Hollandist soetatud jalaväe lahingumasinad CV9035 saabuvad Eestisse oktoobris ning kohe pärast masinate Eestisse jõudmist alustatakse mehhaanikute väljaõpet, ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja. Kokku jõuab Eestisse sel aastal 14 jalaväe lahingumasinat ning kõik masinad peaksid olema Eestisse tarnitud 2018. aasta lõpuks.
Uued relvasüsteemid EKV-le
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Pean tunnistama, et hoolimata hangete listis toodud kahe brigaadijagu käsitulirelvade ja suuremahulise (ca 40 mio €) laskemoona hankimises on seis uute relvasüsteemide hankimisel hädine. Mind ei häiri hetkel, et KL-le jäävad vanad relvad jne, minu jaoks on see teisejärguline küsimus.
Aga häirib mind see, et me tegelikult ikkagi lükkame edasi omaenda võimekuste loomist. Läbi kukkus varasem arengukava, mis sisaldas nii tanke+ IFV-sid jne. Saame aru sellest, et see oli liiga ambitsioonikas ja raha lihtsalt ei jätku. Siis võeti eesmärgiks, et IFV+iseliikuvad+TT. Härrased, 2022 ei ole enam kaugel, kohe on käes 2017(mille kaitsehangete jaotus ongi juba ju tehtud). Ära suudame katta vaid IFV hanke, pool TT hankest (Javelin) ning katmata jääb üks, kuid siiani väga oluline asi ehk iseliikuvad suurtükid, millest asjakohased tegelased isegi enam ei räägi. Selline vaikimine on minu jaoks kummaline. Kui ka see jääb arengukavast lähtuvatest hangetest välja, siis seda võiks tunnistada. Meie lõunanaabrid, keda ennem sai nende kehva seisu tõttu tögatud, on meist nüüd mõlemad, sh lätlased(!) ette jõudmas. Seejuures ei tundu neile M109 hankimise puhul vajalik eelnev kogemus II MS aegse raua või D30-ga.
Kui oleme valinud konseptsiooni/tee, kus iseliikuvad suurtükid jäävad ära ja püüdes pioneeridena hakata kasutama kaudtule traditsiooniliste vahendite ehk suurtükkide asemel uuema aja kaugmaa TT-vahendeid, siis kas see ei ole oluline muutus meie nö kaitsedoktriinis? Ma ei ole küll suurtüki asjanduse ega TT-ala spetsialist, kuid julgen siiski väita, et need ei asenda üksteist, vaid ainut täiendavad teineteist.
Ma üritan olla EV kaitseasjades optimist ning näha tavapäraselt head, kuid vahepeal on tahtmine hüpata Lemeti ja Trummi paati ning öelda, et midagi me teeme siiski liiga vähe või valesti. Lätlased ütlevad eestlaste kohta, et oleme pikalt mõtlejad ja uimased - mõnikord tasub see end ära, kuid viimasel ajal tundub, et meist sõidetakse mitte ainult majanduses, vaid ka riigikaitse valdkonnas(!) lihtsa pedaalivajutusega ette.
Mitte, et esikoht Baltikumis omaette eesmärk oleks, kuid praegune asjade kulg tundub mulle kehv.
Taome muudkui rinnule, et järgmine aasta on meil suurim kaitse-eelarve ajaloos, "Eesti saab jälle paremini kaitstuks", aga kus tulemust näha saaks? Nt kui võtame eilse uudise ja suuremad hanked kuni 2020, siis midagi uut seal enam silma ei hakka. Meil räägitakse, et kaitse hangeteks on 150mio eurot, aga suurhankeks peame 2mio eurost Scoutpati käsitulirelvade hanget. See võis olla 15 a tagasi suurhange, aga täna on see naeruväärne. Ja kui see välja jätta, siis peale IFV-de hankimise meil nagu muud näidata ei olegi.
Teeme siis uue arengukava, kuhu kirjutamegi sisse, et ostame sõdurpoistele joped ja sussid, olgugi meil 150mio eurot nende asjade jaoks.
Ma arvan, et ei ole ainuke siinse foorumi liige ja seega ka sõjandus/riigikaitse huviline, kes sellistele küsimustele vastuseid soovib. Ajad on ärevad ja me alles nüüd ostame omale tavamoona, mis sööb oluliselt meie vajalike võimekuste raha.
Kiidan väga heaks leedukate lähenemise, et kui ei saa korraga osta "traditsioonilist" NASAMS patarei varustust ja vahendeid, siis ostame minimaalse paketi, mis loob juba päris palju heidutust vaenlasele ja annab meile võimaluse uue relvaliigi juurutamisega pihta hakata.
Raha meil juba nagu oleks, aga tulemust ma nii palju ei näe. Eestlasena tahame end positiivses mõttes näidata siilina ("iga okas loeb"), aga lõpuks võib see siili aeglane liikumine hakata näima hoopis negatiivse nähtusena.
Aga häirib mind see, et me tegelikult ikkagi lükkame edasi omaenda võimekuste loomist. Läbi kukkus varasem arengukava, mis sisaldas nii tanke+ IFV-sid jne. Saame aru sellest, et see oli liiga ambitsioonikas ja raha lihtsalt ei jätku. Siis võeti eesmärgiks, et IFV+iseliikuvad+TT. Härrased, 2022 ei ole enam kaugel, kohe on käes 2017(mille kaitsehangete jaotus ongi juba ju tehtud). Ära suudame katta vaid IFV hanke, pool TT hankest (Javelin) ning katmata jääb üks, kuid siiani väga oluline asi ehk iseliikuvad suurtükid, millest asjakohased tegelased isegi enam ei räägi. Selline vaikimine on minu jaoks kummaline. Kui ka see jääb arengukavast lähtuvatest hangetest välja, siis seda võiks tunnistada. Meie lõunanaabrid, keda ennem sai nende kehva seisu tõttu tögatud, on meist nüüd mõlemad, sh lätlased(!) ette jõudmas. Seejuures ei tundu neile M109 hankimise puhul vajalik eelnev kogemus II MS aegse raua või D30-ga.
Kui oleme valinud konseptsiooni/tee, kus iseliikuvad suurtükid jäävad ära ja püüdes pioneeridena hakata kasutama kaudtule traditsiooniliste vahendite ehk suurtükkide asemel uuema aja kaugmaa TT-vahendeid, siis kas see ei ole oluline muutus meie nö kaitsedoktriinis? Ma ei ole küll suurtüki asjanduse ega TT-ala spetsialist, kuid julgen siiski väita, et need ei asenda üksteist, vaid ainut täiendavad teineteist.
Ma üritan olla EV kaitseasjades optimist ning näha tavapäraselt head, kuid vahepeal on tahtmine hüpata Lemeti ja Trummi paati ning öelda, et midagi me teeme siiski liiga vähe või valesti. Lätlased ütlevad eestlaste kohta, et oleme pikalt mõtlejad ja uimased - mõnikord tasub see end ära, kuid viimasel ajal tundub, et meist sõidetakse mitte ainult majanduses, vaid ka riigikaitse valdkonnas(!) lihtsa pedaalivajutusega ette.
Mitte, et esikoht Baltikumis omaette eesmärk oleks, kuid praegune asjade kulg tundub mulle kehv.
Taome muudkui rinnule, et järgmine aasta on meil suurim kaitse-eelarve ajaloos, "Eesti saab jälle paremini kaitstuks", aga kus tulemust näha saaks? Nt kui võtame eilse uudise ja suuremad hanked kuni 2020, siis midagi uut seal enam silma ei hakka. Meil räägitakse, et kaitse hangeteks on 150mio eurot, aga suurhankeks peame 2mio eurost Scoutpati käsitulirelvade hanget. See võis olla 15 a tagasi suurhange, aga täna on see naeruväärne. Ja kui see välja jätta, siis peale IFV-de hankimise meil nagu muud näidata ei olegi.
Teeme siis uue arengukava, kuhu kirjutamegi sisse, et ostame sõdurpoistele joped ja sussid, olgugi meil 150mio eurot nende asjade jaoks.
Ma arvan, et ei ole ainuke siinse foorumi liige ja seega ka sõjandus/riigikaitse huviline, kes sellistele küsimustele vastuseid soovib. Ajad on ärevad ja me alles nüüd ostame omale tavamoona, mis sööb oluliselt meie vajalike võimekuste raha.
Kiidan väga heaks leedukate lähenemise, et kui ei saa korraga osta "traditsioonilist" NASAMS patarei varustust ja vahendeid, siis ostame minimaalse paketi, mis loob juba päris palju heidutust vaenlasele ja annab meile võimaluse uue relvaliigi juurutamisega pihta hakata.
Raha meil juba nagu oleks, aga tulemust ma nii palju ei näe. Eestlasena tahame end positiivses mõttes näidata siilina ("iga okas loeb"), aga lõpuks võib see siili aeglane liikumine hakata näima hoopis negatiivse nähtusena.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Ma ei saa paraku aru, kus ja kes on otsustanud/välja öeldud, et iseliikuvate hange ära jääb...???Kui oleme valinud konseptsiooni/tee, kus iseliikuvad suurtükid jäävad ära ja püüdes pioneeridena hakata kasutama kaudtule traditsiooniliste vahendite ehk suurtükkide asemel uuema aja kaugmaa TT-vahendeid, siis kas see ei ole oluline muutus meie nö kaitsedoktriinis
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Ma arvan samuti,et liikurid ära ei jää -toimub suur planeerimine, Hanso kirjutas septembris kuidas uus hankete moodustis hakkab raha kokku hoidma ning Herem kirjutas Sõduris kuidas toimub rahade ja võimekuste suur planeerimine.
Loodame need tegevused saavad enne 2022 aastat valmis mis ajaks liikursuutükid lubatud. Arvatavasti ongi teostus hea aga välja näeb ta tõesti nii kuidas hea foorumikaaslane ennem kirjutas.
Mind isiklikult häirib kõige rohkem Terrase umbes aasta tagune väide,et oleme varustatud sama hästi või paremini kui meie potensiaalne vaenlane.
Loodame need tegevused saavad enne 2022 aastat valmis mis ajaks liikursuutükid lubatud. Arvatavasti ongi teostus hea aga välja näeb ta tõesti nii kuidas hea foorumikaaslane ennem kirjutas.
Mind isiklikult häirib kõige rohkem Terrase umbes aasta tagune väide,et oleme varustatud sama hästi või paremini kui meie potensiaalne vaenlane.
Reaalset sõjalist ohtu ei ole võimalik leevendada veel uuemate ja paremate patriootiliste sõnumitega ega kõnedega rahvusvahelistel kohtumistel.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
tommy, millal siis?! 2017.a raha on ära jagatud, seal ei tehta iseliikuvatest juttugi. Paate hooldame 6 mio euro eest ( http://www.mil.ee/UserFiles/sisu/kaitse ... aanist.pdf ) , aga oluliste hangetega venitame. Võibolla ongi asi ebaõnnestunud kommunikatsioonis, aga kui isegi KVJ, rääkimata Kministrist, ei räägi enam nii olulise asja hankimisest ja taovad juba viis aastat järjest "IFV ja JAVELIN ette ja taha" juttu, siis tundub mulle, et oleme nõrgad...
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Leedukate NASAMS teemal ärge väga meelt heitke - selline minimalistlik pakett pole tegelikult kuigi tõsiselvõetav õhutõrje kah.
Oma ülesande täitmise kontekstis (millised on eri süsteemidel erinevad) ütleks, et meie Mistralid, Giraffed ja Sergeid täidavad oma ülesannet paremini kui natuke NASAMS-i seda keskmaa õhutõrjet (ilma muude õhuruumi kaitse vahenditeta).
Oma ülesande täitmise kontekstis (millised on eri süsteemidel erinevad) ütleks, et meie Mistralid, Giraffed ja Sergeid täidavad oma ülesannet paremini kui natuke NASAMS-i seda keskmaa õhutõrjet (ilma muude õhuruumi kaitse vahenditeta).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Loogilise jätkuna ootaks iseliikuvate hanget ja peale seda juba keskmaa õhutõrjet. Pärast neid hankeid oleks mõistlik osta rannakaitseraketid.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Trumm, ma arvan,et vastupidi, seda NASAMSI minimaalset paketti ei tasu alahinnata. Selleks ajaks kui meie siin "traditsioonilise" patareide raha kokku kogume, on leedukatel olemas relvasüsteemi erinevad spetsialistid ja ohvitserid, kes vajadusel on võimelised välja õpetama ja/või opereerima tervet pataljoni.
Leedukatest veel positiivses valguses seda,et nad on teinud ÕT osas peale Ukraina sündmuste algust olulisi tehinguid - hankinud juurde Stingereid (laskemoona), hankinud Grome Poolast ning nüüd veel lisaks alustavad NASAMSiga. Madalalalt ja aeglasemalt lendavate sihtmärkide jaoks on võimalik lisaks kasutada Boxeri 30mm. Nende puhul on see reaalsustaju viimasel ajal paremini tuntav.
Eesti puhul ei eeldagi,et hakataks umbes lahmima, aga teeme siis vähemalt oma tagasihoidlikuks kärbitud arengukava hästi ning pigem varem kui hiljem.
Leedukatest veel positiivses valguses seda,et nad on teinud ÕT osas peale Ukraina sündmuste algust olulisi tehinguid - hankinud juurde Stingereid (laskemoona), hankinud Grome Poolast ning nüüd veel lisaks alustavad NASAMSiga. Madalalalt ja aeglasemalt lendavate sihtmärkide jaoks on võimalik lisaks kasutada Boxeri 30mm. Nende puhul on see reaalsustaju viimasel ajal paremini tuntav.
Eesti puhul ei eeldagi,et hakataks umbes lahmima, aga teeme siis vähemalt oma tagasihoidlikuks kärbitud arengukava hästi ning pigem varem kui hiljem.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Soomlaste NASAMS pataljonitaseme üksus läks maksma 340 miljonit eurot kompleksid ise, 100 miljonit raketid (need osteti eraldi) ja vist 30 miljonit need SISU soomusveoautod.
Sellist pappi pole isegi Leedul. Selle suure raha eest on usutav mull Helsinki ümbruses, 25 km kaugusele ja mingi 10 km kõrguseni.
Sellega olen aga nõus, et peale natukese Mistralite tuleks kantavat esmatasandi (manpads) õhutõrjet soetada veel, ilma radarinännita. Lihtsalt relvad, väljaõpe ja simulaatorid.
Sellist pappi pole isegi Leedul. Selle suure raha eest on usutav mull Helsinki ümbruses, 25 km kaugusele ja mingi 10 km kõrguseni.
Sellega olen aga nõus, et peale natukese Mistralite tuleks kantavat esmatasandi (manpads) õhutõrjet soetada veel, ilma radarinännita. Lihtsalt relvad, väljaõpe ja simulaatorid.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Vabandust aga kes siin eelnevalt väitis, et ZU-23 on õhutõrje ? Sellisena nagu nad EKV valduses on ? Ilmselt on tegu vale foorumiga. 

* Panic is called on unresolvable fatal errors.
* It syncs, prints "panic: mesg" and then loops.
* It syncs, prints "panic: mesg" and then loops.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Endise sergeilasena, see mehaaniline arvesti võimaldab kopteri allatoomise või häirimise, ründe ja hävituslennuväevastu on muidugi ulme
Evolutsiooni kõrvalmõju, intelligentsus
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Eks igal asjal on oma eesmärk.
Ehk siis põhiline vahe rakettidel ja kahuritel jääbki ala-kaitse vs objekti kaitse. Ühte rakendatakse mobiilsemate üksuste kaitseks, teist vähem mobiilsemate kaitseks (tagala ja suurtükid). Sellest tulenevalt on ka nende rakendusviisid erinevad. Lisaks on neid võimalik vastavalt vajadusele kombineerida.Sõdur, märts 2010, lk 36 kirjutas:Rakettidega objektikaitset tavaliselt ei rakendata. Objekti kaitseks piisab sellest, kui sundida vastase õhuründevahendid oma ülesande täitmisest loobuma ehk tegelikult võib mingit kindlat objekti kaitsva üksuse ülesanne olla täidetud ka siis, kui mitte ühtki vastase õhuründevahenditest isegi ei kriimustatud - kui vaid need ei julgenud tulla meie objektile piisavalt lähedale. Vastase peletamiseks sobivad just kahuriüksused tänu oma suurele laskemoona tagavarale ja tuletihedusele. Need omadused raketiüksustel puuduvad, samas on nende aktiivsel moonal võrreldamatult suurem tõenäosus sihtmärki tabada.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Leedu ostab omale keskmaa õhutõrjesüsteemi NASAMS. Kas ka Eesti?
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=75775617
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=75775617
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Lugupeetav võiks tuua mõne näite Süüriast, milline kasutegur on sellel ZU-23 lendavate märkide vastu ...nimetu kirjutas:Eks igal asjal on oma eesmärk.
Ehk siis põhiline vahe rakettidel ja kahuritel jääbki ala-kaitse vs objekti kaitse. Ühte rakendatakse mobiilsemate üksuste kaitseks, teist vähem mobiilsemate kaitseks (tagala ja suurtükid). Sellest tulenevalt on ka nende rakendusviisid erinevad. Lisaks on neid võimalik vastavalt vajadusele kombineerida.Sõdur, märts 2010, lk 36 kirjutas:Rakettidega objektikaitset tavaliselt ei rakendata. Objekti kaitseks piisab sellest, kui sundida vastase õhuründevahendid oma ülesande täitmisest loobuma ehk tegelikult võib mingit kindlat objekti kaitsva üksuse ülesanne olla täidetud ka siis, kui mitte ühtki vastase õhuründevahenditest isegi ei kriimustatud - kui vaid need ei julgenud tulla meie objektile piisavalt lähedale. Vastase peletamiseks sobivad just kahuriüksused tänu oma suurele laskemoona tagavarale ja tuletihedusele. Need omadused raketiüksustel puuduvad, samas on nende aktiivsel moonal võrreldamatult suurem tõenäosus sihtmärki tabada.

Saksmannide Flak20 oli kah tore apastraat ja IMHO on see vana tore raud siiani väga adekvaatne idanaabri alumiiniumkorpusega soomustehnika lõikamiseks.

* Panic is called on unresolvable fatal errors.
* It syncs, prints "panic: mesg" and then loops.
* It syncs, prints "panic: mesg" and then loops.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Nõuka PVO oli objektide kaitse siiski suuresti raketikomplekside teema.Ehk siis põhiline vahe rakettidel ja kahuritel jääbki ala-kaitse vs objekti kaitse.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 1 külaline