas on või idee,kuidas seda laenuraha tagasi teenima panna.

[kuido20]

Poleks midagi selle vastu, kui keegi näitab, kuidas täna 2x odavamalt elada ja uusi asju senisest 2x odavamalt hankida.

Või siis tuleb 2 korda rohkem teenida, "inseneriusku" jüngritele igatahes need positiivsed suundumused, kus Kaitsevägi ennast mehhaniseerib ja tehnikaga varustab igatahes sümpatiseerib, kuna noormehed saavad ennast ajateenistuses täiendada ja peale
tehnikumi/ülikooli lõpetamist keerukamaid ja kallimaid seadmeid välja nuputama hakata, mille tulemusena suurema palgaga töökohti Eestisse tekib.

Näiteks MILREMI maasõiduk sai otsapidi tõuke sellest, et bussifirma tegeles EKV sotrate hooldusega ja tehnikaga käe valgeks saanuna hakati ise uusi asju välja nuputama.

[Fucs]

Krt neid teemasid, kuhu üks või teine asi sobitub, on nii palju juba, et ajab pea sassi ja ei oska valida

Sisejulgeolekut puudutava kohta lugesin just huvitavat magistritööd, mis haakub mitme teemaga siin.

Eriti:
1.4.
Vene Föderatsiooni võimalused Eesti massiliste korratuste õhutamisel (alates LK 29)

...ja ka
1.2.
Sümbolite tajumine läbi propaganda (alates LK 14)

https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstre ... sAllowed=y

[Mercurius]

Kokkuvõtteks
a) 2,4% SKTst ehk veerandi jagu eelarve suurendamisega kaitseväe 2x kasvatamine ning uute võimete loomine, tekitab minus küsimusi. Mina seda kõike alla 4% SKTst ei oskaks teha.

Ma kahtlustan, et 34 eru ja reservohvitseri ütlesid 4,2% aga hr. Helme vaatas, et nagu liiga räige arv ja vahetas numbrite asukoha ära

Võlg on võõra oma ehk laenuleib ja laastutuli ei kesta kaua.

Õige, kuid parem laenuleib, kui näljasurm.
Ehk siis parem kontrollitud välisvõlg kui okupatsioon.

Peame ju normaalseks maja 30 aastase laenulepinguga ostmist, kui mingi aja möödudes on maja tagasimaksed väiksemad, kui ühetoalise korteri üürimine. Juhus? Inflatsioon!

Tõsta 2,4%ni. See peaks olema üle 100 mln tänasele juurde. Huvitav, mida selle eest eelkõige hangitaks ja rõhutan - ülal peetakse?

Vanamoodi:
Kaitseelarve: 450M€ , 1/3; 1/3; 1/3 põhimõttel: pesonalikulud: 150M€; majandamiskulud: 150M€; hanke- ja investeeringukulud: 150M€.

Uutmoodi:
Kaitseeelarve: 450M€ omaraha + laenuraha põhimõttel: personalikulud: 225M€; majandamiskulud: 225M€; hanke- ja investeeringukulud: 225M€.

Samas ei pea investeeringuid maksimum-määras kasutama, kui haldusvõimekus (isegi personalikulude ja majandamiskulude olemasolul) nendest üle ei käi.

[mart2]

...
Peame ju normaalseks maja 30 aastase laenulepinguga ostmist, kui mingi aja möödudes on maja tagasimaksed väiksemad, kui ühetoalise korteri üürimine. Juhus? Inflatsioon!

Tõsta 2,4%ni. See peaks olema üle 100 mln tänasele juurde. Huvitav, mida selle eest eelkõige hangitaks ja rõhutan - ülal peetakse?

Vanamoodi:
Kaitseelarve: 450M€ , 1/3; 1/3; 1/3 põhimõttel: pesonalikulud: 150M€; majandamiskulud: 150M€; hanke- ja investeeringukulud: 150M€.
Uutmoodi:
Kaitseeelarve: 450M€ omaraha + laenuraha põhimõttel: personalikulud: 225M€; majandamiskulud: 225M€; hanke- ja investeeringukulud: 225M€.
Samas ei pea investeeringuid maksimum-määras kasutama, kui haldusvõimekus (isegi personalikulude ja majandamiskulude olemasolul) nendest üle ei käi.

Kohe nii hullu panna? Kaitse eelarveks laenu võtmine ei ole päris sama kui korteri ost või autoliising. Sa ei kasuta ju korterilaenu enda üldise heaolu tõstmiseks - personalikuluks (turismireisid, teatri külastused, uued riided)?
LaenuLihtsustatud selgitus: 450M€ + laen - kui personalikulud üles viidud ja hanked tehtud, siis hiljem personalikulusid ega majanduskulusid langetada ei saa...
Peale laenuraha lõppu jääb kasutamiseks tegelikult 450M€ miinus laenu tagasimaksed. 225M€ juba fikseeritud personalikulu + (min.)200M€ majanduskulusid + ... hanked? Iga-aastase majanduskasvuga lisanduva raha sööb ära üldine elukalliduse tõus.

Nüansse on palju, kuid põhiline on see, et suure laenuraha kasutamine hangeteks paneb piduri hilisemale arengule. Kaitsevägi põdes eelarveliselt Iisraeli relvaostu päris pikalt...

[Mercurius]

Nüansse on palju, kuid põhiline on see, et suure laenuraha kasutamine hangeteks paneb piduri hilisemale arengule.

Nõus, nagu ennist mainitud:

Samas ei pea investeeringuid maksimum-määras kasutama, kui haldusvõimekus (isegi personalikulude ja majandamiskulude olemasolul) nendest üle ei käi.

Loomulikult tuleb siin leida pikaajaline plaan, et võimekuste komplekt ja elukaared oleksid optimaalsed. Laenu kaasamise mõte ongi kriitiliste võimelünkade (või mahtude) ajas kiiremini kätte(ja käiku)saamine. Selle eest tulebki (kahjuks) kokkuvõttes natukene rohkem maksta.

[mart2]

... Loomulikult tuleb siin leida pikaajaline plaan, et võimekuste komplekt ja elukaared oleksid optimaalsed. Laenu kaasamise mõte ongi kriitiliste võimelünkade (või mahtude) ajas kiiremini kätte(ja käiku)saamine. Selle eest tulebki (kahjuks) kokkuvõttes natukene rohkem maksta.

Ehk teisisõnu: laenu võiks võtta siis, kui kogu järgnev pakett on kokku löödud - personalikulud, üldised majandamise ja tehnika hooldamisekulud, lepingute järgsed kulud seoses organisatoorsete ülesannetega (erinevate rahvusvaheliste koostööprojektide osamaksed), püsihanked strateegiliste varude säilitamiseks, uued vajalikud hanked ja laenu tagasimaksed. Viimne tuleb alati KaMin eelarvest, mitte kunagi mujalt.
Tänu sellisele hulgale muutuvatele teguritele ongi praegu ilmselt nii keerulised ajad isegi mitte-enam-nii-ambitsioonika riigikaitsekava rakendamisega.

Jõudu Martinile!

[aj1972]

Mis te arvate,et need laenud makstakse tänases vääringus tagasi
http://www.nationaldebtclocks.org/
Inflatsioon sööb laenu ära tänu raha juurdetrükile st. tänase 100 miljonit maksad tagasi homme nagu 10 miljonit.
Kui nüüd inflatsioon jääb väikseks siis Euroopa Keskpank ostab laenu oma bilanssi tagasi ja sinna ta jääb mis juba tänasel päeval toimub! Igakuine 80 miljardit EUR laene ostetakse keskpankade poolt ühiselt kokku!