Uued relvasüsteemid EKV-le

[madiss]

Hollandist soetatud jalaväe lahingumasinad CV9035 saabuvad Eestisse oktoobris ning kohe pärast masinate Eestisse jõudmist alustatakse mehhaanikute väljaõpet, ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja. Kokku jõuab Eestisse sel aastal 14 jalaväe lahingumasinat ning kõik masinad peaksid olema Eestisse tarnitud 2018. aasta lõpuks.

[HeiniR]

Pean tunnistama, et hoolimata hangete listis toodud kahe brigaadijagu käsitulirelvade ja suuremahulise (ca 40 mio €) laskemoona hankimises on seis uute relvasüsteemide hankimisel hädine. Mind ei häiri hetkel, et KL-le jäävad vanad relvad jne, minu jaoks on see teisejärguline küsimus.
Aga häirib mind see, et me tegelikult ikkagi lükkame edasi omaenda võimekuste loomist. Läbi kukkus varasem arengukava, mis sisaldas nii tanke+ IFV-sid jne. Saame aru sellest, et see oli liiga ambitsioonikas ja raha lihtsalt ei jätku. Siis võeti eesmärgiks, et IFV+iseliikuvad+TT. Härrased, 2022 ei ole enam kaugel, kohe on käes 2017(mille kaitsehangete jaotus ongi juba ju tehtud). Ära suudame katta vaid IFV hanke, pool TT hankest (Javelin) ning katmata jääb üks, kuid siiani väga oluline asi ehk iseliikuvad suurtükid, millest asjakohased tegelased isegi enam ei räägi. Selline vaikimine on minu jaoks kummaline. Kui ka see jääb arengukavast lähtuvatest hangetest välja, siis seda võiks tunnistada. Meie lõunanaabrid, keda ennem sai nende kehva seisu tõttu tögatud, on meist nüüd mõlemad, sh lätlased(!) ette jõudmas. Seejuures ei tundu neile M109 hankimise puhul vajalik eelnev kogemus II MS aegse raua või D30-ga.
Kui oleme valinud konseptsiooni/tee, kus iseliikuvad suurtükid jäävad ära ja püüdes pioneeridena hakata kasutama kaudtule traditsiooniliste vahendite ehk suurtükkide asemel uuema aja kaugmaa TT-vahendeid, siis kas see ei ole oluline muutus meie nö kaitsedoktriinis? Ma ei ole küll suurtüki asjanduse ega TT-ala spetsialist, kuid julgen siiski väita, et need ei asenda üksteist, vaid ainut täiendavad teineteist.
Ma üritan olla EV kaitseasjades optimist ning näha tavapäraselt head, kuid vahepeal on tahtmine hüpata Lemeti ja Trummi paati ning öelda, et midagi me teeme siiski liiga vähe või valesti. Lätlased ütlevad eestlaste kohta, et oleme pikalt mõtlejad ja uimased - mõnikord tasub see end ära, kuid viimasel ajal tundub, et meist sõidetakse mitte ainult majanduses, vaid ka riigikaitse valdkonnas(!) lihtsa pedaalivajutusega ette.
Mitte, et esikoht Baltikumis omaette eesmärk oleks, kuid praegune asjade kulg tundub mulle kehv.
Taome muudkui rinnule, et järgmine aasta on meil suurim kaitse-eelarve ajaloos, "Eesti saab jälle paremini kaitstuks", aga kus tulemust näha saaks? Nt kui võtame eilse uudise ja suuremad hanked kuni 2020, siis midagi uut seal enam silma ei hakka. Meil räägitakse, et kaitse hangeteks on 150mio eurot, aga suurhankeks peame 2mio eurost Scoutpati käsitulirelvade hanget. See võis olla 15 a tagasi suurhange, aga täna on see naeruväärne. Ja kui see välja jätta, siis peale IFV-de hankimise meil nagu muud näidata ei olegi.
Teeme siis uue arengukava, kuhu kirjutamegi sisse, et ostame sõdurpoistele joped ja sussid, olgugi meil 150mio eurot nende asjade jaoks.
Ma arvan, et ei ole ainuke siinse foorumi liige ja seega ka sõjandus/riigikaitse huviline, kes sellistele küsimustele vastuseid soovib. Ajad on ärevad ja me alles nüüd ostame omale tavamoona, mis sööb oluliselt meie vajalike võimekuste raha.
Kiidan väga heaks leedukate lähenemise, et kui ei saa korraga osta "traditsioonilist" NASAMS patarei varustust ja vahendeid, siis ostame minimaalse paketi, mis loob juba päris palju heidutust vaenlasele ja annab meile võimaluse uue relvaliigi juurutamisega pihta hakata.
Raha meil juba nagu oleks, aga tulemust ma nii palju ei näe. Eestlasena tahame end positiivses mõttes näidata siilina ("iga okas loeb"), aga lõpuks võib see siili aeglane liikumine hakata näima hoopis negatiivse nähtusena.

[tommy]

Kui oleme valinud konseptsiooni/tee, kus iseliikuvad suurtükid jäävad ära ja püüdes pioneeridena hakata kasutama kaudtule traditsiooniliste vahendite ehk suurtükkide asemel uuema aja kaugmaa TT-vahendeid, siis kas see ei ole oluline muutus meie nö kaitsedoktriinis

Ma ei saa paraku aru, kus ja kes on otsustanud/välja öeldud, et iseliikuvate hange ära jääb...???

[aj1972]

Ma arvan samuti,et liikurid ära ei jää -toimub suur planeerimine, Hanso kirjutas septembris kuidas uus hankete moodustis hakkab raha kokku hoidma ning Herem kirjutas Sõduris kuidas toimub rahade ja võimekuste suur planeerimine.
Loodame need tegevused saavad enne 2022 aastat valmis mis ajaks liikursuutükid lubatud. Arvatavasti ongi teostus hea aga välja näeb ta tõesti nii kuidas hea foorumikaaslane ennem kirjutas.
Mind isiklikult häirib kõige rohkem Terrase umbes aasta tagune väide,et oleme varustatud sama hästi või paremini kui meie potensiaalne vaenlane.

[HeiniR]

tommy, millal siis?! 2017.a raha on ära jagatud, seal ei tehta iseliikuvatest juttugi. Paate hooldame 6 mio euro eest ( http://www.mil.ee/UserFiles/sisu/kaitse ... aanist.pdf ) , aga oluliste hangetega venitame. Võibolla ongi asi ebaõnnestunud kommunikatsioonis, aga kui isegi KVJ, rääkimata Kministrist, ei räägi enam nii olulise asja hankimisest ja taovad juba viis aastat järjest "IFV ja JAVELIN ette ja taha" juttu, siis tundub mulle, et oleme nõrgad...

[Kapten Trumm]

Leedukate NASAMS teemal ärge väga meelt heitke - selline minimalistlik pakett pole tegelikult kuigi tõsiselvõetav õhutõrje kah.
Oma ülesande täitmise kontekstis (millised on eri süsteemidel erinevad) ütleks, et meie Mistralid, Giraffed ja Sergeid täidavad oma ülesannet paremini kui natuke NASAMS-i seda keskmaa õhutõrjet (ilma muude õhuruumi kaitse vahenditeta).

[trafomees]

Loogilise jätkuna ootaks iseliikuvate hanget ja peale seda juba keskmaa õhutõrjet. Pärast neid hankeid oleks mõistlik osta rannakaitseraketid.

[HeiniR]

Trumm, ma arvan,et vastupidi, seda NASAMSI minimaalset paketti ei tasu alahinnata. Selleks ajaks kui meie siin "traditsioonilise" patareide raha kokku kogume, on leedukatel olemas relvasüsteemi erinevad spetsialistid ja ohvitserid, kes vajadusel on võimelised välja õpetama ja/või opereerima tervet pataljoni.
Leedukatest veel positiivses valguses seda,et nad on teinud ÕT osas peale Ukraina sündmuste algust olulisi tehinguid - hankinud juurde Stingereid (laskemoona), hankinud Grome Poolast ning nüüd veel lisaks alustavad NASAMSiga. Madalalalt ja aeglasemalt lendavate sihtmärkide jaoks on võimalik lisaks kasutada Boxeri 30mm. Nende puhul on see reaalsustaju viimasel ajal paremini tuntav.

Eesti puhul ei eeldagi,et hakataks umbes lahmima, aga teeme siis vähemalt oma tagasihoidlikuks kärbitud arengukava hästi ning pigem varem kui hiljem.

[Kapten Trumm]

Soomlaste NASAMS pataljonitaseme üksus läks maksma 340 miljonit eurot kompleksid ise, 100 miljonit raketid (need osteti eraldi) ja vist 30 miljonit need SISU soomusveoautod.
Sellist pappi pole isegi Leedul. Selle suure raha eest on usutav mull Helsinki ümbruses, 25 km kaugusele ja mingi 10 km kõrguseni.
Sellega olen aga nõus, et peale natukese Mistralite tuleks kantavat esmatasandi (manpads) õhutõrjet soetada veel, ilma radarinännita. Lihtsalt relvad, väljaõpe ja simulaatorid.

[Kulibin]

Vabandust aga kes siin eelnevalt väitis, et ZU-23 on õhutõrje ? Sellisena nagu nad EKV valduses on ? Ilmselt on tegu vale foorumiga.

[Tapper]

Endise sergeilasena, see mehaaniline arvesti võimaldab kopteri allatoomise või häirimise, ründe ja hävituslennuväevastu on muidugi ulme

[nimetu]

Eks igal asjal on oma eesmärk.

Rakettidega objektikaitset tavaliselt ei rakendata. Objekti kaitseks piisab sellest, kui sundida vastase õhuründevahendid oma ülesande täitmisest loobuma ehk tegelikult võib mingit kindlat objekti kaitsva üksuse ülesanne olla täidetud ka siis, kui mitte ühtki vastase õhuründevahenditest isegi ei kriimustatud - kui vaid need ei julgenud tulla meie objektile piisavalt lähedale. Vastase peletamiseks sobivad just kahuriüksused tänu oma suurele laskemoona tagavarale ja tuletihedusele. Need omadused raketiüksustel puuduvad, samas on nende aktiivsel moonal võrreldamatult suurem tõenäosus sihtmärki tabada.

Ehk siis põhiline vahe rakettidel ja kahuritel jääbki ala-kaitse vs objekti kaitse. Ühte rakendatakse mobiilsemate üksuste kaitseks, teist vähem mobiilsemate kaitseks (tagala ja suurtükid). Sellest tulenevalt on ka nende rakendusviisid erinevad. Lisaks on neid võimalik vastavalt vajadusele kombineerida.

[Drax]

Leedu ostab omale keskmaa õhutõrjesüsteemi NASAMS. Kas ka Eesti?
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=75775617

[Kulibin]

Eks igal asjal on oma eesmärk.

Rakettidega objektikaitset tavaliselt ei rakendata. Objekti kaitseks piisab sellest, kui sundida vastase õhuründevahendid oma ülesande täitmisest loobuma ehk tegelikult võib mingit kindlat objekti kaitsva üksuse ülesanne olla täidetud ka siis, kui mitte ühtki vastase õhuründevahenditest isegi ei kriimustatud - kui vaid need ei julgenud tulla meie objektile piisavalt lähedale. Vastase peletamiseks sobivad just kahuriüksused tänu oma suurele laskemoona tagavarale ja tuletihedusele. Need omadused raketiüksustel puuduvad, samas on nende aktiivsel moonal võrreldamatult suurem tõenäosus sihtmärki tabada.

Ehk siis põhiline vahe rakettidel ja kahuritel jääbki ala-kaitse vs objekti kaitse. Ühte rakendatakse mobiilsemate üksuste kaitseks, teist vähem mobiilsemate kaitseks (tagala ja suurtükid). Sellest tulenevalt on ka nende rakendusviisid erinevad. Lisaks on neid võimalik vastavalt vajadusele kombineerida.

Lugupeetav võiks tuua mõne näite Süüriast, milline kasutegur on sellel ZU-23 lendavate märkide vastu ...
Saksmannide Flak20 oli kah tore apastraat ja IMHO on see vana tore raud siiani väga adekvaatne idanaabri alumiiniumkorpusega soomustehnika lõikamiseks.

[Lemet]

Ehk siis põhiline vahe rakettidel ja kahuritel jääbki ala-kaitse vs objekti kaitse.

Nõuka PVO oli objektide kaitse siiski suuresti raketikomplekside teema.